Obsah (8)

§ 121§ 2§ 43§ 249§ 111§ 112§ 250§ 253

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-2321 Haldusasi M.H. kaebus Tartu Vangla territooriumil suitseta

) § 4 lg 1; põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1). Seega ei ole esitatud kaebus justiitsministri määruse vaidlustamiseks esitatud osas halduskohtus lubatav (vt ka Riigikohtu 25.10.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-749, p 9). 11.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebus tuleb justiitsministri määruse vaidlustamise nõude osas seega tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel.

12. Halduskohtu ülesandeks on suunata kaebaja tema õiguste kaitseks kohaste tõhusate nõuete esitamisel (

§ 2lg-d 4 ja 5; § 120 lg 1 p 3).

Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole alltoodud põhjustel võimalik suunata kaebajat sama haldusasja raames tõhusa nõude esitamisele. 2 12.

1. Kaebaja on vaidemenetluses vaidlustanud ka Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49, millega muudeti Tartu Vangla kodukorda ja kehtestati Tartu Vangla territooriumil üldine suitsetamiskeeld (kodukorra p 2.3). Kohtule ta sellist nõuet pole esitanud. 12.
2. Halduskohtusse pöördumiseks peab olema eelnevalt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le
3. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
4. Kaebaja on 19.11.2017 avalduses (tl 24) viidanud HMS §-le 84 ja väidab, et Justiitsministeerium ei ole tähtaegselt vaiet läbi vaadanud. Kohus selgitab, et HMS § 84 kohaldub siis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vangistusseaduse järgi lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile (VangS § 11 lg 7). 14.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tartu Vangla on kaebaja vaide Justiitsministeeriumile edastanud 23.10.

1. Vaie on Justiitsministeeriumis registreeritud 25.10.2017 (tl 13). VangS § 11 lg-st 7 tulenevalt lõpeb vaide läbivaatamise tähtaeg 24.11.
2. Seega ei olnud kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus 08.11.2017 kaebuse esitamise ajal veel läbitud ning vaidemenetlus kestab. Kaebaja vaiet polnud vaideorgan ka tagastanud ega tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega on kohtusse pöördumise eeldus – kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine – muude, kaebaja õiguste kaitseks tõhusate nõuete osas hetkel veel täitmata. 15.

§ 43

lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust uuesti kohtusse pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kinnipeetaval oleks võimalik lisaks vangla kodukorra muudatuste tühistamisele esitada halduskohtule kohustamisnõue vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks, taotleda VSKE sätete kohaldamata jätmist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist (vt viidatud määrus asjas nr 3-17-749, punkt 12). Seejuures märgib kohus, et nii suitsetamist takistavate haldusaktide kui ka toimingute vaidlustamiseks esitatavate tühistamis- või kohustamisnõuete puhul tuleb eelnevalt esitada vaie (VangS § 11 lg 5). Koos vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik taotleda esialgset õiguskaitset (

§ 249lg-d 1 ja 2).

1. Kaebaja on koos 19.11.2017 avaldusega esitanud kohtule Tartu Vangla 14.11.2017 vastuse nr 6-24/8535-2, millega selgitati nikotiiniravi määramise võimalusi. Kaebaja ei ole väljendanud selget tahet seda vastust käesoleva haldusasja raames vaidlustada. Kohus selgitab, et kui kaebaja leiab, et tema õigusi rikutakse tervishoiuteenuse osutamisel, saab ta oma õigusi kaitsta, esitades hagiavalduse Tartu Maakohtule ning seejuures puudub vajadus läbida kohustuslikku kohtueelset menetlust. Menetlusabi taotluse lahendamine
2. Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse. Riigilõivuseaduse järgi tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (§ 60 lg 1) ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel samuti 15 eurot (RLS § 60 lg 6). Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada taotlust kaebuse esitamisel tasutava riigilõivu osas. 3
3. Vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasutava riigilõivu osas leiab kohus, et taotlus tuleb rahuldada ja anda taotlejale menetlusabi. 18.1.

§ 111

lõike 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. 18.2.

§ 112

lg 1 punktist 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Kinni peetava isiku maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, s.h nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi. Analoogia korras on kinni peetava isiku isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseaduse (VangS) § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad võrdsustatavad

§ 112

lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega, sest kinni peetaval isikul puudub nende summade osas käsutamisõigus. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale võib ka eeldada, et lisaks

§ 112

lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistele on kinni peetavatel isikutel igakuistest kulutustest eelduslikult vältimatud kulud 5% ulatuses töötasu alammäärast (Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-3-1-35-15, p 51; määrus haldusasjas nr 3-3-1-36-16, p 7 ja seal viidatud praktika) ning kohtul ei tule nende põhjendatust üksikasjalikumalt hinnata. 18.2. Kohtule esitatud konto väljavõttest (tl 5) nähtuvalt on kaebaja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekud 91 eurot 95 senti. Vabanemisfondi ja nõuete täitmiseks on kinni peetud kokku 62,96 eurot. Koos viidatud Riigikohtu lahenditest tulenevate mahaarvamistega on ilmne, et kaebaja pole suuteline 15 euro suurust riigilõivu tasuma. Senise kohtupraktika valguses (nt Riigikohtu 25.10.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-749) ei ole põhjust pidada suitsetamisvõimalusele suunatud esialgse õiguskaitse taotlust ka täiesti perspektiivituks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 19.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Praegusel juhul on kaebaja esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse ajal, mil Justiitsministeeriumis jätkus vaidemenetlus Tartu Vangla kodukorda muutva Tartu Vangla direktori käskkirja osas. Seega on taotluse esitamine kooskõlas

§ 249lg-ga 2.

