KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10749 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Kr

§ 76

lg 5), mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  2. 3. 4. 5. 6. 7. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 5, 7 alusel määrata Dmitri Borzovile katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitada alkoholi;  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 10 päeva jooksul peale vanglast vabanemist;  olles andnud selleks nõusoleku, alluma sõltuvusravile;  teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed).

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

Määrata Dmitri Borzov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus Dmitri Borzovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Dmitri Borzov karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista Dmitri Borzovilt menetluskuluna riigituludesse 184,80 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne

§ 184lg 1 järgi ja karistati vangistusega kestusega 2 aastat.

Vastavalt

§ 65

lg 2 suurendati kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 11.02.2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuud ja 15 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud ja 15 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 tulenevalt arvati Dmitri Borzovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 21.10.2015. Tartu Vangla esitas 08.12.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Borzovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik lastele (risk ühiskonnas); konkreetsetele täiskasvanutele (risk ühiskonnas) ning avalikkusele (risk ühiskonnas). Turvalisusriskid puuduvad. Ohustatud on lapsed, elukaaslane ja avalikkus. Oht seisneb ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamises, elukaaslase kehalises väärkohtlemises ja rahvatervise ohustamises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem siis, kui isik tarvitab jätkuvalt narkootikume, seda ka laste juuresolekul ning konflikti tekkimisel. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 45%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 47%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Tartu Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Vangistust kannab tingimisi määratud varguse ja narkootikumide eest. Ise tarvitas ja käitles ka. Käesolevaks ajaks on läbinud rehabilitatsiooni, metadooni ravi ja kõik programmid. Vabanemisel on kindlasti nõus alluma ravile, saab aru, et see ei ole elu, pöörduks ka ise. Tema raviarst suunab narkoloogi juurde. On töötanud ka vangistuses koristajana ning teeb seda ka hetkel. Erialalt mehhaanik, kogu aeg töötanud ka ehitusel, metsas. Vabanemisel on töökoht tegelikult olemas, kuid hetkel pole rääkinud tööandjaga, kuna ei soovi, et ta teaks isiku vangistusest. Tööd kinnipeetav ei põlga. Elama läheks ema juurde, kellega suhted on head. Õde aitab ja toetab ka kogu aeg. Elukaaslasega ei ole suhelnud vangistusse minemisest saadik. Vanema pojaga suhtleb, isast jäi raha ja maksab alimente, ta ootab kinnipeetavat. Noorem elab elukaasase õe juures. Noorem laps ole kinnipeetava nimel, aga vanema poja osas on vanemlikud õigused alles. Põhjustas lapsele fentanüülimürgistuse, kuid tagajärgi ei ole mingeid. Endiste kuriteokaaslastega suhteid ei ole ning narkootikumidest kavatseb edaspidi ringiga mööda minna. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Dmitri Borzovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Dmitri Borzovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Isikut on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, neist kaks karistust kustunud ja isik kannab teist reaalset vangistust. Soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu uimastisõltlane, kes on enda mõlemale lapsele tekitanud ettevaatamatusest rasked tervisekahjustused. Isiku puhul on positiivne, et vabanemise korral omab ta kindlat elukohta ja lähedaste toetust. Samuti on isik osalenud vanglas sotsiaalprogrammides, tööhõives ja riigikeele omandamises. Negatiivsed asjaolud on süüdimõistetu puhul tema isik ja kuriteo sooritamise asjaolud. Isik rikkunud varasemalt korduvalt kriminaalhoolduse reegleid ja omab ka antud ajal kehtivat distsiplinaarkaristust. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Dmitri Borzovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Dmitri Borzovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja leiab, et kohus võiks usaldada Borzovi ja ta enne tähtaega vabastada. Analoogiliste kuritegude eest, mille eest Borzov on süüdi mõistetud, sellele piiri panna või lõppu teha saab inimene ise. Kui ta ei soovi enam tarvitada ja on nõus minema ravile, saab seda inimene ise teha. Borzov on nõus minema ravile. Ta on aru saanud, et narkootikumide tarvitamine lõppeb surmaga, kuna see isik, kellega ta seda koos tegi on surnud. Kuna karistusaega on jäänud vähem kui pool aastat, siis kõik sõltub temast endast. See aeg, mis ta saab järelevalve alla olla, saab ta tõestada, kas ta läheb ravile. Kui ta seda teeb, siis usub kaitsja, et ta enam vanglasse ei sattu. