KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-2

§ 1361lg 4 ).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 14.11.2017 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 alusel taotluse anda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, valides meetmena Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) Maanteeameti liiklusregistrisse käsutamise keelumärke kandmise XX nimele registreeritud sõidukitele Ford Scorpio Turnier (reg.märk XXXXXX), Jaguar Sovereign (reg.märk YYYYYY) ja Jaguar XK8 Coupe (reg.märk BBBBBB); käsutamise keelumärke seadmise XX-le kuuluvale B OÜ (reg.kood BBBBBBBB) osale väärtusega 1022,59 eurot; ning Eesti krediidiasutustes olevatele XX pangakontodele aresti seadmise kokku 74 935,30 euro ulatuses. Taotluse kohaselt tegeleb maksuhaldur W OÜ (registrikood WWWWWWW) maksuvõla sissenõudmisega. Taotlusega alustab maksuhaldur W OÜ endise juhatuse liikme XX suhtes 3-17-2384 vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine ning mille tulemuseks võib olla XX solidaarne vastutus W OÜ-ga 26.06.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/017147-26 täiendavalt tasumisele määratud ja tasumata jäetud W OÜ maksukohustuste ning tasumata summadelt arvestatud intressi eest. Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine. Maksuhaldur on W OÜ-ga seotud maksumenetluses asunud seisukohale, et metallkonveierite tehingud, mida W OÜ on kajastanud oma juuni ja juuli

1. a käibedeklaratsioonidel ühendusesisese käibe ja sisendkäibemaksu hulgas, on seotud pettusega. Pettus seisnes selles, et tarneahelas, kus W OÜ osales, on jäänud käibemaks riigile tasumata. W OÜ juhatuse liige XX teadis, et metallkonveierite ostutehing on seotud pettusega. W OÜ osales teadlikult tehinguteahelas toime pandud maksupettuses ega tegutsenud maksukohustuslasena käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 (koosmõjus § 24 lg-ga 1 ja § 3 lg-ga 1) tähenduses. Seega ei olnud W OÜ-l õigust kontrollitaval perioodil kajastada käibedeklaratsioonidel K OÜ väljastatud arvetel märgitud käibemaksu summas 97 226,40 eurot oma sisendkäibemaksu arvestuses ja kauba ühendusesisest käivet summas 497 200 eurot. Läbi viidud üksikjuhtumi kontrolli raames tuvastati, et W OÜ osales maksupettuses ja ei ole tegelikkuses perioodil 2013 juuni- kuni juulikuu teinud tehinguid OÜ-ga K, mille rekvisiitidega müügiarveid W OÜ alusetult kajastas nimetatud perioodi sisendkäibemaksu hulgas. OÜ W esitas oma
2. a juuni- ja juulikuu KMD-l valeandmeid. 26.06.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/017147-26 tasumisele määratud maksukohustused on tekkinud XX juhatuse liikmeks oleku ajal (XX oli OÜ W ainuke juhatuse liige perioodil 25.01.2012– 18.05.2015), mil on maksuhaldurile esitatud
3. a juuni- ja juulikuu KMD-l valeandmeid. W OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et XX tegevuse eesmärgiks oli teadlikult ning tahtlikult saada alusetult tagasi sisendkäibemaksu tehingute eest, mida tegelikkuses ei ole toimunud. XX tegevuse ja W OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik äriühingu seadusliku esindajana vastutab äriühingu

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise eest solidaarselt W OÜ-ga. 26.06.2015 maksuotsusega tasumisele määratud kohustustest on 14.11.2017 seisuga tasumata 48 605,51 eurot, millele lisandub intress (14.11.2017 seisuga summas 42 452,38 eurot). Seega on XX võimaliku vastutusotsusega nõutava võla suuruseks kokku 14.11.2017 seisuga 91 057,89 eurot. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. XX-l puudub igakuine sissetulek. 2017. a-l on üksnes üks äriühing deklareerinud XX-le töötasu väljamakset summas 860 eurot (viimati jaanuaris ja veebruaris 2017). Seega ei ole kavandatava vastutusotsusega määratavat kohustust XX-l võimalik täita igakuise sissetuleku arvelt, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. XX käitumine, mis seisnes W OÜ käibedeklaratsioonides valeandmete esitamises eesmärgiga saada alusetut sisendkäibemaksu tagastust, iseloomustab isiku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. On tõenäoline, et sarnaselt võib XX suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara. Lisaks 26.06.2015 maksuotsusest tulenevatele asjaoludele (osalemine teadlikult maksupettuses) toetab maksuhalduri seisukohta ka asjaolu, et maksuotsusega seotud kohtuvaidluse ajal on XX maha müünud endale kuuluvad kinnistud. XX võõrandas 15.12.2016 asjaõiguslepingu alusel OÜ-le L kaks kinnistut. Välistatud ei ole, et XX müüb maha ka ülejäänud endale kuuluva registervara ja võimaliku vastutusotsuse koostamise ajaks isikul registervara puudub, mis raskendab veelgi maksuvõla sissenõudmist. 2

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid.

