lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 424 (alates 01.11.2017.a
lg 1) järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Grete Vahtra Süüdistatav Cuido Pihtjõe – isikukood 38804170281, kannab karistust elukoht xxxx, Vanglas, Eesti Vabariigi kodakondsus, algharidus, emakeel eesti keel, töökoht puudub, kaks kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistati 29.03.2016.a Harju Maakohtu poolt
lg 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 2 päeva,
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.07.2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkarituseks mõisteti vangistus 2 aastat, mis asendati 720 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat. Harju Maakohtu 17.10.2017.a määrusega pöörati mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus täitmisele (täitmata 376 tundi üldkasulikku tööd, so 1 aasta 16 päeva), KrMS § 217 alusel kinni peetud 08.-09.10.2017.a s.o 2 päeva. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Cuido Pihtjõe
Süüdi tunnistada Cuido Pihtjõe
Süüdi tunnistada Cuido Pihtjõe
§ § 424 (alates 01.11.2017.a
lg 1) järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada mõistetud karistust 29.03.2016.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 16 päeva vangistuse võrra, ning lõplikuks karistuseks mõista 5 aastat ja 16 päeva vangistust.
MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1250 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot ja ekspertiisikulu 1107 eurot riigituludesse. Kohustada Cuido Pihtjõed tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 206,42 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Cuido Pihtjõele posti teel Tallinna Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Välja mõista Cuido Pihtjõelt kannatanu Xxxx(konto nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank) kasuks 50 eurot. Välja mõista Cuido Pihtjõelt kannatanu Xxxx(konto nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank) kasuks solidaarselt Jürjo Müüriga 350 eurot. (Sama summa on välja mõistetud 15. veebruari 2018.a kohtuotsusega nr 1-18-1086 Jürjo Müürilt. Kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatavate Cuido Pihtjõe ja Jürjo Müüri ühise kuritegeliku käitumise tulemusena vastutavad nad kannatanu ees kahju hüvitamise osas solidaarselt).
lg 5 p 2 ja 83² lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Cuido Pihtjõe vara, s.o sularaha summas 130 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole nr xxxxxxxxx ning mobiiltelefon Samsung Galaxy J5, imei-koodiga xxxx (Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn). Asitõendid • • • narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; minigrip kilekotid, kilenutsakas, plastikpudel kirjega Gefilus, digitaalne kaal (hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressiga Rahumäe tee 6, Tallinn) konfiskeerida ja hävitada; CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ebaseaduslikult käitles uuesti kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajast alates suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilisi aineid amfetamiini ja gammahüdroksüvõihapet (GHB). Nimelt tema ebaseaduslikult omandas ja valdas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses kokku 28,21 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit, milles puhast amfetamiini kokku 3,405 grammi ja kokku 37,09 grammi narkootilist ainet GHB-d sisaldavat vedelikku, milles puhast GHB-d 15,9 grammi. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest amfetamiinist ja narkootilisest ainest GHB-st hoidis Cuid Pihtjõe enda juures ja tema poolt kasutatavas seljakotis kuni 08.10.2017.a kella 17.00-ni, mil tema kinnipidamise käigus politseiametnikud leidsid ja võtsid ära temalt ja tema seljakotist kokku 27,81 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit, milles puhast amfetamiini kokku 3,34 grammi ja 37,09 grammi narkootilist ainet GHBd sisaldavat vedelikku, milles puhast GHB-d 15,9 grammi. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest amfetamiinist hoidis Cuido Pihtjõe sõiduautos Subaru Legacy, registreerimismärgiga xxxx, kuni 09.10.2017.a kella 12.40ni, mil läbiotsimise käigus eelnimetatud sõidukis politseiametnikud leidsid ja võtsid ära 0,40 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit, milles puhast amfetamiini 0,065 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja GHB kuuluvad NPALS § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3ˡ lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks amfetamiini puhul keskmiselt 1,3 grammist puhtast ainest ning GHBi puhul 16 grammist puhtast ainest. Seega pani Cuido Pihtjõe toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud
Samuti süüdistatakse Cuido Pihtjõed selles, et tema, olles isikuks, keda on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 02.07.2015.a otsusega süüdi mõistetud
lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, uuesti 04.05.2017.a kohtueelses menetluses tuvastamata kellaajal aadressil Xxxx, Tallinn võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis trepikotta, kust võttis Xxxxkuuluva jalgratta Kross Hexagon X4S väärtusega 399 eurot ja rattaluku väärtusega 50 eurot ning Xxxxkuuluva jalgratta Kross Level B2, väärtusega 450 eurot, ja rattaluku, väärtusega 15 eurot, tekitades oma tegevusega Xxxxvaralist kahju kokku summas 449 eurot ning Xxxxvaralist kahju kokku summas 465 eurot. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 03.07.2017.a kella 22.20 paiku grupis koos Jürjo Müüriga tungis aadressil Narva mnt 29, Tallinn asuva Tallinna Ülikooli hoone all olevas parklas asuvasse lukustatud jalgrattaste hoidlasse, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis rattaluku, mille väärtus 20 eurot, lõhkumise teel jalgrattaste hoidla külge lukustatud Xxxxkuuluva jalgratta Scott Aspect, väärtusega 350 eurot, tekitades oma tegevusega Xxxxvaralist kahju kokku summas 370 eurot. Seega Cuido Pihtjõe, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja grupis, s.o
Samuti süüdistatakse Cuido Pihtjõed selles, et tema tahtlikult juhtis 18.05.2017.a kell 05.10 Harju maakonnas, Tallinnas A. H. Tammsaare tee 116 juures suunaga Mustamäe tee poole mootorsõidukit Honda Accord, registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 956T kohaselt tuvastati Cuido Pihtjõe uriinist amfetamiini, metamfetamiini, 3metoksüfentsüklidiini, so 3-MeO-PCP, ning Cuido Pihtjõel esineb narkojoove). Sellise käitumisega rikkus Cuido Pihtjõe liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Cuido Pihtjõe toime
(alates 01.11.2017.a
lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Cuido Pihtjõe, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 28.02.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Cuido Pihtjõe süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat,
lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta,
(alates 01.11.2017.a
lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel mõista liitkaristus mitme kuriteo eest, suurendades üksikkaristustest raskeimat ning mõista Cuido Pihtjõele liitkaristuseks vangistus 4 aastat.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Cuido Pihtjõele Harju Maakohtu 29.03.2016.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so s.o 1 aasta 16 päeva vangistuse (376 tundi üldkasulikku tööd) võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 5 aastat 16 päeva.
Juhindudes
lg 5 p-st 2 ja 83² lg-st 1 konfiskeerida kohtuotsusega Cuido Pihtjõe vara, s.o sularaha summas 130 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole nr EE701700017001577198 ning mobiiltelefon Samsung Galaxy J5, imei-koodiga 352134071187885, väärtusega ca 85 eurot, mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Asitõendid
MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõenditega alljärgnevat: • narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada peale kohtuotsuse jõustumist; • minigrip kilekotid, kilenutsakas, plastikpudel kirjega Gefilus, digitaalne kaal (hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressiga Rahumäe tee 6, Tallinn) konfiskeerida ja hävitada peale kohtuotsuse jõustumist; • CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1250 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot ja ekspertiisikulu summas 1107 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.