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Dmitri Borzovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Dmitri Borzov kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Dmitri Borzovi karistusaega hakati arvestama alates 21.10.2015. Kohtuistungi toimumise ajaks on Dmitri Borzov ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 2 aasta ja 4 kuu, so. üle 2/3 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile XXX. Tegemist on rahuldavas seisukorras 3-toalise korteriga, mis on kinnipeetava surnud isa nimel ning kus elab kinnipeetava ema J. B. üksi. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017 kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetaval on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid tegemist ei ole olnud ohtliku üleastumisega. Kinnipeetav on Vangla iseloomustusest nähtuvalt osalenud vangla tööhõives, omandanud riigikeele A2 tasemel ning osalenud sotsiaalprogrammides „12 sammu“, „Eluviisitreening“, „Tagasilanguse ennetamine“ ja „Viha juhtimine“. Iseloomustustest programmides osaluse kohta nähtub, et isiku motivatsioon edaspidi seadusekuulekalt elada, on ajas paranenud ning isikus on toimunud positiivsed arengud. Isik on olnud metadooniravil 2016 aastal ning selle kõrvalt programmis osaledes on olnud keskmiselt motiveeritud ja suuremas osas vaikne. Viimases programmis 2017 aastal osaluse kohta on juba märgitud, et isik oli motiveeritud kaasa töötama, arutlema, ennast analüüsima. Ta tõi adekvaatseid näiteid elust, seostas materjali ning lõi uusi järeldusi. Kohus on seisukohal, et Dmitri Borzovi käitumine vanglas kinnitab tema soovi pöörduda õiguskuulekale teele, juhinduda kehtestatud õiguskorrast ja pidada lugu teistest ühiskonnaliikmetest. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas lähedaste tugi. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama koos oma emaga, kellega suhted on head. Samuti on talle toeks olnud ning on ka edaspidi tema õde. Kinnipeetava ema ja õde on käinud vanglas ka lühiajalistel kokkusaamistel. Kriminaalkorras karistatud isikutega ning narkomaanidega kinnipeetav enda kinnitusel edaspidi suhelda ei soovi. Kuigi garanteeritud töökohta kinnipeetaval ei ole, leiab kohus, et vabanemise korral on isiku puhul tõenäosus sobiva töö leidmiseks suur. Kinnipeetav on vangla iseloomustusest nähtuvalt enne vangistust enamuse ajast olnud tööga hõivatud ning ka vangistuse jooksul on täheldatud isiku soovi tööd teha, mis kinnitab, et Dmitri Borzov ei ole tööpõlgur. Kui isikul ei õnnestu iseseisvalt töökohta leida, on ta kindlasti Töötukassa abil võimalus töökoht leida. Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ning vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti sisustab kindel töökoht isiku vaba aega produktiivselt ning pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on narkootikumide tarbimine. Vanglas on kinnipeetav läbinud metadooni ravi ning erinevad sotsiaalprogrammid. Isik on enda kinnitusel motiveeritud narkootikumide tarbimisest loobuma, kuna mõistab, et see ei vii kuskile ja selgitas, et „see ei ole elu“. Kohtu küsimustele vastates märkis kinnipeetav, et on nõus kohtu määratava raviga ning pöörduks ka ise raviarsti poole. On äärmiselt positiivne, et isik teadvustab oma probleemi ning on motiveeritud sellega tegelema. Kuivõrd narkosõltuvusest vabanemine on raske ning pikaajaline protsesse ja käesoleval hetkel on isik siiski võrdlemisi lühikest aega narkootikumidest eemal olnud, tulebki talle määrata

§ 75

lg 2 p 5 lisakohustus – alluda ravile, et täiendavalt toetada isiku soovi tarbimisest vabaneda ning elada edaspidi seadusekuulekalt. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning loobuda mõnuainete tarvitamisest. Seega on põhjendatud anda Dmitri Borzovile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik ilma narkootikumideta ning seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Dmitri Borzovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 05.03.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marina Valge. Kaitsja esitas 05.03.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 184,80 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 184,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Dmitri Borzovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik