Obsah (7)

§ 14§ 76§ 217§ 100§ 218§ 222§ 208

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-10782 XxxxOÜ (end. X

) § 115 lg 1 kohane kahjunõude primaarne eeldus. Samuti on eeltoodut arvestades ilmne, et kostjad ei vastuta hageja poolt etteheidetavate rikkumiste eest. Nii tuleneb müügilepingu p-st 8.1.2, et hagejal ei ole õigust nõuda kinnituste rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, kui rikkumise aluseks olev asjaolu oli kostjate poolt mõistlikult avaldatud enne müügilepingu sõlmimist, sh kui selline asjaolu oli mõistlikult avaldatud Auditi käigus või kättesaadav avalikest registritest. Kostjad on seisukohal, et kostjad ei ole müügilepingut rikkunud ega vastuta väidetavate rikkumiste eest. Kostjad on ka seisukohal, et kostjad ei ole rikkunud ka lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid kohustusi (

§ 14lõigetest 1 ja 2 tulenev tõe- ja teavitamiskohustust).

Kostjad ei andnud hagejale lepingueelsete läbirääkimiste käigus ebaõigeid kinnitusi. Teavitamiskohustuse osas rõhutavad kostjad veelkord, et hageja viis enne müügilepingu sõlmimist läbi XxxxOÜ juriidilise, ärilise ja finantsauditi.

§ 14

lg 2 kontekstis tuleb arvestada, et hageja näol on tegemist äriühingu ja professionaalse turuosalisega, kes pealegi kaasas Auditi teostamisele täiendavalt professionaalsed finants- ja juriidilised nõustajad. Kostjad andsid hagejale üle kogu asjakohase raamatupidamisdokumentatsiooni. Samuti kohustus hageja müügilepingu p-de 7.3 ja 7.11.6 järgi analüüsima Auditi käigus avalikest registritest (sh äriregistrist) kättesaadavat teavet. Hageja kinnitas müügilepingu p-s 7.11.6 expressis verbis, et sai (

1. i)Auditi läbi viia soovitud mahus ja (
2. ii)kõik negatiivsed leiud lahendati müügilepingus hagejale sobival viisil. Sellises olukorras ei saa kuidagi väita, et kostjad rikkusid hageja suhtes tõe- ja/või teavitamiskohustust. Kostjad leiavad kokkuvõtvalt, et hagi esemeks olevad kahju hüvitamise nõuded on alusetud. Hagi tuleb seetõttu jätta tervikuna rahuldamata. 4 Kohtuotsuse põhjendused 5. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi rahuldamisele ei kuulu. 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 7.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning müügilepingu puhul peab

§ 217lg 1 esimese lause järgi vastama ostjale üleantav asi lepingutingimustele.

Asi ei vasta

§ 217

lg 2 p 1 ja 2 järgi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ja kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

§ 217

lg 6 kohaselt õiguse müümisel, mis annab ostjale õiguse asja vallata, peab müüja andma ostjale asja üle puudusteta; nimetatud lõige täpsustab sama paragrahvi lõigetes 1,2 ja 4 sätestatud põhimõtteid juhul, kui müügilepingu objektiks on õigus. Kui müüja annab ostjale üle asja, mis ei vasta lepingutingimustele, ei ole ta müügilepingust tulenevat kohustust kohaselt täitnud ning on

§ 100

tähenduses müügilepingut rikkunud.

§ 218

lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Sellisel juhul saab ostja kasutada lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise puhuks sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eelkõige saab ostja nõuda müüjalt lepingu kohast täitmist

§ 222

järgi, kuid lepingu olulise rikkumise või täitmise tähtaja möödumise korral saab ostja nõuda täitmise asemel ka kahju hüvitamist

§-de 115 ja 225 alusel, arvestades

§-s 127 sätestatut. Sellise kahju hüvitamise nõude peamiseks eesmärgiks on hüvitada ostjale puudusteta asja väärtuse ja lepingutingimustele mittevastavusest tingitud puudustega asja väärtuse vahe. Arvestades ülalmärgitut, saab ostja esitada müüja vastu kahju hüvitamise nõude, kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele.