Kuna äriühing maksuotsusega määratud summat tähtaegselt ei tasunud, alustas maksuhaldur sissenõudmistoiminguid. Äriühingu maksuvõla katteks laekus 29.06.2015 48 620,01 eurot (18.12.2013 Tallinna Halduskohtu määrusega nr 3-13-70199 antud loa alusel äriühingu ettemaksukontole aresti seadmise kaudu). Maksuhaldur edastas 03.08.2015 korraldused kõikidele pankadele ja krediidiasutustele W OÜ arvelduskontode arestimiseks. W OÜ omab arvelduskontot SEB Pank AS-s, LHV Pank AS-s ja Swedbank AS-s, kus äriühingu arvelduskonto maksuhalduri korralduse alusel ka arestiti ja mille tulemusena on maksuvõla katteks 08.10.2015 laekunud 0,79 eurot. Kinnistusraamatu, Maanteeameti liiklusregistri ja Eesti Väärtpaberikeskuse andmebaasidest nähtub, et W OÜ ei oma registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõude rahuldamine. Äriühing oli käibemaksukohustuslane perioodil 01.03.2012‒09.03.2015. Arvestades, et äriühingul on esitamata 2014‒2016 majandusaasta aruanded, viimane käibedeklaratsioon esitati 2015. a märtsis ning viimast korda nähtub äriühingu käibedeklaratsioonil käivet 2014. a novembris, siis on alust eeldada, et äriühing on oma tegevuse lõpetanud. Maksuhalduril ei ole õnnestunud seni teostatud sundtäitmise toimingute tulemusena W OÜ-lt maksuvõlga sisse nõuda. Täidetud on

§ 96lg-st 5 tulenev alus XX-le vastutusotsuse koostamiseks.

Kuna äriühing ei ole registrist kustutatud, siis ei ole juriidilise isiku õigusvõime lõppenud. Äriregistri andmetel on XX OÜ B OÜ (registrikood BBBBBBBB) üks kolmest osanikust alates 24.03.2010 osamaksega 16 000 krooni ehk 1022,59 eurot. OÜ B on tegutsev ettevõte, millel maksuvõlad puuduvad. Lisaks on XX seisuga 14.11.2017 B OÜ ainuke juhatuse liige. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei oma XX väärtpaberikontot. Kinnistusraamatu andmetel XX-l kehtivad seosed puuduvad. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi järgi on XX järgnevate sõidukite omanik: Ford Scorpio Turnier reg.nr XXXXXX (ehitusaasta 1995, mootori võimsus 85 kw, mootori maht 1998, bensiinimootor, kere tüüp universaal); Jaguar Sovereign reg.nr YYYYYY (ehitusaasta 1999, mootori võimsus 209 kw, mootori maht 3996, bensiinimootor, kere tüüp sedaan); Jaguar XK8 Coupe reg.nr BBBBBB (ehitusaasta 1997, mootori võimsus 209 kw, mootori maht 3996, bensiinimootor, kere tüüp kupee). Auto24.ee automüügiportaalis ei ole hetkel müügis analoogset sõiduautot Ford Scorpio Turnier, kuid mitteaktiivse kuulutuse kohaselt võib selle sõiduki hinnaks olla ligi 600 eurot. Auto24.ee andmetel on analoogse Jaguar Sovereigni hind 4500 eurot ja Jaguar XK8 Coupe hind 10 000 eurot. Kokku on sõiduautode võimalikuks väärtuseks ligi 15 100 eurot. Arvestades, et XX-le kuuluvate sõidukite ja äriühingu osa väärtus on maksimaalselt 16 122,59 eurot (15 100 + 1022,59) ei ole üksnes XX-le kuuluvatele sõidukitele ja äriühingu osale käsutamise keelumärgete seadmine piisav, et tagada võimaliku vastutusotsusega määratavat vastutuskohustust. Seega on põhjendatud XX pangakontode arestimine 74 935,30 euro (91 057,89 – 15100 – 1022,59) ulatuses ehk osas, mida XX-le kuuluvad sõidukid ja äriühingu osa ei taga. Nõude tagamiseks taotletavad abinõud ei piira OÜ W endist juhatuse liiget rohkem kui on vajalik vastutusmenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks. XX pangakontode arestimisel ei kuulu igakuiselt arestimisele vähemalt 470 eurot eeldusel, et isikul puuduvad ülalpeetavad (

§ 131lg 3).

