Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Artem Pykhalovit süüdistatakse selles, et ta pani toime kelmuse, saades pettuse teel varalist kasu ja põhjustades XxxxOÜ-le varalist kahju alljärgnevatel asjaoludel. 23.01.2014 laenufirma XxxxOÜ Xxxxisikus omandas Artem Pykhalovi taotlusel ja huvides (tema valdusse ja kasutusse andmiseks) Xxxxsõiduki BMW X5 reg.nr-ga xxxx, VIN-koodiga XXXX, väljalaskeaasta 2003, musta värvi, milline sõiduk vormistati samal päeval Tallinnas Mäepealse tn 19 asuvas Maanteeameti liiklusregistri büroos XxxxOÜ nimele, kandes nimetatud osaühingu ja Xxxx ühise taotluse alusel liiklusregistrisse sõiduki omanikuna XxxxOÜ ja sõiduki vastutava kasutajana Artem Pykhalovi, kes soovis osta kõnealuse sõiduki XxxxOÜ poolt antava laenu abil. Sõiduki ostuhinnast, mis oli 7500 (seitse tuhat viissada) eurot, maksis A. Pykhalov Xxxxomafinantseeringuna 4000 (neli tuhat) eurot, millise summa 23.01.2014 või varem andis A. Pykhalov sularahas üle Xxxxelukaaslasele Xxxx. Ülejäänud ostuhinna osa, s.o 3500 (kolm tuhat viissada) eurot oli Xxxxtasutud laenu arvel. Nimelt, 23.01.2014 Tallinnas Mäepealse tn 19 asuvas Maanteeameti liiklusregistri büroos sõlmisid XxxxOÜ esindaja Xxxxkui laenuandja ja Artem Pykhalov kui laenuvõtja kirjaliku laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt andis nimetatud osaühing A. Pykhalovile laenu summas 3500 (kolm tuhat viissada) eurot ning A. Pykhalov kohustus tagastama laenu koos intressidega igakuiste tagasimaksetena kolme aasta jooksul vastavalt maksegraafikule, mille järgi esimene tagasimakse summas 185,10 eurot pidi tehtama XxxxOÜ pangakontole 23.02.2014, edaspidi iga kuu 23-ndaks kuupäevaks sama summa, viimane tagasimakse 23.01.2017 (kokku 36 tagasimakset üldsummas 6663,94 eurot). Laenulepingu täitmise (laenu tagastamise) tagatiseks oli kõnealune sõiduk BMW X5, mis oli eelkirjeldatud asjaoludel üle antud XxxxOÜ omandisse. Vastavalt laenulepingule 23.01.2014 kandis XxxxOÜ laenusumma 3500 (kolm tuhat viissada) eurot üle Xxxxpangakontole. Kõnealuse sõiduki jättis Xxxx OÜ A. Pykhalovi valdusse ja kasutusse – 23.01.2014 sai A. Pykhalov kõnealuse sõiduki Xxxxja xxxx enda valdusse ning A. Pykhalovi kätte jäid ka sõiduki registreerimistunnistus, kus ta oli märgitud sõiduki vastutavaks kasutajaks ning XxxxOÜ sõiduki omanikuks. Sõlmides laenulepingut lõi Artem Pykhalov XxxxOÜ esindajale xxxx teadvalt vale ettekujutuse, nagu kavatseks tema (A. Pykhalov) täita lepingutingimusi, sh tagastada laenu vastavalt maksegraafikule ja võlgnevuse korral anda sõiduki üle xxxxOÜ-le laenulepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks sõiduki võõrandamise teel. Tegelikult ei kavatsenud A. Pykhalov tagastada laenu ega maksta intresse ning samuti ei kavatsenud võlgnevuse korral anda sõiduki üle kannatanu valdusse laenulepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks sõiduki võõrandamise teel. Laenulepingut sõlmides plaanitses A. Pykhalov saada laenu abil sõiduk enda valdusse, jätta laen tagastamata ning kasutada ja käsutada saadud sõidukit oma äranägemise järgi, eirates XxxxOÜ omandiõigust sellele sõidukile ning jättes XxxxOÜ-t ilma nii laenulepingu alusel väljamakstud rahasummast kui ka laenulepingu täitmise tagatiseks olevast sõidukist. Pärast laenulepingu sõlmimist ei teinud A. Pykhalov ühtegi makset laenu tagastamiseks. Laenulepingu täitmise (laenu tagastamise) tagatiseks oleva sõiduki toimetas A. Pykhalov peatselt pärast laenulepingu sõlmimist jäädavalt Eestist välja, sõites selle sõidukiga Lätti ja seejärel 24.01.2014 Lätist Venemaale. A. Pykhalovi tegevuse tulemusena on sõiduk kadunud. Selle tulemusena, et laenulepingu nr 1401231 järgi ei olnud tasutud ühtegi tagasimakset ning laenu tagastamise tagatisena XxxxOÜ omandisse üle antud sõiduk on kadunud, põhjustati XxxxOÜ-le varalist kahju vähemalt laenusumma ulatuses, s.o summas 3500 (kolm tuhat viissada) eurot. Seega pani Artem Pykhalov oma tahtliku tegevusega toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel (enne 01.01.2015 kehtinud