§ 218

lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Lisaks on

§-s 14 esitatud lepingueelsete läbirääkimiste regulatsioon. Riigikohus on selgitanud, et kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub alles pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-14, p 12;
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-07, p 14). Lisaks reguleerib lepingueelsetel läbirääkimistel tekkivat teavitamiskohustust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 95 (vt Riigikohtu
5. märtsi
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12, p 15). TsÜS § 95 järgi tuleb lepingu sõlmimisel teavitamiskohustuse juures eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise 5 poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused.
7. Käesolevas asjas on müügilepingu esemeks osaühingu osa. Asja müügi kohta sätestatut kohaldatakse

§ 208lg 3 järgi mh ka õiguse ja muu eseme müügile, kui seadusest ei tulene teisiti ja see pole vastuolus eseme olemusega. Ts

ÜS § 48 kohaselt on esemeks ka õigused. Õiguste hulka kuulub ka õigus osale. Kuna asja müügi kohta sätestatut kohaldatakse

§ 208

lg 3 järgi ka osa müügi korral, on ka lepingutingimustele mittevastava osa üleandmise korral ostjal samad õiguskaitsevahendid nagu eespool märgitud. Osa lepingutingimustele vastavust hinnates tuleb hinnata, kas müüdud osa vastab lepingutingimustele, ning üldjuhul ei saa lähtuda osaühingu ega selle kaudu tegutseva ettevõtte omadustest. Riigikohus on varem asunud seisukohale, et osaluse müümisel ei saa müügiesemeks olevat osalust üldjuhul samastada äriühingu majandatava ettevõttega, st omistada müüdavale osalusele lepingutingimustele vastavust hinnates äriühingu ettevõtte omadusi. Seega ei saa osaluse müümisel üldjuhul hinnata müüdud osa lepingutingimustele mittevastavuse raames ka äriühingu majanduslikku seisundit. Teisiti on aga olukord enamusosaluse müümisel, millega kaasneb kontroll äriühingu majandustegevuse üle. Kui osalust võõrandades võõrandatakse ka äriühingu ettevõtet kui majandusüksust, mille kaudu äriühing tegutseb, saab ettevõtte omadused lugeda müüdava osaluse omadusteks ja hinnata neid osa lepingutingimustele mittevastavuse hindamisel (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12, p 14).
3. Hageja on esitanud kostjate vastu kahju hüvitamise nõude ning kahju nõude esitamisel tuginenud sellele, et kostjad on lepingus ja lepingu sõlmimisele eelnevalt andnud võõrandatava osaluse raamatupidamisliku ja varalise seisundi osas valekinnitusi ning on kajastanud bilansis mitmeid ridasid selliselt, et hagejal jäi ebaõige arusaam XxxxOÜ osaluse väärtusest. Kostjad on seisukohal, et nad ei ole müügilepingut rikkunud ning ei ole rikkunud ka lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid kohustusi.
4. Käesolevas asjas hageja poolt esile toodud ja kostja poolt vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmisid kostjad kui müüjad ning hageja kui ostja ning teised käesolevasse vaidlusesse mittepuutuvad osapooled 27.10.2014 XxxxOÜ ja XxxxOÜ 100% osade müügilepingu (edaspidi leping; leping koos lisadega, tl 8-58 I kd). Lepingut muudeti 09.01.2015.a. kokkuleppega (tl 59-65 I kd), mis käesolevas vaidluses relevantsust ei oma. Müügilepingu esemeks on osaühingute osad, mis on kantud EVK-sse (tl 3-6, 9 III kd). Vaidlustamata asjaolu kohaselt hõlmas leping muuhulgas järgmisi müügitehinguid: 1) kostja 1 ehk XxxxOÜ müüs hagejale XxxxOÜ ühe osaluse nimiväärtusega 2106 eurot; 2) kostja 2 ehk XxxxOÜ müüs hagejale XxxxOÜ ühe osaluse nimiväärtusega 288 eurot; 3) kostja 3 ehk Xxxx OÜ müüs hagejale XxxxOÜ ühe osaluse nimiväärtusega 288 eurot (vt lepingu punkt 2.1.,tl 14 I kd; lepingu lisa nr 1, tl 32-33 I kd ja kokkulepe, tl 59-65 I kd). Pooltel puudub vaidlus, et lepingu täitmine viidi lõpule 13.01.2015 ehk, et leping täideti 13.01.