Maksuhaldurile teadaolevalt ei ole XX-l ülalpeetavaid perekonnaliikmeid. Tuginedes

§ 120

lg 1 p-le 3, §-le 121 ja §-le 122 lõpetab maksuhaldur XX vastu suunatud täitetoimingud, kui isik esitab tagatise suuruses 91 057,89 eurot, milleks on deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma. 3

§ 1361

lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud, selles on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Täidetud on

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Maksuhaldur alustas kohtule esitatud loataotlusega W OÜ endise juhatuse liikme XX suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille eesmärgiks on tuvastada, kas XX vastutab maksukohustuse täitmise eest

§ 40

ja

§ 96lg 1 alusel.

Samuti on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Taotluses ja selle lisades väljatoodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Maksuhaldur on piisava põhjalikkusega selgitanud, miks võimalik sundtäitmine oleks oluliselt raskendatud. XX senine käitumine äriühingu juhtimisel (sh teadlik maksuvõla tekitamine) võib viidata sellele, et ka tulevikus võib isik asuda maksude maksmisest kõrvale hoidma. Samuti on XX 26.06.2015 maksuotsusega seotud kohtuvaidluse ajal võõrandanud temale kuulunud kinnistud. Täitmist tagavate meetmete rakendamata jätmisel võib XX asuda oma isiklikku vara võõrandama. Tasumata maksukohustuse sissenõudmiseks alustas maksuhaldur 03.08.2015 sissenõudmistoiminguid, edastades krediidiasutustele korraldused W OÜ pangakontode arestimiseks või pangakontolt raha ülekandmiseks MTA kontole. Seega on sissenõudmise alustamisest möödunud enam kui 3 kuud. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud.

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist, ei esine.

W OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Sõidukitele käsutuskeelu seadmine on eesmärgipärane ja proportsionaalne meede. Sõidukite väärtuse hindamiseks kasutatud võrdlev meetod on asjakohane. Äriühingu osale ennetava meetmena keelumärke seadmiseks loa andmine on põhjendatud ja proportsionaalne. Osale väärtusega 1022,59 eurot keelumärke seadmist ei saa ülemäära intensiivseks meetmeks pidada. Arvestades isiku käitumist ja maksuotsusega eeldatavalt sissenõutava summa suurust, on pangakontode arestimine põhjendatud. MTA on taotluses võtnud arvesse nii võimaliku maksukohustuse suurust, XX sissetulekute ebapiisavust kui ka asjaolu, et isikule kuuluvate sõidukite ning osaühingu osa väärtus katab võimaliku nõude üksnes osaliselt. Pangakontode arestimine on võrdlemisi koormav meede, kuid kohtule ei nähtu, et praegusel juhul oleks võimalik kasutada mõnda alternatiivset abinõu. Maksukohustuse täitmine on avalikes huvides. Olukorras, kus isiku puhul on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et ta on käitunud maksuõigussuhtes pahauskselt, ei ole alust eeldada, et isik tagab maksumenetluse ajaks enda maksejõulisuse. Kuivõrd kontodel asuvat raha on väga lihtne mujale kanda ja end seeläbi varatuks muuta, tähendaks kontode arestimata jätmine ilmselt seda, et maksusumma jääb suuremas ulatuses laekumata. XX pangakontolt ei kuulu arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa XX ja tema iga ülalpeetava perekonnaliikme kohta (

§ 131lg 3 ls 1). 4

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele.

MTA sissenõudmise toimingud ei ole

§ 96lg 5 kohaldamisel praegusel juhul asjakohased.

