← Eesti

3-17-1897/17

Obsah (6)§ 53§ 54§ 27§ 28§ 31§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1897 Hal

) ette ei näe.

  1. Riigihangete registris avaldati 17.08.2017 hanketeade seoses hankemenetlusega nr 189554 „Puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu konsultandi, planeeringu mõjude hindamise ja teadaolevate uuringute teenuse tellimine Rahandusministeeriumile“ (konsultatsiooniteenuse hange). Hankedokumentide kohaselt viib selle läbi Riigi Tugiteenuste Keskus Rahandusministeeriumi volitusel.
  2. MTÜ Eesti Metsa Abiks esitas 18.09.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 12.05.2017 korralduse nr 141 ja otsuse, millega korraldati riigihange nr 189554, tühistamiseks ning Eesti Vabariigi ja OÜ EST-FOR Invest vahel sõlmitud planeerimismenetluse rahastamise lepingu tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega.
  3. Tallinna Halduskohus tagastas 21.09.2017 määrusega kaebuse läbivaatamatult (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). MTÜ Eesti Metsa Abiks on kohtusse pöördunud avaliku huvi kaitseks keskkonnaorganisatsioonina. Kaebaja ei ole oma kaebeõigust täpsemalt põhistanud, eelkõige seda, kuidas vaidlustatavad aktid seonduvad kaebaja keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. E-äriregistrist nähtuvalt on MTÜ Eesti Metsa Abiks registrisse kantud 19.06.2017, st ühing on uus ja tal ei saa eelduslikult olla ette näidata pikaajalist tegevust keskkonnakaitse valdkonnas. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg-st 2 tulenevalt ei saa keskkonnaorganisatsioonidena kvalifitseeruvad ühendused piiranguteta vaidlustada kõiki keskkonnakaitsega seotud akte ja toiminguid, vaid üksnes selliseid, mis seonduvad nende põhikirja kohaste eesmärkidega. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud aktidest lähtuks oht keskkonnale (eelkõige Eesti metsadele). Vaidlustatava akti seos keskkonnaga peab olema otsene, mitte kaudne. Kaebaja ei ole oma kaebeõigust usutavalt põhistanud, vaid on esitanud paljasõnalisi ja tõendamata väiteid, näiteks et planeeringu algetapis tehtud vigade tõttu õigusvastane planeering rikub keskkonnaga seotud põhiõigusi müra, reostuse vms tõttu. Pelgalt planeerimismenetluse algatamine ei too kaasa õigusvastaseid keskkonnahäiringuid. Kohtulikku kaebeõigust realiseerides ei esinda keskkonnaorganisatsioon oma liikmete huve, vaid avalikke huve. Kaebusest ei nähtu, et avalik võim on rikkunud selliseid õigusi, mille kaitsmiseks MTÜ Eesti Metsa Abiks on ellu kutsutud. Korraldus nr 141 ei ole käsitatav haldusaktina, vaid menetlustoiminguna, mille tühistamist ei saa nõuda. Lõplikuks haldusaktiks on riigi eriplaneeringu kehtestamine (

§ 53

), mille vaidlustamise näeb

ette nii avalikes huvides kui ka subjektiivsete õiguste kaitseks (

§ 54

). Planeeringu algatamine iseenesest ei riku kaebaja õigusi (ei kahjusta Eesti metsi), kuna selle alusel puidurafineerimistehase rajamist ega selle asukohta veel ei otsustata. Kaebusest jääb ebaselgeks, miks on kavandatav tegevus keskkonnale kahjulikum seetõttu, et puidurafineerimistehase rajamist on otsustatud menetleda riigi eriplaneeringuna. Riigi eriplaneering on maakondadeülene. Seetõttu kaalutakse erinevaid alternatiivseid tehase asukohti suuremal maa-alal kui kohaliku tasandi planeeringutes. Kaebaja ei ole välja toonud ega põhjendanud, kuidas tema võimalused planeerimismenetluses kaasa lüüa oleksid pärsitud valitud menetlusliigi tõttu. Pole usutav, et kohaliku tasandi planeeringute puhul kuluks kaebajal planeerimisprotsessis osalemisele vähem ressurssi. Samuti ei ole selge, millele tuginedes väidab kaebaja, et kohalikud omavalitsused omavad võrreldes Rahandusministeeriumiga suuremat pädevust planeerimismenetluse läbiviimiseks. 2