5. Pooled ei vaidle ka selle üle, et leping kehtib, sh on kehtivad kõik lepingu punktid ja lisad. Pooled ei ole esile toonud asjaolusid, et mõni lepingu punkt piiraks lepingupoolt ebamõistlikult.
6. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on lepingus ja lepingu sõlmimisele eelnevalt andnud võõrandatava osaluse raamatupidamisliku ja varalise seisundi osas valekinnitusi, so kas kostjad on lepingut rikkunud; kas hageja saab lepingu rikkumisele tugineda ning kahju ulatuse üle.
7. Tuvastatud on, et lepingu p 1.
8. kohaselt on „andmeruumi teave“ (sh „avalikustatud dokumendid“) nimekiri dokumentidest, mis on tehtud ostjale kättesaadavaks tehingueelse analüüsi (Due Dilligence, mille kohta kostjad on avaldanud tõlkeks „audit“, kostjate vastuse p-s 2.3.4., tl 123 II kd; kohtu märkus, allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Due_diligence annab mõistele seletuse „Nõuetekohane hoolsus on ettevõtja või isiku uurimine enne lepingu allkirjastamist või teatava hooldustasemega toimingut. Mõiste "nõuetekohane hoolsus" 6 tähendab "vajalikku ettevaatlikkust" või "mõistlikku hoolt" üldises kasutuses. Nõuete hoolduse protsess (raamistik) jaguneb erinevateks audititeks), käigus, mis on loeteletud lisas 6 ning müüja poolt või tema nimel edastatud dokumendid ja kirjalikult antud vastused kõigile ostja ja tema nõustajate küsimustele ja teabesoovidele ning „avalikustatud teave“ on faktid, asjaolud või muu teave, mis on avaldatud täielikult, ausalt ja selgelt sellisel viisil ja sellise täpsuse ja üksikasjalikkusega, mis võimaldab mõistlikul ostjal võtta vastu informeeritud hinnangu asjaomase fakti, asjaolu või muu teabe ning selle olemuse ja mõju kohta. Hageja ei ole väitnud, et kostjad ei ole hagejale andnud andmeruumi teavet, so XxxxOÜ ja XxxxOÜ auditeerimiseks esitatud dokumente (so lepingu lisa 6, tl 53-54 I kd). Tuvastatud on, et lepingu punkti 7.
9. kohaselt andsid kõik müüjad ostjale lepingu lisas 3 loetletud kinnitused, kusjuures müüjad avaldasid, et teadvustavad, et ostja sõlmib käesoleva lepingu tuginedes kõigile müüjate kinnitustele, eeldades, et nimetatud kinnitused on tõesed, õiged ega ole eksitavad ning ei ole antud kavatsusega kallutada ostjat käesolevat lepingut sõlmima. Lepingu p 7.
10. kohaselt on müüjate poolt antavad kinnitused piiratud lepingu lisas nr 3 toodud kinnitustega ning müüjad ei anna ostjale mis tahes muid kinnitusi ja ostjal ei ole õigust tugineda mis tahes muudele kinnitustele mistahes õiguskaitsevahendite kasutamise eesmärgil. Lepingu p 7.
11. kohaselt nähtub, et müüjate poolt kinnituste andmisel eeldavad müüjad, et ostja on due dilligence tegemisel tavapärase põhjalikkusega analüüsinud kõiki fakte, asjaolusid ja informatsiooni, mis on avaldatud avalikustatud dokumentides ja avalikustatud teabes ning mis oli ostjale Kinnistusraamatust, Kaubamärgiregistrist, Majandustegevuse registrist, Äriregistrist ja Eesti Väärtpaberite Keskregistrist kättesaadav. Hageja ei ole väitnud, et talle ei oleks olnud kättesaadav informatsioon müügieseme kohta Kinnistusraamatust, Kaubamärgiregistrist, Majandustegevuse registrist, Äriregistrist ja Eesti Väärtpaberite Keskregistrist. Lepingu p-s 7.11.
