← Eesti

2-14-18737/69

Obsah (12)§ 187§ 6182§ 477§ 393§ 211§ 198§ 428§ 423§ 173§ 172§ 166§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-18737 T

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus 1. Osaühing Xxxx, OÜ XXXX ja Osaühingu XXXX (avaldajad) esitasid 09.05.2014 Harju Maakohtule avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks (I kd, tl-d 1-6). Avaldajad esitasid samal päeval eraldi avalduse esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks (I kd, tl-d 46-50). Kohus küsis 12.05.2014 määrusega võõra kinnisasja omanikult XxxxOÜ-lt (puudutatud isik) arvamuse esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta (I kd, tl 61). Kohus kohaldas 12.06.2014 esialgset õiguskaitset (I kd, tl 81). Puudutatud isik esitas 18.06.2014 arvamuse esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta (I kd, tl-d 92-96). Kohus jättis 06.10.2014 avalduse käiguta (II kd, tl 20). Avaldajad esitasid 21.10.2014 täiendatud avalduse (II kd, tl-d 30-37). Kohus algatas 10.12.2014 määrusega avaldajate avalduse lahendamiseks hagita menetluse (II kd, tl 87). Saku Vallavalitsus esitas 06.01.2015 vastuse avaldusele (II kd, tl 97-101). Puudutatud isik vastas avaldusele 21.01.2015 (II kd, tl-d 104-106). Asjas toimus kohtuistung 26.05.2016 (II kd, tl-d 142-143). Avaldajad esitasid 26.05.2016 taotluse kaasata puudutatud isikuna menetlusse OÜ Xxxx (uus ärinimi XxxxOÜ). Kohus kaasas 31.05.2016 puudutatud isiku OÜ Xxxx menetlusse (II kd, tl 153). Kohus jättis 31.05.2016 avalduse puudutatud isik XxxxOÜ suhtes läbi vaatamata (II kd, tl 150). Puudutatud isik OÜ Xxxx vastas 29.09.2016 avaldusele (II kd, tl 162-166). Avaldaja Osaühing Xxxx esitas 27.02.2017 avalduse enda kaasamiseks puudutatud isikuna menetlusse (II kd, tl-d 179-180). 3

(7)
  1. Avaldajad põhjendavad avaldust järgmiselt. Osaühingule Xxxx, OÜ-le XXXX ja Osaühingule XXXX kuuluvad kinnisasjad registriosa numbritega xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx, millele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Avaldajad kasutavad oma kinnisasjadele pääsemiseks kinnisasjadel registriosa numbritega xxxx ja xxxx asuvat küla siseteed, mille näol on tegemist erateega. Juurdepääs avaldajate kinnisasjadele on võimalik ainult nimetatud teed pidi. Kinnisasjade omanik XxxxOÜ asus piirama avaldajate juurdepääsu nende kinnisasjadele. Avaldajad ei ole puudutatud isikuga kokkuleppele jõudnud. Avaldajad soovivad seetõttu juurdepääsu määramist kohtu poolt. Asjast puudutatud isikud XxxxOÜ ja OÜ Xxxx vaidlesid juurdepääsu määramisele vastu. Puudutatud isik Osaühing Xxxx oli juurdepääsu määramisega nõus. II. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatud õigusaktid Kinnisasjade uue omaniku menetlusse kaasamine
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 198 lg 3 sätestab, et hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks.

§ 6182

lg 1 sätestab, et menetlusosalised on avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kohus ei pea valla- või linnavalitsust menetlusse kaasama, kui see ei puuduta tema huve või ei aita kaasa asja lahendamisele. Puudutatud isik OÜ Xxxx on võõrandanud temale kuuluvad kaks kinnisasja, üle mille avaldajad soovivad juurdepääsu määramist. Kohus kaasab kinnisasjade uue omaniku Osaühingu Xxxx puudutatud isikuna menetlusse. 3.