lg 1 redaktsioonis; alates 01.01.2015 kehtiva
lg 1 sõnastuse kohaselt teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil). Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Deniss Medvedev, süüdistatav Artem Pykhalov ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Artem Pykhalovile karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata, määrates kohesele ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust ning jättes ülejäänud karistuse osa, s.o 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust täitmisele pööramata, kui Artem Pykhalov ei pane 1 (ühe) aastase 8 (kaheksa) kuulise katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus ning kohesele ärakandmisele määratud 1 (ühe) kuulise vangistuse kandmise alguseks lugeda Artem Pykhalovi kinnipidamise päeva, s.o 15.02.2018.
lg 1 alusel arvestada Artem Pykhalovile määratud 1 (ühe) aastase 8 (kaheksa) kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Artem Pykhalov temale
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd antud asjas on kahjustatud 2 kannatanute omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on Artem Pykhalov süü tõendamist leidnud kannatanule tekkinud kahju ulatuses. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud ja samuti süüdistatav tunnistas tsiviilhagi. Seega tuleb välja mõista Artem Pykhalovilt tsiviilhagi summas 3500 eurot XxxxOÜ kasuks, mis kanda XxxxOÜ a/a nr xxxxxxxxxxxxxx Swedbank. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Artem Pykhalovilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 750 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Artem Pykhalovilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 180 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 930 eurot tuleb Artem Pykhalovil tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 77,50 eurot. Asitõend CD- plaat sideettevõtjalt saadud andmetega, mis asub kriminaalasja juures, peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 3, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315,
lg 1,2, 3, § 68 lg 1, § 78 p 1, VÕS § 1045 lg 1 p 5, § 1043, § 127 lg 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Artem Pykhalov
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
Vangistus 1 aasta ja 1 kuu jätta Artem Pykhalovi suhtes tingimisi kohaldamata ja vangistust ei pöörata täitmisele, kui Artem Pykhalov ei pane1 (ühe) aastase 8 (kaheksa) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 alusel arvata Artem Pykhalovi karistusaja hulka eelvangistus ning kohesele ärakandmisele määratud 1 (ühe) kuulise vangistuse kandmise alguseks lugeda Artem Pykhalovi kinnipidamise päev, s.o 15.02.2018.a.
lg 1 alusel arvestada Artem Pykhalovile määratud 1 (ühe) aastase 8 (kaheksa) kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. alates 08.03.2018.a. 3 Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Tsiviilhagi Välja mõista Artem Pykhalovilt tsiviilhagi summas 3500 eurot XxxxOÜ kasuks, mis kanda XxxxOÜ a/a nr xxxxxxxxxx Swedbank. Menetluskulud Välja mõista Artem Pykhalovilt 750 eurot sundraha ja kaitsjatasu 180 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 930 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 77,50 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Artem Pykhalovile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend CD- plaat sideettevõtjalt saadud andmetega, mis asub kriminaalasja juures, peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.