← Eesti

1-18-1212/5

Obsah (5)§ 68§ 65§ 4231§ 73§ 78

Kriminaalasi nr. 1-18-1212 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 06. märtsil 2018.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin–Jana Vaab juuresole

199 lg 2 p 7,8,9 järgi vangistusega 9 kuud. KrMS § 238 lg 2,

§ 68

lg 1 ning

§ 65lg 2 järgi lõplik karistus 2 aastat 4 kuud ja 14 päeva vangistust.

Karistus täidetud 28.11.2014.a; - kehtivaid väärteokaristusi 19, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses

§ 4231järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Robert Hatšatrjani süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 01.09.2016 Lääne Prefektuuri poolt LS § 201 lg 1 järgi (tegu 01.09.16), juhtis tahtlikult 19.10.2016 kella 21.30 ajal Tallinnas Laagna teel ning 06.11.2016 kella 08:37 ajal Tallinnas Kaluri tänaval s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit Nissan Almera registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning põhjustades liiklusõnnetuse, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Robert Hatšatrjan pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o.

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on prokurör Alan Rüütel, süüdistatav Robert Hatšatrjan ja tema kaitsja Andres Tamm käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus

§ 4231

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Robert Hatšatrjanile karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 73

lg 1,3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Robert Hatšatrjan temale

§ 4231

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Robert Hatšatrjanilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 750 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb Robert Hatšatrjanilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 162 eurot. Kaitsja sõidukulud summas 180,71 eurot ja ekspertiisitasu summas 219 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 912 eurot tuleb Robert Hatšatrjanil tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 76,00 eurot. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315,

§ 73

lg1,3, § 78 p 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Robert Hatšatrjan

§ 4231

järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Robert Hatšatrjan ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada Robert Hatšatrjanile määratud 3 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 06.03.2018.a. Menetluskulud Välja mõista Robert Hatšatrjanilt 750 eurot sundraha ja kaitsjatasu 162 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 912 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 76,00 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Robert Hatšatrjanile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui 2 kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.