12. on sätestatud, et ostja on viinud enne käesoleva lepingu sõlmimist läbi professionaalsete finants- ja õigusnõustajate kaasabil äriühingute juriidilise, ärilise ja finantsilise auditi lähtudes müüja poolt esitatud dokumentatsioonist ja informatsioonist (Andmeruumi teave ja Avalikustatud teave) ning punktis 7.
13. nimetatud avalikest registritest kättesaadavatest andmetest. Ostja kinnitab, et ta sai äriühingu auditi teostada mahus, milles ta seda läbi viia soovis, on müüjatele avaldanud kõik auditi käigus tuvastatud negatiivsed leiud ning need on lepingu tekstis lahendatud ostjale sobival viisil. Lepingu p 7.
14. kohaselt loetakse kinnitused kehtivaks nii lepingu sõlmimise hetkel kui ka tehingu täitmise päeval. Hageja tugineb lepingu p-le 7.
15. ja lepingu lisa 3 p-le 4, milles müüjad ehk kostjad on andnud kinnitused raamatupidamisaruannete ja dokumentatsiooni kohta (kohtuistungil, tl 48p III kd). Lepingu lisa 3 („Kinnitused“) p 4.
16. kohaselt annavad raamatupidamisaruanded (mille koopia sisaldub Avalikustatud dokumentides) tõese ja õige ülevaate äriühingu finantsseisundist, maksejõulisusest, varadest, kohustustest, likviidsusest, rahavoogudest ja olukorrast bilansipäeva seisuga (lepingu p 1.
17. kohaselt on „Bilansipäev“31.12.2013) ning äriühingu nimetatud kuupäeval lõppenud majandusaasta kasumist (kahjumist). On koostatud ja auditeeritud vastavalt kõigile kohaldatavatele õigusaktidele ja raamatupidamisstandarditele ning heale raamatupidamistavale, need on koostatud lähtudes alustest ja põhimõtetest, mis on kooskõlas nende aluste ja põhimõtetega, mida on kasutatud bilansipäevaga lõppenud majandusaastale eelnenud 2 majandusaasta auditeeritud kohustuslike raamatupidamisaruannete koostamiseks. Äriühingule kohaldatavad Raamatupidamisstandardid vastavad täielikult kohaldatavatele õigusaktidele ja kohalikule raamatupidamistavale. Lepingu lisa 3 p 4.
18. sätestab, et äriühingul puuduvad mistahes olulised tingimuslikud või tingimusteta rahalised või muud kohustused, mis tulenevad bilansipäeva aset leidnud sündmustest, mida ei ole raamatupidamisaruannetes selgelt identifitseeritud ja kajastatud või mille kohta ei ole raamatupidamisaruannetes tehtud eraldisi, tingimusel, et need on kajastatud raamatupidamisaruannetes bilansipäeva seisuga vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele (tl 39- 47 I kd). Lepingu ja lepingu lisade alusel on võimalik teha järeldus, et kostjad on andnud kinnitused selle kohta, et äriühingu 7 finantsseisundit kajastavad raamatupidamisaruanded ja dokumentatsioon on tõesed ning on koostatud vastavalt õigusaktidele, raamatupidamisstandarditele ja heale raamatupidamistavale, samas lähtudes eeldusest, et hageja on due dilligence tegemisel tavapärase põhjalikkusega analüüsinud kõiki dokumente ja teavet. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et äriühingu raamatupidamises esinesid audiitori selgitavas kirjas esitatud puudujäägid (tl 101-103 I kd), mis on lisaks tõendatud majandusaasta aruannete (tl 66-80, 81-100 I kd), hageja seadusliku esindaja vande all antud ütluste (tl 47 III kd) ja kaudselt ka hageja seadusliku esindaja kirjaga (tl 161-164 II kd). Kostjad ei ole ümber lükanud asjaolu, et ärihingu raamatupidamise aruannetes olid audiitori kirjas avaldatud puudujäägid. Seega, saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kostjate antud kinnitused ei olnud tõesed. Tulenevalt raamatupidamise seadusest tuleb kajastada äriühingu majandusaasta aruannetes tegelikkusele vastavaid andmeid, st aruannetes kajastatud andmed peavad oleme õiged. 13.

