← Eesti

2-18-294/11

Obsah (5)§ 230§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2018. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-18-294 Tsiviilasi L M hagi I M

§ 230

lg 3 alusel võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. Kohus on teinud päringud kostjal olemasoleva kinnisvara ja sõidukite kohta ning päringute vastustest nähtuvalt kuulub kostjale kinnistu (100% elamumaa) * vallas, * külas ning kosjale kuulub haagis Tiki Treiler ja sõiduauto Volvo XC90

(2004). Seega kuulub kostjale ka vara, mille arvelt on kostjal võimalik rahaliste vahendite ebapiisavuse korral lapse ülalpidamiskohustust täita.
  1. Muid sisulisi vastuväiteid kostja elatise suurendamise nõudele ei ole esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleva tsiviilasjas ei ole kohtule esitatud tõendeid ega faktilisi asjaolusid selle kohta, et kostja ei oleks mõjuval põhjusel suuteline endale või oma alaealisele lapsele ülalpidamiseks elatist rahaliselt teenima. Kohus on seisukohal, et kostja on võimeline saama sissetulekuid ulatuses, mis tagaks nii kostja endale ülalpidamise kui ka hagejale elatise maksmise seaduses sätestatud miinimummääras ning puuduvad erandlikud asjaolud elatise väljamõistmiseks väiksemas määras.
  2. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes ja kohus suurendab Pärnu Maakohtu 03.03.
  3. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1056619 (maksekäsk) I M'ilt alaealise lapse L M ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 127,82 eurot kuus perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärani, s.o mitte vähem kui 1/2 Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis
  4. aastal on 250 (kakssada viiskümmend) eurot kuus, alates 05.01.
  5. a kuni lapse L M täisealiseks saamiseni * a. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatis tasuda L M seadusliku esindaja V S arvelduskontole nr * *, selgitusega: elatusraha.
  6. Hagihind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja on taotlenud juba välja mõistetud elatise, summas 127,82 eurot, suurendamist 5 seaduses sätestatud miinimummäärani, s.o käesoleval ajal 250 euroni kuus (250 - 127,82 = 122,18 €). Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1099,62 eurot (122,18 € * 9 kuud). 14. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.