Tallinna Halduskohus rahuldas 23.03.2016 otsusega haldusasjas nr 3-15-1885 W OÜ kaebuse ning tühistas 26.06.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/017147-26. Seega langes alates 23.03.06 MTA-l ära alus teostada W OÜ suhtes

§ 130lg 1 p 3 sissenõudmistoiminguid, mille täitmiseks pankadele korraldus saadeti.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 09.01.2017 otsusega halduskohtu 23.03.2016 otsuse ning saatis kaebuse uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Tallinna Halduskohtu 17.04.2017 otsusega jäeti W OÜ kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.10.2017 otsusega W OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.04.2017 otsuse muutmata. W OÜ on esitanud haldusasjas nr 3-151885 kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Vaidlus MTA 26.06.2015 maksuotsuse nr 12.23/017147-26 osas ei ole käesolevaks ajaks veel jõustunud. MTA taotluses ei ole väidetud, et maksuhaldur oleks 2017. a-l, s.o pärast Tallinna Ringkonnakohtu otsust, teinud toiminguid W OÜ maksuvõla sissenõudmiseks. Maksuhaldur pidi pärast Tallinna Halduskohtu 17.04.2017 otsust uuesti alustama sissenõudmistoimingutega. Seega ei saanud MTA õiguspäraselt alustada vastutusmenetlusega. Halduskohus ei ole hinnanud, mis summades on MTA teinud sissenõudmistoiminguid. MTA on teinud sissenõudmistoiminguid vaid maksuotsusega määratud põhimaksusumma sissenõudmiseks. Ülejäänud maksuvõlgade, sh intressi osas ei ole maksuhaldur sundtäitmise toiminguid teinud. Järelikult ei ole intresside summa osas täidetud

§ 96lg 5 tingimus – 3-kuuline tähtaeg sissenõudmistoimingute tegemisest.

Põhjendused, mida maksuhaldur esitas maksukohustuse sissenõudmise olulise raskendatuse või võimatuse kohta endiselt juhatuse liikmelt ei ole asjakohased. Olukorras, kus maksukohustuse aluseks oleva nõude suhtes ei ole kohtuotsus veel jõustunud, ei saa rääkida sellise põhjendatud kahtluse olemasolust. Maksukohustuse aluseks oleva nõude vaidlustamise tõttu ei ole võimalik objektiivselt hinnata MTA taotluses esitatud väidet, et juhatuse liige on tahtlikult maksukohustuse ja maksuvõla põhjustanud. MTA väide maksuvõla tahtlikust põhjustamisest ei ole asjakohane ka seetõttu, et tagastusnõude täitmisega andis MTA maksumaksjale teada, et tagastusnõue on kontrollitud ja õige. Ajal, kui MTA tagastas juunikuu 2013. a enammakse summas 48 000 eurot, oli äriühingu maksukontroll pooleli. Sellises olukorras on MTA enda tegevus tagastusnõude kontrollimisel ja täitmisel olnud vastuoluline ning põhjuslikus seoses hilisema maksuvõla tekkimisega. Halduskohus ei ole hinnanud äriühingu osale käsutuskeelu seadmise ja pangakonto arestimise põhjendatust ja proportsionaalsust. Määruses puuduvad põhjendused, miks kohus luges põhjendatuks, et XX-l tuleb asuda vastusotsusega tulevikus määratavat võimalikku summat tagama juba praegu oma jooksvate sissetulekute arvelt ning miks on proportsionaalne isikut etteulatuvalt määramata ajaks sundida elama 470 euroga, kui puudub selgus, kas, mis ajal ja mis summas maksuhaldur nõude esitab. MTA poolt taotletud meede pangakonto arestimisel on ebaproportsionaalne ning piirab ebaproportsionaalselt omandiõigust ja isiku õigust oma elu korraldada ning rahalisi vahendeid kasutada. Avalik huvi maksusumma koheseks tasumiseks 5

§ 1361

rakendamise tingimusi on põhjalikult selgitatud Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruses nr 3-3-1-15-12 (p 50). Käesoleval juhul on kõik viidatud Riigikohtu lahendi p-s 50 sätestatud kriteeriumid täidetud: 1) vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (

§ 1361lg 1).

