← Eesti

2-16-17086/47

Obsah (8)§ 657§ 652§ 654§ 405§ 232§ 238§ 162§ 171

Tsiviilasi nr: 2-16-17086 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02.2018, Tallinn Tsiviil

§ 657lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

17.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis

§ 654lg 6 järgi käesolevas otsuses maakohtu otsuse põhjendusi ei korrata.

18. Kuna tegemist oli

§ 405

kohaselt menetletava lihtmenetluse korras läbivaadatava asjaga, siis võis kohus seda menetleda lihtsustatud viisil, mh kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele. 19. Kolleegiumi arvates apellatsioonkaebuses esiletoodud asjaolu, et vastustajate poolt pool kuud hiljem remonditöökotta pöördumine viitab sellele, et autot ei kahjustanud kostja, ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Tavapäraselt on autoremonditöökodades järjekorrad, millele ka vastustajad viitasid. Kaks nädalat 4

(6)Tsiviilasi nr: 2-16-17086 pärast kahju tekitamist kahjustuste kõrvaldamine ei ole kolleegiumi arvates ebatavaline. Lisaks oli auto sõidukõlbulik, mistõttu ei pidanud remondiga kiirustama. 20. Maakohus on õigesti hinnanud tõendeid kogumis ja teinud neist õige järelduse, et kostja põhjustas hagejate varale kahju.

§ 232

lg 1 järgi kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Seega teeb kohus oma järelduse tõendite kogumi põhjal ja kujundab oma järeldused esitatud asjaolude usutavuse kohta. Kuna kahjustati hagejate valduses olevat autot, siis oli kostjale etteheidetav tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi õigusvastane. Maakohus on tuvastanud kostja eelneva käitumise hageja XX suhtes ja hinnanud hageja YY poolt politseile tunnistajana antud ütlusi. See, et kostjat ei ole väärteo või kuriteo eest süüdi mõistetud, ei välista kahju hüvitamise nõude rahuldamist. Kolleegium märgib, et kostja ei ole politseile antud tunnistuses eitanud, et ta viibis öösel vastu 27.03.2016 hagejate maja ees (I kd tl 142-143). Samuti muudab usutavaks tema poolt kahju tekitamise see, et ta on ise tuginenud asjaolule, et tal oli tüli hageja XX-ga, mida viimane eitab. Kostja ei ole täpsustanud tüli asjaolusid. Samas politseile esitatud avalduses on kostja väitnud, et ta ei tundnud isikut, kes teda pildistas (I kd tl 162). Seega on kostja enda väited hageja XX-ga seonduvalt vastuolulised. XX kahju tekitamisele eelnevast käitumisest saab järeldada, et ta ei tundnud kostjat, kuna ta on Facebooki keskkonnas avaldanud kostja pildi ja palunud teatada, kes on pildil olev isik. 21. Vastustajad on esitanud koos apellatsioonkaebuse vastusega ringkonnakohtule uued tõendid: 22.05.2016 hagejate avalduse Lääne Ringkonnaprokuratuurile, 01.01.2016 avalduse politseile, 01.02.2017 väärteoasjas tehtud määruse tõendite kogumiseks, 08.01.2017 kostja vastuse hagiavaldusele, 04.03.2017 kostja avalduse, YY avalduse politseile seoses saamata töötasuga, kostja poolt YY-le kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxxxxxx menetlustoimingute tõttu saamata jäänud töötasu tasumise kohta maksekorralduse, hagejate avalduse politseile seoses ülekuulamisele tuleku sõidukuluga, kostja maksekorralduse sõidukulu tasumise kohta, EE mittevaralise kahju hüvitamise avalduse kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxxxxxx, EE 20.06.2015 ja 26.03.2016 tehtud fotod kostjast, sõiduauto kahjustuste kohta tehtud fotod ja hagejate korteri ukse taha jäetud kirjade koopiad. 25.06.2017 esitas apellant 12.05.2017 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse. Pooled teineteise tõendite vastuvõtmisega ei nõustunud. 22.

652 lg 4 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Vastustajad ei ole põhjendanud, miks nad soovivad esitada ringkonnakohtule tõendeid, mis olid olemas enne maakohtu otsuse tegemist. Samuti on tegemist tõenditega, millest enamus on eelnevalt olemas tsiviilasja toimikus ja osa tõendeid ei puuduta käesolevat menetlust. Eeltoodu tõttu tuleb keelduda vastustajate poolt esitatud tõendite vastuvõtmisest. Kuna apellandi esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusest ei nähtu 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-16-17086 kahtlustatava nime, siis kolleegiumi arvates ei ole tegemist asjakohase tõendiga (

§ 238lg 1).

Eeltoodu tõttu jätab kolleegium taotluse apellandi poolt esitatud tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata. Kuna tõendid on esitatud elektroonselt e-toimiku kaudu, siis need ei kuulu pooltele tagastamisele. Menetluskulude jaotus 23. Maakohus on seoses hagi rahuldamisega õigesti jätnud

§ 162lg 1 järgi menetluskulud kostja kanda.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb

§ 171lg 1 järgi jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

Vastustajatel hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.