) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule tähtaegselt hagist loobumise avalduse. 9.
lg 4 järgi ei võta kohus hagist loobumist vastu mh juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et hageja kui kohaliku omavalitsuse algatatud kohtumenetlus on kestnud peaaegu neli aastat, läbides kõik kolm kohtuastet ning tuues vähemalt kaudselt kaasa maksumaksjate rahakulu, ei tähenda, et hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus märgib, et hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumise korral menetlus jätkuks (
Kuna mõlemal poolel on õigus nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus vaidlustada (
lg 1 teine lause), oleks asjas tehtava sisulise lahendi jõustumise ja seega ka õigusrahu saabumise aeg teadmata. Ilmselt suureneks menetluse jätkumise korral oluliselt ka poolte menetluskulud. Arvestades haldusasjas nr 3-16-831 tehtud jõustunud kohtulahendit, ei oleks menetluse selline jätkamine otstarbekas. Kuna hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks ei ole alust, võtab kohus hageja hagist loobumise avalduse vastu ning lõpetab tsiviilasjas
10. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11.
lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega asja menetlus lõpetatakse. Kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole hagist loobumise põhjuseks olnud hageja nõude rahuldamine, jätab kohus
12.
lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kooskõlas
Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine
lg 1 järgi on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates (vt Riigikohtu
Riigikohus on varem pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt Riigikohtu
Kostjat esindas maa- ja ringkonnakohtu menetluses Agu Eichenbaum (
lg 1 p 2), kelle hagejale esitatud arvetel märgitud tunnitasu suurus 90 eurot on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus ei pea vajalikuks kostjale osutatud õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku õigusabitoimingu kulu põhjendatusele, küll aga arvestab kohus, et hagejalt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Arvestades tsiviilasja olemust mh hagihinda, menetluse kestust ja käiku, samuti esitatud dokumentide hulka ning hinnates kostja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute sisu, mahtu ja vajalikkust, leiab kohus, et kostja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus märgib, et poolte eraõiguslik vaidlus ei olnud oma olemuselt õiguslikult keeruline. Haldusakti kehtivusega seotud menetluskulude hüvitamist pidanuks nõudma halduskohtumenetluses. Kohus leiab hageja seisukohta ja maakohtu varasemat kohtuotsust arvestades, et kostja esindaja arvel nr 263 (II kd, tl 46 ja 51) märgitud maakohtu menetluse mõistlik ja põhjendatud töömaht on kokku 4,5 tundi, s.o kokku 405 eurot. Kohus nõustub osaliselt hageja seisukohtadega ka kostja esindaja arvel nr 359 (II kd, tl 46 ja 50) märgitud ringkonnakohtu menetluskulude ülepaisutatuse kohta. Kohus leiab, et kostjal ei ole alust nõuda hagejalt esindaja kohtupraktika tundma õppimiseks kulunud aja hüvitamist. Lisaks on apellatsioonkaebuse mahtu olulisel määral suurendatud seaduse teksti ja kohtupraktika väljavõtete ning asja lahendamiseks ebaoluliste tsitaatidega. Kohtu hinnangul on kostja esindaja mõistlik ja põhjendatud töömaht ringkonnakohtu menetluses kokku 3 tundi, s.o 270 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus kostja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata. Kohtu arvates on kostja esindaja arvel nr 602 (II kd, tl 46 ja 49) märgitust vajalik ja põhjendatud töömaht kokku 15 minutit, s.o 22 eurot 50 minutit (sh taotlus menetluse uuendamiseks ja arvamus hageja loobumisavalduse kohta). Kooskõlas
lg-tes 3 ja 4 sätestatuga võis kostja esitada Riigikohtus hageja kaebuse kohta seisukohti ja vastuväiteid ise või vandeadvokaadi vahendusel. Riigikohtu menetluses ei olnud kostjal esindajat, kelle kulud peaks hageja kostjale hüvitama, kostja esitas Riigikohtule vastuse ise (I kd, tl 174-177; vt nt Riigikohtu
15. Kohus leiab, et hageja riigilõivu tagastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
lg 2 p 2 võimaldab hagejal hagist loobumisel taotleda poole tasutud riigilõivu tagastamist. Samas välistab
Sätte eesmärk on soodustada kompromissi sõlmimist või hagist loobumist võimalikult varases menetlusastmes. Praeguses asjas on hageja tasunud riigilõivu hagi maakohtusse ja apellatsioonkaebuse ringkonnakohtusse esitamisel. Pärast seda on asja menetlenud Riigikohus, kes saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus leiab, et lähtudes sätte eesmärgist, tuleb lugeda sellises olukorras, kus maakohus menetleb asja pärast seda, kui Riigikohus on seda juba menetlenud, nii asja esmakordne maakohtus menetlemine kui ka ringkonnakohtus menetlemine
lg 3 mõttes eelnevaks kohtuastmeks, mistõttu asja uuel läbivaatamisel maakohtus hagist loobumisel ei ole hagejal
lg 3 kohaselt õigust nõuda hagilt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Vastupidine tõlgendus ei läheks kokku sätte eesmärgiga. Näiteks tähendaks see seda, et hagejal oleks õigus taotleda menetluse hilisemas faasis suuremas ulatuses riigilõivu tagastamist, kui tal oli varem ringkonnakohtu menetluses, kus tal olnuks õigus nõuda üksnes apellatsioonkaebuselt tasutud lõivu, või Riigikohtu menetluses, kus ta ei oleks hagist loobumisel saanud üldse nõuda lõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.