Obsah (11)

§ 317§ 407§ 444§ 162§ 173§ 174§ 144§ 175§ 163§ 177§ 468

2-17-114255 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja menetlev kohtunik Reena Nieländer Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja

§ 317

lg 5 alusel, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Hagimaterjalid olid kostjale avaldatud 07.12.2017 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. − Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata leppetrahvi 500 euro nõudes. − Hageja tugineb leppetrahvi nõude punktist 11.4, mis sätestab, et juhul kui Liisinguvõtja viivitab Liisingueseme tagastamisega, on Xxxxl õigus nõuda tagastamisega viivitatud päeva eest leppetrahvi summas 50 EUR (viiskümmend eurot) tasumist ja/või tasuma Xxxxle kulud, mis viimane kannab Liisingueseme oma valdusesse võtmisega. − VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s

1. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu
2. detsembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). − Kohus leiab, et VÕS § 1 lg 5, 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel on tüüptingimus leppetrahvi osas tühine ning leppetrahvi nõue rahuldamisele ei kuulu. − VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse 3 2-17-114255 seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu
4. juuni
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). − Tulenevalt asjaolust, et Xxxx OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimus leppetrahvi osas on tühine, rahuldab kohus osaliselt hageja nõude, s.o mõistab välja kostjalt põhinõude, intressi, võla sissenõudmise kulu ja seadusest tulenevalt viivise. − Seega kuulub hagi rahuldamisele põhinõue 2210,20 eurot, intressid 140,61 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 10 eurot, enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised 0,30 eurot, peale Lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutnud seadusjärgsed viivised 251,76 eurot ning viiviste seadusjärgses määras põhinõudelt 2210,20 euro kuni põhinõude kohase tasumiseni osas. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude leppetrahvi osas summas 500 eurot. − Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud − Harju Maakohtule 11.10.2017 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv 300 eurot ja esindaja kulud summas 480 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. −

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. − Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. −

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 300 eurot. −

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja esindamise eest on hageja esindaja kulud 480 eurot. − Hageja menetluskuluks on riigilõiv 300 eurot ning esindaja kulu 480 eurot. Kohus leiab, et esindaja kulud kuuluvad rahuldamisele osaliselt 320 euro ulatuses. Arve nr. 170925 kohaselt tekkis kulu seoses nõude täpsustusega ja täiendavate arvestustega. Kohus selgitab, et vastaspool ei ole kohustatud hüvitama kõiki hageja esindaja menetlusdokumentide 4 2-17-114255 − − − − parandusi/täpsustusi/täiendusi. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud

§ 163

lg 1 alusel hageja kanda 15,2% ulatuses ja kostja kanda 84,8% ulatuses.

§ 174

lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 620 eurot, millest kostja peab hagejale hüvitama 525.76 eurot.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 5