Riigikohus on pidanud võimalikuks, et vastutusmenetluse saab algatada ka kohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise taotluse esitamisega, kuna sellisel juhul on maksuhaldur eelnevalt kontrollinud juriidilise isiku suhtes läbi viidud maksumenetluse käigus maksukohustuslasega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel (vt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12 ja seal viidatud lahendid). Praegusel juhul ongi MTA esimene menetlustoiming W OÜ endise juhatuse liikme XX suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluses taotluse esitamine kohtule; 2) kooskõlas

§ 1361

lg 2 p-ga 2 on MTA taotluses näidanud, et eeldatava nõude suurus on 91 057,89 eurot, s.o OÜ-ga K tegelikkuses mittetoimunud tehingutelt määratud täiendavalt tasumisele kuuluv käibemaks perioodil juuni kuni juuli 2013, mil XX esitas valeandmeid sisaldavaid käibedeklaratsioone. Maksuhaldur on taotluses piisavalt 6

§ 120lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise summas 91 057,89 eurot.

1. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Ennetavate täitetoimingute sooritamiseks loa taotlemine ja loa andmise otsustamine toimub ajal, kui maksuhaldur alles kontrollib maksukohustuse olemasolu, s.t ka loa taotleja ise ei ole veel kõiki olulisi asjaolusid tuvastanud ega lõplikku seisukohta kujundanud. Sellises faasis puudub kohtul alus hinnata maksuhalduri võimaliku lõppotsuse seaduslikkust. Kohus peab kontrollima üksnes vastutusotsuse tegemist ilmselgelt välistavate asjaolude puudumist. MTA taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine XX-le oleks välistatud või ilmselgelt võimatu.
2. Riigikohtu üldkogu on kohtuasjas nr 3-3-1-15-12 (määruse p 50 (e)) selgitanud, et vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg. Vastutusotsuse sisuks ei ole mitte tasumisele kuuluva maksusumma määramine, vaid juba varem fikseeritud maksuvõla sissenõudmine uuelt kohustatud isikult (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 31.10 2005 otsus asjas nr 3-3-1-41-05, p 12; 04.12.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-09). Selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Kui maksuvõlga on vähendatud, siis saab vastutusotsusega sisse nõuda vaid maksuvõla allesjäänud osa (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 04.12.2009 otsus asjas nr 3-3-1-75-09, p 9; 21.11.2005 otsus asjas nr 3-3-1-53-05, p 13). Kuigi kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole MTA 26.06.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/017147-26 osas (haldusasi nr 3-15-1885) veel jõustunud kohtulahendit, ei välista OÜ W poolt maksuvõla vaidlustamine iseenesest vastutusotsuse tegemist seni, kuni maksuotsus on kehtiv. 7

§ 1361

lg 1 kohaselt peab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

§ 1361

lg 2 p 1 järgi tuleb halduskohtule esitatavas taotluses märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et praegusel juhul on see eeldus täitmata. Selleks ei anna alust kaebaja seisukoht, et maksukohustuse aluseks oleva nõude osas peab olema jõustunud kohtuotsus. Vastustaja on õigesti märkinud, et määruskaebuse esitaja käsitlus viiks olukorrani, kus taotlust täitmist tagavate toimingute jaoks loa andmiseks ei saakski enne maksuotsuse lõplikku jõustumist esitada. Selline määruskaebuse esitaja käsitlus on ekslik. Asjaolu, et maksukohustuse aluseks oleva nõude osas on kohtuotsus jõustumata, ei välista vastutusotsuse täitmise ennetavat tagamist. Põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, mistõttu antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c; 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Kõnealune kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid

§ 1361

alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus nr 3-14-52172; 27.01.2015 määrus nr 3-14-51698). Kui isik on varasemalt tegutsenud eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist (sh võõrandanud maksuvaidluse ajal kinnisvara), on põhjendatud eeldada, et soovimatus vastavat maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse (vt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksuhaldur on taotluses piisavalt põhistanud oma põhjendatud kahtlust, et tulevase vastutusotsuse sundtäitmine võib XX tegevuse tõttu tõenäoliselt osutuda raskendatuks või koguni võimatuks. 12. Halduskohus on vaidlustatud määruses hinnanud kohaldatud meedete põhjendatust ja proportsionaalsust. Pangakonto arestimine on üks maksukohustuslast enim koormavaid täitetoiminguid ning see mõjutab oluliselt inimese elukorraldust. Samas juhul, kui isiku muu vara määratavat maksukohustust ei kata ning maksuhaldur on usutavalt põhjendanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, siis ei saa pangakonto arestimist pidada ebaproportsionaalseks. Isiku puhul, kelle osas on põhjendatud kahtlus, et ta on käitunud maksuõigussuhtes pahauskselt, ei ole alust eeldada, et ta tagab vastutusotsuse menetluse ajaks enda maksujõulisuse. Kontode arestist 8