(5)3-17-1897

§ 27

lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Selles, mida pidada suureks riiklikuks või rahvusvaheliseks huviks, on valitsusel avar kaalutlusruum. Seetõttu puudub kaebajal kaebeõigus korralduse nr 141 vaidlustamiseks. Ka kaebeõiguse jaatamisel ei saaks kaebust pidada perspektiivikaks, kuna kohtule ei nähtu ilmselget kaalutlusreeglite eiramist. Planeerimismenetluse rahastamise leping ei ole haldusleping ja selle õiguspärasuse kontrollimine ei kuulu halduskohtu pädevusse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1). Nii või teisiti tuleks kaebus selles osas tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu, kuna tegemist ei ole aktiga, mis oleks seotud kaebaja keskkonnakaitseliste eesmärkide realiseerimisega. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus ei hõlma riigihangete vaidlustamist, milles konkreetne keskkonnaorganisatsioon ei osale. Kaebaja saab oma kaebeõigust realiseerida läbi lõpliku haldusakti, s.o planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. MTÜ Eesti Metsa Abiks palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 21.09.2017 määruse resolutsiooni p 1 tühistada ning saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohus leidis kaebaja põhikirjas toodud eesmärke kitsendavalt tõlgendades ekslikult, et kaebaja huviks on üksnes metsade kaitse. Kaebaja huviks on lisaks sellele ka keskkonnakaitse üldisemalt. Kaebaja on valitsusväline keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 lg 1 p 1 tähenduses. Kohus jättis KeÜS § 30 lg 2 analüüsimisel arvestamata Århusi konventsiooni art 9 lg-st 2 ning Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL art 11 lg 1 p-st a ja lg-st 3 tuleneva kaebeõiguse. Riikliku eriplaneeringu algatamise otsuse vaidlustamine on lubatav. Menetlustoimingut saab vaidlustada ka ilma lõpliku haldusaktita. Korraldus nr 141 sisaldab menetlusvigu, mis tingivad menetluse lõpus antava haldusakti sisulise õigusvastasuse. Rahandusministeerium valis vale planeeringu liigi või põhjendas selle valikut valedel alustel. Vale planeeringuliik võtab kohalikelt omavalitsustelt kontrolli planeerimismenetluse üle. Rahandusministeerium jättis kasutamata talle

§ 28

lg-test 1 ja 2 tuleneva diskretsiooni ning jättis arvestamata Euroopa Liidu keskkonnakaitselised väärtused. Rahandusministeerium ei kaalunud, kas Emajõe seisund üldse võimaldab selle lähedusse puidurafineerimistehase rajamist. Keskkonnaameti 27.09.2017 kirja kohaselt on 2016. aastal kinnitatud pinnaveekogumite koondhinnangu alusel Emajõgi kesises seisundis. Seega on inimtegevus Emajõel

§ 28lg 2 p 1 alusel välistatud.

Lisaks esinevad avalikud huvid (Euroopa Liidu keskkonnaõigusest tulenevad väärtused ning avalikkuse vastuseis rafineerimistehase rajamisele), mis välistavad või võivad välistada rafineerimistehase rajamise. Rahandusministeerium jättis avaliku huvi väljaselgitamisel

§ 28lg 2 p 2 tähenduses kaasamata keskkonnaorganisatsioonid, sh kaebaja.