§ 218

lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.

§ 14

lg 2, et kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, millest teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama.

§ 14

lg 2 järgi on teatamiskohustus nii lepingueelseid läbirääkimisi pidaval kui ka muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistaval isikul. Lepingu p 8.1.

1. kohaselt ei ole ostja õigustatud nõudma müüjate kinnituste rikkumisega tekkinud kahju hüvitamist, kui rikkumise aluseks olev asjaolu on müüjate poolt mõistlikult avaldatud enne lepingu sõlmimist, sh kui selline asjaolu oli mõistlikult avaldatud ostjale Andmeruumi teabe või Avalikustatud teabena, oli kättesaadav registritest. „Mõistlikult avaldatud“ tähendab käesoleva lepingu tähenduses olukorda, kus müüja on avaldanud ostjale müüja poolt antavat kinnitust piirava faktilise asjaolu sellise detailsusega ja sellisel arusaadaval viisil, et see võimaldaks mõistlikul ostjal samas olukorras hinnata vastavat asjaolu ning selle mõju müüja kinnitusele. Vaidlust ei ole selles, et enne müügitehingut pidasid pooled läbirääkimisi kaasates nõustajaid ning läbi viidi ka müügieelne analüüs äriühingute finants-ja muude näitajate osas. Vaidlust ei ole ka selles et hageja puhul oli tegemist nn strateegilise ostjaga, st valdkonna kompetentsi omava ostjaga. Eeltoodut kinnitab nii tunnistaja Xxxxkui ka hageja seaduslik esindaja ise, kelle ütluste kohaselt see, mis kostja tunnistaja ütles vastab kõik tõele (tl 46, 47 III kd). Ka poolte e-kirjavahetusest (tl 131-135, 136, 137-139, 140-145, 146-148 II kd) nähtub asjaolu, et pooled arutasid põhjalikult tehingu tingimusi enne lepingu sõlmimist. Lisaks on hageja lepingus kinnitanud, et ta on viinud enne lepingu sõlmimist läbi professionaalsete finantsja õigusnõustajate kaasabil äriühingute juriidilise, ärilise ja finantsilise auditi ja saanud auditi teostada mahus, milles ta seda läbi viia soovis, on müüjatele avaldanud kõik auditi käigus tuvastatud negatiivsed leiud ning need on lepingu tekstis lahendatud ostjale sobival viisil (lepingu p 7.11.6). Hageja ei väida, et ta ei saanud auditit soovitud mahus läbi viia ning, et kostjad jätsid hagejale üle andmata viimase küsitud dokumendid ja/või teabe. Lepingu punktist 7.11.
2. järeldub, et hageja tutvus kogu vajaliku raamatupidamisdokumentatsiooniga ning kõik raamatupidamist (ja xxxx finantsnäitajaid) puudutavad küsimused lahendati hageja jaoks sobival viisil müügilepingus. See, et hagejale anti auditi läbiviimiseks üle kogu asjakohane raamatupidamisdokumentatsioon, nähtub ka müügilepingu lisast nr 6 (tl 53-54 I kd). Selle üle pooltel vaidlus puudub. Samuti olid hagejale kättesaadavad andmed ja teave avalikest registritest (sh äriregistrist). Seega, sai hageja teavet selles ulatuses, mida hageja oluliseks pidas ning teavitamiskohustuse rikkumist kostjatele süüks panna ei saa. Pooled on tõlgendanud lepingus olevat sõna „audit“ erinevalt. Audit ehk auditeering ehk auditeerimine on süstemaatiline, dokumenteeritud ja objektiivne tõendusmaterjali kogumine ja hindamine, mille käigus uuritakse organisatsiooni, projekti, isikut, ettevõtet või toodet. Auditi