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 393

lg 1 sätestab, et kui kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, teatab ta sellest viivitamata menetlusosalistele ning toimetab hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale ja kolmandale isikule kätte.

§ 393

lg 2 p 1 sätestab, et kohus teeb kostjale hagi menetlusse võtmisest teatamisel teatavaks kostja kohustuse hagile kohtu määratud tähtpäevaks kirjalikult vastata. Osaühing Xxxx on saanud avaldajana senises menetluses esitada asja lahendamiseks vajalikud seisukohad. Osaühing Xxxx esitas ise taotluse enda kaasamiseks menetlusse kinnisasja omanikuna. Kohus andis menetlusosalistele, s.h Osaühingule Xxxx 22.03.2017 võimaluse esitada menetlusdokumente. Eeltoodud põhjustel ei pea kohus vajalikuks määrata Osaühingule Xxxx eraldi tähtaega avaldusele kirjalikult vastamiseks. Avalduse läbi vaatamata jätmine senise omaniku suhtes 4.

§ 6182

lg 1 sätestab, et menetlusosalised on avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kohus ei pea valla- või linnavalitsust menetlusse kaasama, kui see ei puuduta tema huve või ei aita kaasa asja lahendamisele. Puudutatud isik OÜ Xxxx ei ole alates 15.02.2017 vaidlusaluste kinnisasjade omanik. Eeltoodust tulenevalt ei saa ta enam olla vastavalt

§ 6182lg-le 1 käesolevas asjas menetlusosaliseks.

5.

§ 211lg 1 1.

lause sätestab, et kui omaniku ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud asjaõiguse või seda tagava märke olemasolu või puudumise või kinnisasjaga 4

(7)seotud kohustuse üle, on õigusjärglasel kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel.

§ 198lg 3 sätestab, et hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel.

Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Kohtu hinnangul oli käesolevas asjas kuni kinnisasjade võõrandamiseni avaldajate ja puudutatud isik OÜ Xxxx vahel vaidlus kinnisasjaga seotud asjaõiguse üle. Selliseks asjaõiguseks tuleb lugeda isiku õigus nõuda juurdepääsu üle teise isiku kinnistu.

§ 211

lg 1 kohaselt toimub kinnisasja võõrandamise korral õigusjärglase asendamine, kui teine pool seda taotleb.

§ 198

lg 3 näeb ette, et menetlusosalised hagita menetluses kaasab kohus omal algatusel. Kohus on kaasanud asja menetlusse kinnisasja uue omaniku. Sellega on tulenevalt

§ 198lg 3 ja § 211 lg 1 menetlusosalised asendatud.

6.

§ 428lg 1 sätestab menetluse lõpetamise alused.

Menetlusosalise asendamine ei ole

§ 428lg-s 1 sätestatud menetluse lõpetamise aluseks.

Samuti ei ole menetlusosalise asendamine muuks seaduses sätestatud menetluse lõpetamise aluseks.

§ 423

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et avaldusega ei ole võimalik puudutatud isiku OÜ Xxxx suhtes võimalik saavutada taotletavat eesmärki, sest puudutatud isik OÜ Xxxx ei ole enam tsiviilasjaga seonduva kinnisasja omanik ega saa mõjutada juurdepääsu määramist. Kohus jätab avaldajate avalduse OÜ Xxxx suhtes läbi vaatamata. Osaühingu Xxxx avalduse läbi vaatamata jätmine 7. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohtu poolt määramise eelduseks see, et kinnisasjade omanikud ei saavuta kokkulepet juurdepääsu kohta. Osaühing Xxxx sai kinnisasjade omanikuks, üle mille ta juurdepääsu nõudis. Seetõttu ei ole AÕS § 156 lg 1 järgi enam võimalik olukord, kus juurdepääsu nõudev omanik ei jõua kokkuleppele võõra kinnisasja omanikuga. Osaühingul Xxxx on võimalik kinnisasjade omanikuna määrata juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu omal äranägemisel. Seejuures on tal võimalik koormata omandatud kinnisasju teeservituudiga kinnisasjade kasuks, millel puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

