1-15-6703/18

(5)Kinnipidamisasutusest Alexander Bashmakovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas koos abikaasa ja tütardega abikaasale kuuluvas korteris xxx. Ennetähtaegse vabanemise korral on avaldanud soovi elama asuda samale aadressile. Hoidis kodus narkootikume, seadis ohtu niimoodi oma perekonna eriti laste elu. Korter vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Isiku elukaaslane on nõus tema elama asumisega nimetatud korterisse. Isik on Vene Föderatsiooni kodanik, Politsei-ja Piirivalveameti otsuse kohaselt on isik Eesti Vabariigist väljasaadetav. Isikul on kesk-eriharidus ja koka eriala. Riigikeele oskus A2 tasemel, osales B1 taseme õppes, kuid eksam on sooritamata. Töötas enne kinnipidamist xxx. Enamasti töötanud ametlikult. Varem, alates

1. aastast töötas ametlikult xx laevas kokana ning oli tööl xx xxx OÜ, kus töötas ametlikult metallitöölisena. Suhtub töötamisse positiivselt, tahab töötada ka kinnipidamise ajal. Vangistuses töötanud majandustöödel ja komplekteerijana. Kuriteod on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil, mis viitab majandusraskustele ning soovile kiirelt raha teenida. Viru Vangla 12.12.2017 andmetel on rahalisi nõudeid summas 8600,32 eurot, vabanemisfondis xxx eurot. Isik on motiveeritud majandusraskustest üle saama ja võimalikult ruttu tööle asuma, et töö tasust tasuda rahalisi võlgnevusi. On töötanud Tallinna Maardu avavanglas majandustöödel abitöölisena, AS xx-is ja xx OÜ. Vabanemisel soovib tööle asuda OÜ-sse xxx (garantiikiri olemas). Isiku elukaaslase sõnul ei ole kinnipeetaval Vene Föderatsioonis ärilisi kontakte, mis tagaks majanduslikku toimetulekut. Lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa, ema ja 2 last. Lähedastega on suhted väidetavalt head ja toetavad. Isikul on mõned kriminaalse taustaga tuttavad, kelle poolt isik võib olla mõjutatav, kuid enda sõnul ei suhtle ta enam nendega. Samas on riskinud tagajärgi arvestamata, mida näitab korduv narkootikumide omamine. Narkootikumide vahendamisega seadis ohtu rahvatervise, mis näitab hoolimatust ja riskivat elustiili. Väidetavalt sooritatud kuriteos on ainult tema süü. Isikul pole probleeme alkoholi tarvitamisega. 10 aastat tagasi tarvitas fentanüüli. Väärtustab perekonda, haridust ja töötamist. Ei ole suutnud põhjalikult keskenduda probleemide lahendamisele ning nende tekkimisel peab võimalikuks lahendamist kergeimal kättesaadaval viisil. Ametnikesse suhtub viisakalt, samas on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab hoolimatule suhtumisele ühiskonda. Väidetavalt on motiveeritud edaspidi käituma seaduskuulekalt. Enda sõnul tegi ta käesoleva vangistuse ajal järeldusi ning teadvustas kuriteoga tekitatud kahju. Kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vangistuses viibib teist korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olukorrad, kui tunneb vajadust ja näeb võimalust kiiresti majanduslikku tulu teenida. Samalaadseks on jäänud kuritegude toimepanemise põhjused - majandusliku kasu saamine. Kuriteod on toime pandud nii ette planeeritult kui ka juhust kasutades. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 12%. PPA on kinnipeetavale teinud ettekirjutuse Eestist lahkumiseks 08.10.2017 (otsus nr 15.3-3.4/2017/7590-1) koos sissesõidukeeluga 5 aastaks. Vangla toetab Alexander Bashmakovi ennetähtaegselt vabastamist ja tema suhtes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg 3 sätete kohaldamist, kuna isik on Eesti Vabariigist väljasaadetav. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovis kinnipeetav peale vabanemist elama asuda aadressile xxx, mis kuulub tema abikaasale ja kus oli sisse kirjutatud kuni 07.10.
2. Abikaasa andis nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Alexander Bashmakovi tuttavate seas on kriminaalse taustaga isikuid. Isiku elamisluba tunnistai kehtetuks 08.10.2017 ning talle on tehtud ettekirjutus riigist lahkumiseks ning seatud Eesti riiki sissesõidukeeld. Alexander Bashmakov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. 2

(5)Prokurör on nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega ja tema suhtes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg 3 sätete kohaldamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Alexander Bashmakov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendamata ja liialt ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Viimased kaks kuritegu seotud narkootikumide suures koguses omamisega. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas küll elukoht ja toetav perekond, kyuid isiku suhtes on PPA teinud ettekirjutuse Eestist lahkumiseks 08.10.2017 (otsus nr 15.3-3.4/2017/7590-1) koos sissesõidukeeluga 5 aastaks. Seoses sellega palub vangla tema suhtes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg 3 sätete kohaldamist, kuna isik on Eesti Vabariigist väljasaadetav. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohus peab positiivseks seda, et isik on vangistuses olnud hõivatud tööga ja riigikeele õppimisega. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Alexander Bashmakov pani toime esimese raskusastme narkokuriteo, käideldes suurt kogust narkootilist ainet. Isik oli ka varasemalt analoogse kuriteo eest süüdi mõistetud. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud suures koguses narkootilise aine käitlemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 29.06.2020, ärakandmiseks on veel 2 aastat ja 4 kuud vangistust, mis on väga pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, õppida või käia tööl. 3

(5)Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, lähedaste olemasolu ning tööhõives osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud karistuse asjaolud. Isik käitles suures koguses narkootilisi aineid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on käesoleval ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik 4

(5)korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kuna kohus tuvastas, et isik ei sobi kriminaalhooldusele ning teda ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada, siis ei saa kohus ka kohaldada KrMS § 426 lg 3. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Alexander Bashmakovi temale Riigikohtu 16.03.2015 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 5