7. Vabariigi Valitsus palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebajal puudub kaebeõigus korralduse nr 141 vaidlustamiseks. Ka kaebeõiguse jaatamisel ei saa kaebust pidada perspektiivikaks, sest valitsus on järginud kaalutlusreegleid. Riigi eriplaneeringu algatamisel ei ole tehtud menetlusvigu, sh planeeringuliigi valikul ja algatamata jätmise aluste esinemise väljaselgitamisel. Vaidlustatud otsused ja toimingud ei saa ka sisuliselt rikkuda kaebaja õigusi, kuna need on õigusaktidega kooskõlas. Enne planeeringu algatamist küsis Rahandusministeerium seisukohti Keskkonnaministeeriumilt ning Majandus- ja 3

(5)3-17-1897 Kommunikatsiooniministeeriumilt. Kumbki ministeerium ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid planeeringu algatamise. Korralduse, koostöökokkuleppe ja riigihanke tühistamine ei taga kaebuse eesmärgi saavutamist, sest korralduse, koostöökokkuleppe ja riigihankega ei kahjustata kuidagi looduskeskkonda. Korraldusega ei tee valitsus otsustust puidurafineerimistehase ehitamise kohta. Planeerimismenetluse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisega andis valitsus ministeeriumidele ülesande selgitada planeerimismenetluses välja, kas tehase rajamine on võimalik, kuhu see on võimalik ehitada, millised olulised mõjud sellega kaasnevad ja kas negatiivsed mõjud on leevendatavad. Planeeringu koostamisele asumine ei kujuta ohtu keskkonnale ning planeerimise algatamise otsuse ja planeeringu koostamise ettevalmistavate tegevuste peatamine ei ole keskkonnakaitseks vajalik. Kaebus, millega taotletakse 12.05.2017 korralduse tühistamist, on esitatud 18.09.
  1. Korralduse andmise ajal ei olnud MTÜ Eesti Metsa Abiks veel registreeritud, kuid ka tema registreerimisest 19.06.2017 on kaebuse esitamise ajaks möödunud rohkem kui 30 päeva. MTÜ Eesti Metsa Abiks on alates 26.06.2017 kaasatud riigi eriplaneeringu koostamise menetlusse, mistõttu oli MTÜ Eesti Metsa Abiks teadlik korraldusest alates selle väljaandmisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 21.09.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid kõiki üle korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  3. Halduskohus on kaebuse tagastamisel tuginenud 12.05.2017 korralduse nr 141 ja riigihanke korraldamise otsuse osas HKMS § 121 lg 2 p-le 1 ning planeerimismenetluse rahastamise lepingu osas § 121 lg 1 p-le 1, viidates samas ka kaebeõiguse puudumisele.
  4. Vaidlustatud korraldusega on algatatud riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlus (

§ 28lg 1).

Riigikohus on leidnud, et planeeringu algatamise korraldus on mitte haldusakt, vaid menetlustoiming (18.02.2002 otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 8; 13.10.2005 otsus asjas nr 3-3-1-44-05, p-d 10–11). HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Seega tuleb praeguses asjas tuvastada, kas eelnimetatud eeldused on täidetud. 11. Kaebuses ja määruskaebuses peab kaebaja 12.05.2017 korraldust nr 141 õigusvastaseks eelkõige järgmiste asjaolude tõttu: vastustaja on valinud vale planeeringu liigi; vastustaja on planeeringu algatamisel teinud diskretsioonivea, jättes hindamata, kas esineb planeeringu algatamist välistavaid asjaolusid; vastustaja ei ole õigesti (sh kaasates keskkonnaorganisatsioone) välja selgitanud avalikku huvi

§ 28lg 2 p 2 tähenduses.

12.

§ 27

lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. 12.05.2017 korralduse seletuskirjas nr 141 on põhjendatud, miks on puidurafineerimistehase näol tegemist riigi eriplaneeringu objektiga. Isegi kui jõuda 4

(5)3-17-1897 järeldusele, et korraldus on selles osas ekslik (nt pole õigesti tuvastatud riikliku huvi olemasolu), siis pole äratuntav, kuidas toob planeeringu menetlemine riigi eriplaneeringuna vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Ringkonnakohtule ei nähtu, et tehasele asukoha valimisel riigi eriplaneeringu menetluses oleks keskkonnakaitseliste küsimustega arvestamine tagatud vähemal määral kui maakonna-, üld- või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluses. Riigi eriplaneeringu menetlusse kaasatakse ka kohaliku omavalitsuse üksused ja muud isikud, kes on selleks soovi avaldanud (

§ 31lg 2, 44 lg 2).

