Obsah (6)

§ 468§ 317§ 407§ 444§ 367§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja menetlev kohtunik Reena Nieländer Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.

1. ee)30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, menetlusposti aadress hmkkentmanni.menetlus@kohus.
2. ee)30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtumääruse põhjendused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib 2 2-17-104261 − − − − − − − eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud

§ 317

lg 5 alusel, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Hagimaterjalid olid kostjale avaldatud 21.11.2017 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata viivise 456,17 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr XXXX lisas nr XXXX sätestatud viivist määras 3% kuus ja 0,1% päevas summas 584.40 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise määras 3% kuus põhivõlasummalt alates 16.06.2017 kuni põhivõla tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist ajavahemiku 31.05.2016– 15.07.2017 eest määraga 3% võlgnetavalt summalt kuus, s.o 36% aastas, põhivõlgnevuselt 1537,89 eurot. Tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu punktist 5.3 arvestatakse viivist 0,1% (3% kuus/30 päeva) päevas tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud päevas, s.o 36% aastas. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seega vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära üle 4 korra. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivise 128,23 eurot arvestatuna järgmiselt: Periood 31.05.2016 - 31.05.2016 01.06.2016 - 31.12.2016 01.01.2017 - 15.06.2017 Viivis Päevade arv Perioodi summa: 8,05% 1 0,34 8% 214 71,94 8% 166 55,95 128,23 3 2-17-104261 −

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivise nõude osaliselt ning mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlasummalt alates 16.06.2017 kuni põhivõla tasumiseni. − Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. − Kuna kohus hagi valdavas osas rahuldab, peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja palus mõista kostjalt Xxxx hageja OÜ Blaumont Invest kasuks välja menetluskulud summas 445 eurot (sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulu 150 eurot). Kohus tutvunud hageja menetluskuludega leiab, et need kuuluvad rahuldamisele arvestades hageja nõuet, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, puuduvad kostjal menetluskulud. − Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 4