RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2178524 Määruse kuupäev Tartu, 28. märts 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu Kohtuasi Sirje Koskineni

) § 63 lg 2 kohaselt keelab keelumärge kannete tegemise kinnistusraamatusse täielikult ning sellest tulenevalt koormab kostjat ebaproportsionaalselt, võrreldes hagi tagamise eesmärgi ja teiste võimalike hagi tagamise abinõudega. Hageja nõude (korteri ülekandmise nõudmine) tagamiseks on sobiv abinõu eelmärge (

§ 63lg 1 p 1).

Asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab, mis kohaldub ka sundtäitmise käigus, pankrotihalduri poolt või kohtulahendi alusel tehtava käsutuse suhtes, kuid see ei takista 2

§ 63lgd 3 ja 4).

Seega tagab hageja nõuet kostjalt korteri väljanõudmiseks ka eelmärge, kuid samas on eelmärkega tagatud ka kostja õigused. Ringkonnakohus ei saa ise teha uut määrust, millega kantakse kinnistusraamatusse eelmärge hageja kasuks, arvestades, et hagimenetluses otsustab hageja ise taotluste esitamise ning hageja vastutab TsMS § 391 lg 1 alusel hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju eest. Kostja saab eelmärget uue hagi tagamise avaldusega soovi korral taotleda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja palub Riigikohtule esitatud määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja hageja taotlus rahuldada. Hageja palub kassatsiooniastme menetluskuludena kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista 554 eurot (koos käibemaksuga ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja arvates on tema huvid praeguses kohtumenetluses kaitstud üksnes keelumärke abil. Hagi tagamine eelmärkega ei taga kohtuotsuse täitmist. Eelmärge ei keela kinnistu võõrandamist ega asjaõigustega koormamist. Seega võib tekkida olukord, kus hagejal tuleks algatada hiljem uusi kohtumenetlusi uue omaniku või piiratud asjaõiguse omaja vastu. Eelmärge ei taga ka asja säilimist selle omandiõiguse üleandmise puhul. On teadmata, millised oleksid uue omaniku huvid ja hoolsus, korteriomandi seisund võib halveneda. Valduse vabastamise nõuet ei ole võimalik esitada umbisikuliselt igakordse omaniku vastu, st hageja peab esitama uue hagi asja uue valdaja vastu või asendama kostja, mida saab teha ajaliselt piiratult. Ringkonnakohus ei ole ka selgitanud, milles seisneb kostja õiguste rikkumine.
2. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
4. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu lõppjäreldusega, et hageja esitatud nõuet tagav sobilik ja lubatav vahend on praegusel juhul eelmärge. 9.
5. Hageja on praeguses asjas esitanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lgst 1 ja alusetu rikastumise sätetest (VÕS § 1028 lg 1, § 1032 lg 1 esimene lause) tuleneva omandi üleandmise (ja valduse üleandmise) nõude. Sellised omandi üleandmisele suunatud nõuded on kolleegiumi hinnangul tagatavad eelkõige eelmärkega.

§ 63

lg 1 p 1 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks.

§ 631

lg 2 esimese lause alusel võib eelmärke kinnistusraamatusse kanda ka hagi tagamise korras. Hagi esitajat kaitseb hagi tagamiseks sissekantava eelmärke korral

§ 63

lg 3 esimene lause, mille kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Sama kehtib

§ 63

lg 4 kohaselt sundtäitmise käigus, pankrotihalduri poolt või kohtulahendi alusel tehtava käsutuse suhtes. 9.2.

§ 63

lg 3 teise lause kohaselt ei takista eelmärge kannete tegemist kinnistusraamatusse, erinevalt keelumärkest. Selliselt võimaldab eelmärge paindlikumalt kui keelumärge arvestada lisaks 3

§ 631

lg 2 teise lause kohaselt ei ole hagi tagamise määruse alusel eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks nõutav, et eelmärke kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu. Muul juhul tuleks TsMS § 377 lg 1 esimese lause ja § 381 lg 2 kohaselt hagi tagamise alust (kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuks muutumise oht) kohtule põhistada.

1. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et kohus ei saa ise omal algatusel teha uut määrust, millega kantakse kinnistusraamatusse eelmärge taotletud keelumärke asemel. Riigikohus on leidnud rahalise nõude korral, et kui hageja on palunud kanda kinnistusraamatusse keelumärke ega ole taotlenud kohtuliku hüpoteegi seadmist, on kohtul kooskõlas TsMS § 378 lgga 4 õigus rahalise nõude täitmise tagamiseks seada kostja kinnisasjale kohtulik hüpoteek keelumärke tegemise asemel (vt nt Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsus tsiviilasjas nr 3211814, p 36). Sarnaselt on kolleegiumi arvates kohtutel õigus kanda taotletud keelumärke asemel kinnistusraamatusse eelmärge. Sisuliselt oleks tegu avalduse osalise rahuldamisega. Ringkonnakohtu vastupidine seisukoht on ekslik. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Kolleegium selgitab, et asja õige lahenduse huvides oleks siiski otstarbekas, kui kohus määraks enne märke tegemise otsustamist tähtaja, mille jooksul hageja peaks kohtule teatama, kas ta soovib eelmärke seadmist. Selle tähtaja jooksul saaks hageja teatada ka sellest, kas ta soovib eelmärkega koos sisse kanda ka märkuse (vt määruse p 11). Kolleegium märgib, et kui hageja soovib eelmärke sissekandmist, tuleb ringkonnakohtul TsMS § 381 lg 2 alusel kontrollida ka esitatud haginõude põhistatust (vt ka Riigikohtu
4. veebruari
5. a määrus tsiviilasjas nr 3218316, p 16). Kostja on ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses väitnud, et hagi on põhistamata.
6. Kolleegium selgitab hageja huvide kaitse kohta täiendavalt järgmist.

§ 63

lg 1 p 4 kohaselt võib kinnistusraamatusse muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks kanda märkuse (lisaks

§ 63lg 1 pdes 1−3 nimetatud eelmärkele, vastuväitele ja keelumärkele).

Märkus kantakse kinnistusraamatusse

§ 631lg 7 kohaselt seaduses sätestatud juhul. Ts

MS § 378 lg 1 p 10 järgi on üheks hagi tagamise abinõuks ka kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu. Riigikohus on märkinud, et TsMS § 378 lg 1 p 10 võimaldab kohtule diskretsiooniõiguse hagi tagamise abinõu valikul, kui abinõu ei ole kirjeldatud lg 1 pdes 1−

1. Diskretsiooniõiguse sisustamisel on kohtud seotud mh hagi tagamise instituudi üldise olemusega ning piirangutega, mis on välja kujunenud kohtupraktikas. Riigikohus lisas veel, et TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel kohaldatud hagi tagamise abinõul peaks olema vähemalt üldjuhul üldine seos lg 1 pdes 1−9 sätestatud abinõudega (vt Riigikohtu
2. novembri
3. a määrus tsiviilasjas nr 32110114, p 13). Kolleegiumi hinnangul saab TsMS § 378 lg 1 p 10 lugeda seaduseks

§ 631

lg 7 tähenduses, mis võimaldab kinnistusraamatus

§ 63

lg 1 p 4 kohase märkuse abil nähtavaks teha, et kohtus on pooleli kinnistusraamatusse kantud kinnistut puudutav kohtuvaidlus. Sellisel hagi tagamise abinõul on üldine seos TsMS § 378 lg 1 ps 2 nimetatud abinõuga (keelumärke sissekandmine) ning ka

§ 63

lg 2 esimeses lauses ning lg 5 esimeses lauses nimetatud abinõudega (hagi tagamise korras võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke ja vastuväite). Sellise märkuse sissekandmist õigustab seegi, et nn õigusvaidluse märke kinnistusraamatusse sissekandmise võimalus on ette nähtud halduskohtumenetluse seadustiku § 251 lg 1 ps 4. Nimetatud punkti kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega mh teha kohtuvaidluse kohta registris märke. 4