lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus hagist seetõttu, et kostja täitis hageja nõude pärast hagi esitamist, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtule teadaolevalt on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus kontrollis, et 02.01.2018 on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses, s.o 475 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.