Obsah (5)

§ 477§ 371§ 372§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 7.märts 2018. a, Võru tn 12, Põlva Tsiviilasja number 2-16-8755 Tsiviilasi AS BLM Eesti kaebus kohtutäitur Reet Rosent

) § 475 lg 1 p 15 kohaselt hagita asjad.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 372

lg 4 sätestab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Harju Maakohtu 29.06.

1. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-60162 jäeti OÜ Põlva Piim hagi AS-i BLM Eesti vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata. Otsuse jõustumisel määrati vabastada ka hagi tagamise korras arestitud tootmisseadmed. OÜ Põlva Piim kaebas otsuse edasi. Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.
2. a otsusega jäeti sissenõudja nõudest osa lahendamata, mistõttu leidis kohus, et hagi tagamise abinõude lõppemine oleks ennatlik. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse hagi tagamise tühistamise osas, seega käesoleval hetkel on Harju Maakohtu 15.01.2014 määrusega AS BLM Eesti valduses olevatele, aadressil Vabriku tn 1D, Põlva paiknevatele tootmisseadmetele OÜ Põlva Piim kasuks seatud arest kehtiv. Avaldaja eesmärk Tartu kohtutäitur Reet Rosenthali 25.05.2016 otsusele täiteasjas nr 186/2014/54 kaebuse esitamisel oli lõpptulemusena saavutada kohtutäituri 25.04.2016 teates AS BLM Eesti suhtes määratud täitetoimingu - kohtutäiturile arestitud vara ettenäitamise nõude tühistamine. Riigikohtu 21.11.
3. a määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-121-16 on tühistatud Tartu Ringkonnakohtu
4. juuli
5. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-5629 ja tehtud uus määrus, millega muudeti Tartu Maakohtu
6. aprilli
7. a määrust samas tsiviilasjas osas, mis puudutab ASi BLM Eesti kinnisasjale sisenemise aega ja sisenemiseks õigustatud isikuid. Muus osas jäeti maakohtu määrus muutmata. 3 Kuigi Riigikohus nõustus avaldaja väitega ja ringkonnakohtu otsuses kinnitamist leidnud seisukohaga, et olukorras, kus kostja vara arestitakse hagi tagamise käigus, on hagi tagamise määrus pärast arestimist täidetud ja täitemenetlus tuleb lõpetada, leidis kolleegium, et hagejal, kelle kasuks on kostja vallasasjad käimasolevas kohtumenetluses hagi tagamise korras arestitud, peab olema õigus saada teavet selle kohta, kas arestitud vallasasjad on alles ja milline on nende seisund. Selleks on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole, kes võib analoogia alusel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg-ga 2 taotleda kohtult luba siseneda kostja kinnisasjale ja sellel asuvatesse hoonetesse ning hoonetes olevatesse ruumidesse. Riigikohtu arvates on TsÜS § 4 alusel TMS § 28 kohaldamine analoogia alusel põhjendatud, kuna õigussuhte reguleerimiseks selles olukorras ei ole õigusnormi ja õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile (Riigikohtu 21.11.
8. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-121-16, p 10). Riigikohtu 21.11.
9. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt anti kohtutäitur Reet Rosenthalile õigus siseneda AS-i BLM Eesti nõusolekuta AS-i BLM Eesti omandis olevale kinnisasjale nimega Vabriku tn 1D (asukoht Vabriku 23, Põlva linn, Põlvamaa, registriosa nr 1909438), samuti eelnimetatud kinnisasjal asuvatesse hoonetesse ja hoonetes olevatesse ruumidesse tsiviilasjas nr 2-13-60162 hagi tagamise korras arestitud vara säilimise kontrollimise eesmärgil üks kord koos OÜ PÕLVA PIIM esindajatega 60 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest (määrus jõustus 21.11.
10. a). Kohus on seisukohal, et kuivõrd jõustunud Riigikohtu määrusega on kohtutäitur Reet Rosenthalile antud õigus siseneda kinnisasjale Vabriku tn 1D ja sellel asuvatesse hoonetesse hagi tagamise korras arestitud vara säilimise kontrollimise eesmärgil, ei ole käesoleval hetkel enam võimalik saavutada täituri 25.05.2016 otsusele esitatud kaebuse eesmärki ehk kohtutäituri 25.04.2016 teates AS BLM Eesti suhtes määratud täitetoimingu - kohtutäituri arestitud vara ettenäitamise nõude tühistamist. Seetõttu tuleb kaebuse menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel keelduda.

§ 168

lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 järgi on avaldajal õigus taotleda kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu tasumise ja tagastamise andmed (konto nr, konto omaniku nimi ja registrikood).

§ 372

lg 4 teine lause näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna kaebus on esitatud elektrooniliselt, loeb kohus selle käesoleva määruse edastamisega avaldajale tagastatuks.

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust (antud juhul kaebust) menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagi (kaebust) ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Tulenevalt

§ 372

lg 5 võib avaldusse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 4