← Eesti

2-17-111514/7

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-17-111514 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Monefit Estonia OÜ ja Xxxxsõlmisid interneti vahendusel 02.03.2016 lepingu nr

  1. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. 02.03.2016 esitas kostja laenutaotluse 300,00 euro saamiseks 90-ks päevaks. Kostja on varasemalt käinud enda isikut tuvastamas ja on varasemalt võetud laenud tagastanud korrektselt. Peale laenutaotluse esitamist on kostjale saadetud e-posti teel täiendavalt, et kostja tutvuks veel kord laenutingimustega. Peale kostja poolt täiendavalt laenutingimustega tutvumise kinnitamist rahuldas Xxxx OÜ kostja poolt esitatud taotluse ja kandis 02.03.2016.a kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 300,00 eurot. Peale kostjale laenu ülekandmist saadeti esialgse võlausaldaja poolt kostjale arve, et kostjat veel kord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Kostja kohustus laenusumma 300,00 eurot koos laenukasutamisetasuga 36,00 eurot tasuma hiljemalt 31.05.
  2. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. 2 2-17-111514 Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja nendele ei reageerinud. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude Nord Collect OÜ-le koos kõikide seadusest ja lepingust nr 41370 p 9 ja nõude loovutamise lepingust nr 270314 tulenevate õigustega. Tagastamata laenu põhiosa on 266 eurot, kuivõrd kostja on sooritanud ühe makse summas 34,00 eurot, mille hageja on arvestanud laenu põhiosa katteks. Tasumata intress summas on 36 eurot, kuivõrd laen oli väljastatud intressiga 36,00 eurot laenu perioodi eest ning selle tasumiseks ei ole kostja makseid teinud. Tasumata viivise summa on 29,36 eurot 17.10.2017.a seisuga, kuivõrd hageja nõuab kostjalt viivist 0,02 % tagastamata laenu summalt päevas alates 01.06.2016 tagastamata laenupõhiosalt 266,00 eurot kuni 17.10.
  3. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 331,36 eurot, millest laenu põhiosa summas 266,00 eurot, intress summas 36,00 eurot viivis summas 29,36 eurot; samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 18.10.2017.a, kuni põhinõude summa 266,00 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja menetluskulud summas 220 eurot (100 eurot riigilõiv ja 120 eurot õigusabikulud). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude summa 220,00 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 100 eurot ning õigusabikulud summas 120 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 220 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on 3 2-17-111514 hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (220 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.