eesmärk on teha kindlaks uuritava objekti vastavus nõutavatele kriteeriumidele 8 (allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Audit). Seega on auditeerimise käigus võimalik teha kindlaks ka müügieseme vastavus lepingutingimustele. Lepingus on avaldatud ka sõnaühend “Due Dilligence“, mille seletus on esitatud eespool. Sõna „audit“ ja sõnaühendit „Due Dilligence“ koos hinnates, asub kohus seisukohale, et hageja viis lepingu sõlmimise eelselt läbi äriühingu auditi, mille käigus oli võimalik tuvastada müügieseme lepingutingimustele mittevastavus, käesoleval juhul äriühingu raamatupidamise aruannete puudujäägid. Seda seisukohta kinnitab ka asjaolu, et hageja puhul oli tegemist professionaalse ostjaga (turuosalisega) ning auditi tegemiseks olid hagejal kaasatud professionaalsed finants- ja juriidilised nõustajad. Hageja seaduslik esindaja on vande all antud ütlustes selgitanud, et „Ostja poolt esitatud pakkumiste ja selle alusel koostatud eellepingu üheks tingimuseks oli üldistava ostueelse analüüsi läbiviimine ehk „red flag“, milline analüüs erineb auditist põhimõtteliselt, so kui auditi sisuks on ettevõtte finantsilise, juriidilise, tehnilise ja maksualase andmete põhjalik analüüs, millega tavaliselt ostja võtab ka vastutuse, et ta on saanud kõik andmed kätte ja on sel viisil saanud võimaluse neid leidusid kajastada ostupakkumiste tingimustes, siis „red flag“ ostuanalüüs seevastu keskendub kõige olulisemate andmete analüüsile, kusjuures analüüsitakse ainult müüjate poolt ostjale edastatud andmeid ja ostja ei kontrolli edastatud andmete õigsust.“ (tl 47 III kd). Hageja seaduslik esindaja on oma ütlustes viidanud ka poolte vahel allakirjutatud kavatsuste kirjale ja selle punktile 3.3, kus on kokku lepitud, et ostja teeb „red flag“ ostuanalüüsi, mitte auditi (tl 47 III kd). Tunnistaja Xxxxon kinnitanud, et kavatsuste kirjaga olen kursis, see edastati omanikele, kes selle allkirjastasid. Olin kursis, et kavatsuste kirjas oli kokkulepitud „red flag“ süsteemis, see tähendab, et kui ostja viib läbi auditi ja selle käigus selgub, et on oluline puudujääk, siis lõpetatakse audit ära ja müügi läbirääkimised katkevad (tl 46pöördel III kd). Seega, on isikuliste tõendite alusel võimalik asuda sisukohale, et äriühingu audit tehti nn „red flag“ analüüsina (kuigi dokumentaalset tõendit, so nn kavatsuste kirja kohtule esitatud ei ole), mis ei tähenda seda, et hagejal kui professionaalsel ostjal ei oleks olnud võimalik enne lepingu sõlmimist läbi viia auditit sellises mahus, et tuvastada võimalikud vead raamatupidamise aruannetes enne lepingu sõlmimist. Ei ole tuvastatud, et kostjad seda oleks takistanud.
3. Seega asub kohus seisukohale, et hageja pidi lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadma, mistõttu ei vastuta kostjad asja lepingutingimustele mittevastavuse eest

§ 218lg 4 alusel.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Muid poolte seisukohti ja vastuväiteid kohus seetõttu ei analüüsi. 15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad kostjate menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse 9 jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik 10