12.05.2017 korralduse nr 141 seletuskirja lisaks olevas tabelis on muu hulgas toodud ka Kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks märkused. Seega sai kaebaja juriidiliseks isikuks mitteoleva organisatsiooni kujul planeeringu algatamise menetluses esitada arvamuse juba enne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmist ning tuua välja avalikud huvid, mida peaks riigi eriplaneeringu algatamisel ja menetlemisel arvesse võtma. Rahandusministeerium teavitas kaebajat 26.06.2017 kirjaga, et ta kaasatakse eriplaneeringu koostamise menetlusse. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et kaebajal pole võimalik eriplaneeringu menetluses oma huve tõhusalt kaitsta. 13. Ringkonnakohtu hinnangul pole tegemist olukorraga, kus oleks ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik (

§ 28lg 2 p 1).

Planeeringumenetluse raames viiakse läbi KSH, mille tulemusel selgub, kas puidurafineerimistehase rajamine Emajõe lähedusse on võimalik. Kui peakski selguma, et planeeringu elluviimine pole vastavas piirkonnas võimalik, siis lõpetatakse eriplaneeringu koostamine (

§ 29lg 1 p 1).

Sellise planeeringu menetlemine iseenesest kaebaja kaitstavaid huve ei kahjusta. Kaebajal on võimalik menetluse käigus esitada arvamusi (sh KSH aruandele) ning vaidlustada planeeringu menetluse erinevates etappides tehtavaid otsustusi, kui need võivad kaasa tuua lõpliku haldusakti õigusvastasuse ja rikkuda seeläbi kaebaja kaitstavaid huve. 14. Ringkonnakohtule ei nähtu, et esineks mõni ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus eriplaneeringu algatamata jätmiseks. Olulise ruumilise mõjuga objektide puhul leidub sageli inimesi, kes on selle rajamise vastu. Asjaolu, et mõned kodanikuorganisatsioonid ja teatav osa üldsusest ei poolda tehase rajamist Emajõe lähedusse, ei välista eriplaneeringu algatamist

§ 28lg 2 p 2 tähenduses ega muuda vastavat otsust õigusvastaseks.

15. Nagu halduskohus 21.09.2017 määruses ja ringkonnakohus 23.10.2017 määruses on märkinud, ei kaasne eriplaneeringu algatamisega tingimata eriplaneeringu kehtestamist ja tehase ehitamist. Kaebajal on võimalik vaidlustada eriplaneeringu kehtestamise otsus (

§ 54

). Planeeringu algatamine ei too vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist. Menetlustoimingu vaidlustamise eeldused ei ole praeguses asjas täidetud. Seega puudub vajadus täpsemalt analüüsida KeÜS § 30 lg-st 2 tuleneva kaebeõiguse küsimust. Ringkonnakohus märgib, et KeÜS § 30 lg 2 ei anna kaebajale õigust esitada kaebust kolmandate isikute, sh kohalike omavalitsuste õiguste kaitseks.

  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Rahandusministeeriumi ja OÜ EST-FOR Invest vahel sõlmitud „Riigi eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise läbiviimise koostöökokkulepe“ ei ole haldusleping, mistõttu ei kuulu selle õiguspärasuse kontrollimine halduskohtu pädevusse. Samuti ei ole kõnealune leping ega otsus korraldada riigihange nr 189554 haldusaktid või toimingud, mis oleksid seotud kaebaja keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga ning mille vaidlustamise õigus tuleneks kaebajale KeÜS § 30 lg-st
  2. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.