§ 423

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et AÕS § 156 lg 1 ei anna kinnisasja omanikule õiguskaitset olukorras, kus tal on võimalik enda kinnisasjale juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt saavutada enda määramisel, s.h endale kuuluvate kinnisasjade servituudiga koormamise teel juurdepääsuta kinnisasja kasuks. 5

(7)Eeltoodut arvestades jätab kohus läbi vaatamata Osaühingu Xxxx avalduse määrata Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr xxxx, xxxx ja xxxx kantud kinnisasjadele igakordsete omanike juurdepääs üle kinnisasjade, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr xxxx ja xxxx. Avalduse lahendamine
  1. Avaldajad taotlesid, et OÜ-le XXXX kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnisasjale määratakse tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele igat liiki sõiduvahenditega üle Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr xxxx ja xxxx kantud kinnisasjade. Tasu suuruseks palusid avaldajad määrata mõlema kinnisasja kasutamise eest kokku 85 eurot aastas alates detailplaneeringu järgse tee valmimisest. Samuti palusid avaldajad kohustada XxxxOÜ-d andma tahteavaldus selleks, et kanda kinnistusraamatu registriosade kolmandatesse jagudesse teeservituut valitseva kinnisasja kasuks. Analoogse sisuga taotluse esitasid avaldajad ka Osaühingule XXXX kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnisasjale juurdepääsu määramiseks. Osaühing Xxxx avaldas 27.02.2017, et ta ei vaidle avaldusele vastu. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et puuduvad alused avalduse rahuldamata jätmiseks. Kohus määrab eeltoodust arvestades avaldajate kinnisasjadele juurdepääsu üle Osaühingule Xxxx kuuluvate Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr xxxx ja xxxx kantud kinnisasjade. Juurdepääsu tingimusteks määrab kohus, et juurdepääsu on õigus kasutada tähtajatult, ööpäevaringselt, igapäevaselt ja aastaringselt jalgsi ja igat liiki liiklusvahenditega. Kohus täpsustab kasutamistingimusi selliselt, et liiklusvahendite alla kuuluvaks loetakse nii kergliiklusvahendid, mootorsõidukid, autorongid kui masinrongid.
  2. Kohus leiab, et tasu iga teeniva kinnisasja suhtes tuleb määrata eraldi, sest kummalgi kinnisasjal ei pruugi olla igakordselt üks ja sama omanik. Kui juurdepääsuga koormatud kinnisasjadel on erinevad omanikud, on kinnisasjade omanikel raskendatud kasutustasu omavaheline jagamine, kui kohus ei määra kummalegi kinnisasjale eraldi tasu suurust. Kohus määras avaldajate taotletud juurdepääsud. Kumbki avaldaja oli nõus juurdepääsu tasuga 85 eurot aastas mõlema koormatava kinnisasja suhtes. Kohus arvestab, et registriossa nr xxxx kantud kinnisasja pindala on 3381 m2 ja registriossa nr xxxx kantud kinnisasja pindala on 3238 m
  3. Eeltoodut arvestades on registriossa nr xxxx kantud kinnisasjale langev kasutustasu osakaal 51%, millele vastab 43,35 eurot. Registriossa nr xxxx kantud kinnisasjale langev kasutustasu osakaal 49%, millele vastab 41,65 eurot. Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks kasutustasude suurused koormatavate kinnisasjade suhtes. Registriossa nr xxxx kantud kinnisasja igakordne omanik peab maksma registriossa nr xxxx kantud kinnisasja igakordsele omanikule iga-aastast kasutustasu 43,35 eurot ja registriossa nr xxxx kantud kinnisasja igakordsele omanikule iga-aastast kasutustasu 41,65 eurot. Registriossa nr xxxx kantud kinnisasja igakordne omanik peab maksma registriossa nr xxxx kantud kinnisasja igakordsele omanikule iga-aastast kasutustasu 43,35 eurot ja registriossa nr xxxx kantud kinnisasja igakordsele omanikule iga-aastast kasutustasu 41,65 eurot. Tasu maksmise kohustus tekib alates detailplaneeringu kohase tee valmimisest.
  4. Avaldajad on taotlenud juurdepääsu määramist kohtu poolt. Samuti taotlesid avaldajad, et kohus kohustaks juurdepääsuga koormatava kinnisasja omanikku andma nõusoleku teeservituudi kinnistusraamatusse kandmiseks. Kohus ei saa sellise sisuga taotlust rahuldada, sest AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramisega ei teki asjaõiguslikku teeservituuti, mis tuleks kinnistusraamatusse kanda. Kinnistusraamatusse saab kanda märkuse juurdepääsu määramise kohta. 6
(7)Kinnistusraamatuseaduse (KrS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 5 kohaselt on avaldajate taotletud märkuse kinnistusraamatusse kandmise vajalikuks eelduseks puudutatud isiku nõusolek. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. AÕS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). AÕS § 141 lõige 3 sätestab, et kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Vastava märkuse tegemine kinnistusraamatus tagab selle, et juurdepääsuga seonduvad asjaolud on selged ja üheselt mõistetavad ka kolmandatele isikutele, samuti saaksid nii pooled kui kolmandad isikud juurdepääsuga seotud õigusi praktikas paremini kaitsta ja nõuda teistelt isikutelt, s.h teeniva või valitseva kinnisasja omanikult, kitsendustele allumist. Märkus juurdepääsu kohta kinnisasjale tuleb kanda nimetatud kinnisasja kinnistusraamatusse selle nähtavakstegemiseks ja kehtimiseks kolmandate isikute suhtes. Märkus juurdepääsu kasutamise tasu kohta tuleb kanda avaldaja kinnisasja registriossa. Kohus tuvastab eeltoodust tulenevalt puudutatud isiku Osaühingu Xxxx kohustuse anda nõusolek märkuste kandmiseks kinnistusraamatusse. Menetluskulud 11.