Kohus tagastab kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu normi alusel, mis ei anna kohtule diskretsiooniruumi. Seega puudub kohtumenetlus, mille käigus esialgset õiguskaitset kohaldada. Kuna vaidemenetlus kestab kohtule teadaolevalt aga ka käesoleva määruse tegemise ajal, võtab kohus sisulise seisukoha esitatud esialgse õiguskaitse taotluse osas. 20. Esitatud õiguskaitse taotluses tuleb

§ 250

kohaselt märkida esialgse õiguskaitse aluseks olevad asjaolud ning soovitav esialgse õiguskaitse abinõu. Kaebaja on ka ise viidanud, et tema kaebus/taotlus ei pruugi olla juriidiliselt korrektne, kuna tal puudub vastav haridus. Kohus mõistab, et esitatud taotluse eesmärgiks on saavutada olukord, kus kaebaja saaks endiselt Tartu Vanglas suitsetada nagu enne suitsetamist keelavate/takistavate sätete jõustumist.

§ 253

lg-st 1 tulenevalt võib kohus esialgse õiguskaitse abinõu ka ise kohaldada või muuta. 4 21.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Väljakujunenud kohtupraktika (Riigikohtu 22.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-14, p 11) kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba käimasoleva menetluse ajal (samas, p 12).

1. Kaebaja on esialgse õiguskaitse vajadust selgitades märkinud, et suitsetamiskeelu kohaldamise järgselt tarbib ta varasemast suuremas koguses rahusteid, mis aitavad tal magama jääda. Maksatsirroosi tõttu peab ta piirama ka ravimite tarvitamist. Kaebaja on suitsetanud 29 aastat ning suitsetamise lubamine aitaks vähegi leevendada kannatusi, mida ta varem hoidis kontrolli all antidepressantidega.
2. Justiitsministeerium on koos seisukohaga esialgse õiguskaitse kohaldamise osas esitanud ka Tartu Vangla tervishoiutöötaja tõendi (tl 32), millest ilmneb, et suitsetamisest loobumisega seonduvalt on kaebajal toimunud korduvalt vestlused psühhiaatriga ja vaimse tervise õega (psühhiaatri visiidid 23.08; 15.09; 05.10; 18.10; 01.11; 06.11; 09.11.2017 ning vaimse tervise õe visiidid 23.10; 06.11; 14.11.2017). Psühhiaatri ettekirjutusel tõsteti kinnipeetava raviannuseid suitsetamisest loobumise võõrutusnähtude vähendamiseks.
3. Kohus nõustub, et suitsetamisest loobumine ja suitsetamiskeelu talumine tekitab kaebajale ebameeldivusi. Samas on esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks esmaseks eelduseks, et vastasel korral saaksid taotleja õigused pöördumatult kahjustatud ning tekkinud tagajärgi oleks raske või võimatu kõrvaldada.
4. Eelnevalt viidatud Tartu Vangla tõendist nähtuvalt on kaebaja saanud olulisel määral nõustamist nii psühhiaatri kui ka vaimse tervise õe poolt. Kui ka kaebaja oma muude terviseprobleemide (maksatsirroos) tõttu ei talu suurendatud ravimannuseid rahustavate ja und soodustavate ravimite näol, kujutab nõustamine endast abinõude kompleksi ning seda on kaebajale võimaldatud. Ka Justiitsministeeriumi koostatud justiitsministri
5. novembri
6. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määruse seletuskirjas (lk 7-8, 17-18; tl 36-36p, 41-42) on selgitatud, et suitsetamisest loobumiseks ja võõrutusnähtudega toimetulekuks kasutatakse farmakoteraapiat koosmõjus nõustamise ja selgitamisega. Eelneva põhjal ei ole alust järelduseks, et suitsetamisvõimaluse puudumisest tingitud ebameeldivused tekitaksid isikule pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi olukorras, kus see protsess toimub regulaarse nõustamise tingimustes ning vaevusi korrigeeritakse ravimitega. Kohtul puudub alus arvata, et kaebaja ei saa tervishoiutöötajatelt nõu maksatsirroosist tingitud probleemide puhul, sh ette kirjutatud ravimannuste või valitud ravimite ülevaatamist. Ülteadaolevalt ei ole suitsetamine terviseprobleeme leevendav ega ärahoidev tegevus ning seda isegi hoolimata suitsetamisest loobumise protsessis ilmnevatest ebameeldivustest (vt ka nt http://www.tubakainfo.ee/). 5 Kohus märgib ka, et kuna praeguses haldusasjas ei ole kaebuse tagastamise tõttu jätkumas kohtumenetlust, lahendab kohus esialgse õiguskaitse küsimust vaidemenetluse ajaks, mis oma olemuselt on lühiajaline (vt käesoleva määruse põhjenduste p-d 13 ja 14).
7. Kuna kohtu hinnangul ei põhjusta suitsetamiskeeld kaebajale pöördumatuid tagajärgi, ei pea kohus vajalikuks hinnata põhjalikumalt muude esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste täidetust (sh vaide perspektiiv) ega kaaluda asjas esinevaid erinevaid huvisid. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohaldada

§-s 251 sätestatud esialgse õiguskaitse abinõusid ning taotlus tuleb jätta rahuldamata. 27. Kui vaidemenetlus kaebaja vaide nr 1-11-/523-1 ja 1-11-523-2 (tl 17 ja 18) osas lõpeb ja tulemus kaebajat ei rahulda, on kaebajal võimalus vastavalt VangS § 11 lg-s 5 sätestatule kaebusega halduskohtusse pöörduda ja esialgset õiguskaitset koos kaebusega taotleda (vt eelpool põhjenduste p 15). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 6