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt

§ 172

lõikest 1 kannab hagita menetluses menetlusekulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Harju Maakohus jättis 31.05.2016 kohtumäärusega läbi vaatamata avaldajate avalduse XxxxOÜ suhtes, sest XxxxOÜ ei olnud alates 14.05.2015 kinnisasjade omanik. Kinnisasjade võõrandamise tõttu kaasas kohus menetlusse OÜ Xxxx, kellele XxxxOÜ kinnisasjad võõrandas. Kohus määras avalduse osalisel läbivaatamata jätmisel, et menetluskulude jaotus määratakse kindlaks lõpplahendis.

§ 166

sätestab, et poole asendamisel vaidlusaluse eseme võõrandamise või nõude loovutamise korral kannavad asendatud ja asendav pool solidaarselt vastaspoole menetluskulud, kui otsus tehakse vastaspoole kasuks. Kohus määrab kulude jaotuse teisiti, kui see oleks eelnimetatud viisil ilmselt ebaõiglane. Kohtu hinnangul tingis kinnisasja võõrandamine menetluse kestel asja lahendamise venimise, sest kohus pidi kaasama menetlusse kinnisasja uue omaniku. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud kuni 31.05.2016 tekkinud menetluskulude XxxxOÜ kanda jätmine. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetluskulude solidaarne OÜ Xxxx kanda jätmine, sest pärast OÜ Xxxx menetlusse kaasamist ei ole OÜ Xxxx käitunud menetluse venimist põhjustavalt. Kohus määras käesolevas asjas kindlaks juurdepääsu kasutamise tingimused. Eeltoodust tulenevalt on lahend tehtud kõigi menetlusosaliste huvides. Eeltoodust tingituna on kohtu hinnangul õiglane jätta alates 01.06.2016 tekkinud menetluskulud

§ 172lõikest 1 tulenevalt menetlusosaliste endi kanda.

12. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 174lg-s 4 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.