Obsah (5)

§ 152§ 158§ 165§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-659 Otsuse kuupäev 27. oktoober 2016 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi A.P.e kaebus Viru Vangla 27.11.2015.a käskkir

) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebuse läbi vaatamata jätmine eelviidatud sätete alusel on kohtu diskretsiooniotsus. Kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, aga võib ka lahendada asja sisuliselt.

§ 152

lg 1 p 4 ja lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Vastustaja arvates tuleks kaebus jätta läbi vaatamata, kuna praegu ei kohaldata kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid enam vaidlustatud käskkirja alusel ja seetõttu ei ole haldusaktil enam mingit mõju kaebaja õigustele. Kohus jätab vastustaja taotluse rahuldamata. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusaktil võib säilida mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada. Kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline 4 tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele (Riigikohtu lahend 3-3-1-44-14 p 9-11 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul on vaidlustatud käskkirjaga pikendatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kaebaja suhtes. Käskkirjas on viidatud varasematele samalaadsetele käskkirjadele. Ka 26.05.2016.a käskkirjas nr 6-4/383 tugineb vastustaja asjaolule, et kaebaja suhtes on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud ka varem, sh viitab vaidlustatud käskkirjale (tl 47). See näitab, et vaidlustatud käskkirja mõju ei ole täielikult ammendunud.
2. Kohus märgib, et otsuse punktis 8 viidatud lahendi punktis 12 leidis Riigikohus, et olukorras, kus haldusakt on kohtumenetluse kestel täielikult ammendunud ja tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogiast

§ 152lg 1 p 4 ja lg 2.

Seega oleks kohane olnud taotlus menetluse lõpetamiseks. Kuna praegusel juhul haldusakti täieliku ammendumisega tegemist ei ole, siis puudub ka vajadus taotluse täpsustamiseks. Vaidlustatud käskkirja tühistamise nõue

1. Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Vastustaja tugines täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel sellele, et kaebaja on süstemaatiline õiguskorra rikkuja, ta on agressiivne ning on avatud osakonnas ohuks vangla julgeolekule. Kaebaja vaidlustabki eeltoodud asjaolude esinemist ehk väidab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eeldused ei olnud täidetud.
2. Kohus leiab, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas õigesti hinnanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eeldused täidetuks. Vaidlustatud käskkirjas on öeldud, et viimase kolme kuu jooksul on kaebaja suhtes koostatud üle 180 ettekande seoses ametnike korralduste eiramise ja ametnike solvamisega. Vastustaja esitas kohtule
3. aasta novembris koostatud 62 ettekannet (tl 93-94). Nendest nähtub, et ettekandeid on kaebaja suhtes koostatud igapäevaselt mitu korda päevas. Kaebaja ei allu regulaarselt valvurite korraldustele tõusta püsti, öelda oma nimi, tulla kambri ukse juurde, lasta paigaldada käerauad, panna nimesilt nähtavalt kaela, avada suu ravimite manustamise kontrollimiseks. Kaebaja suhtes tuli regulaarselt kasutada jõudu. Korduvalt on ettekannetes märgitud, et püsti tõstmisel ei võtnud kaebaja jalgu alla. 12.11.2015.a ütles kaebaja valvurile, et ümberpaigutamise korral lõhub ta uue kambri sisustuse täiesti ära, ründab kedagi, ei hakka asju kokku pakkima, las valvurid tassivad teda sinna (tl 50) ning ümberpaigutamise käigus asus vaidlusse üksuse juhiga ja lõi jalaga tooli, mis paiskus hooga vastu kappi (tl 52). Mitmetel ettekannetel on inspektor-kontaktisiku märge, et kaebajaga on vesteldud (näiteks 05.11.2015.a nr 6-20/8040-1, 15.11.2015.a nr 6-20/8342-1, 25.11.2015.a nr 6-20/8649-1). Eeltooduga on tõendatud, kaebaja pikema aja jooksul enne vaidlustatud käskkirja andmist rikkus regulaarselt VangS § 67 p 1 sätestatud nõuet alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele, 12.11.2015.a ähvardas kahjustada isikuid ning ähvardas kahjustada ja tegelikult ka kahjustas vangla vara. See tähendabki, et tegemist on isikuga, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid ning on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule. 5
4. Kohtupraktika kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid preventiivsel või tõkestaval eesmärgil ning nende kohaldamiseks on piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (Riigikohtu lahend 3-3-1-33-10 p 12). Otsus kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid on kaalutlusotsus.

§ 158

lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust ning ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtu hinnangul hindas vastustaja vaidlustatud käskkirjas õigesti, et kaebaja senist käitumist arvestades võib kaebaja tulevikus olla ohtlik vangla julgeolekule ning vanglas viibivatele isikutele ja varale. Vaidlustatud käskkirjas toodud kaalutlused on kohased ja piisavad ning

§ 165lg 2 alusel ei korda kohus neid otsuses. Kohus toob eriti välja, et Vang

S § 67 p 1 sätestatud kinnipeetava kohustus alluda korraldustele on vangla julgeoleku üks põhialused ning kinnipeetav, kes seda süstemaatiliselt rikub, on vaieldamatult ohuks vangla ja selles viibivate isikute julgeolekule. Otsuse punktis 11 kirjeldatud kaebaja käitumise põhjal ei olnud vastustajal võimalik prognoosida, et kaebaja suhtumine vanglas kehtivasse korda ja kaebaja käitumine tulevikus märgatavalt paranevad. Konkreetsete täiendavate julgeolekuabinõude valikut ja ulatust kaebaja vaidlustanud ei ole.

1. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kaebaja ei saa aru, milliseid süstemaatilisi distsipliinirikkumisi talle ette heidetakse. Kaebajale ei saanud jääda märkamatuks, et igapäevaselt annavad ametnikud talle korraldusi, mida ta ei täida ja mille täitmine tuleb saavutada kaebaja suhtes jõu kasutamise teel. Asjaolu, et kaebaja suhtes ei ole iga sellise rikkumise puhul algatatud distsiplinaarmenetlust ja kaebajale ei ole määratud distsiplinaarkaristusi, ei muuda toimunut olematuks. Pärast otsuse punktis 11 nimetatud tõendite saamist ei esitanud kaebaja vastuväiteid või omapoolseid tõendeid kirjeldatud juhtumite toimumise kohta. Õige ei ole kaebaja väide, et vaidlustatud käskkirjaga on talle määratud korduv distsiplinaarkaristus. Nagu kohus eespool märkis, on tegemist ennetava abinõuga, mida kohaldatakse ohtude ja rikkumiste ärahoidmiseks või nende mõju vähendamiseks.
2. Kaebaja väitel seadis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ohtu tema julgeoleku, kuna ta näeb halvasti ja käeraudades liikumine on talle ohtlik. Kaebaja sellekohane väide ei ole tõendatud. Vastupidi, Viru Vangla arsti Reet Aadamsoo 27.01.2016.a tõendis (tl 62) on öeldud, et kaebaja ambulatoorses kaardis ei ole fikseeritud käeraudade kasutamise järgselt tervisekahjustusi ning kaebaja kannab tumendatud klaasidega optilisi prille, mis ei takista käeraudade kasutamist. Menetluse läbiviimise keel
3. Kaebaja väitel rikuti haldus- ja kohtueelses menetluses tema õigusi, kuna menetlus toimus eesti keeles ja vastustaja ei tõlkinud haldusakte ja menetlusdokumente talle vene keelde. Sh väitis kaebaja 25.11.2015.a vastustajale esitatud venekeelses avalduses (tl 69 pöördel - 70), et ta ei räägi eesti keelt, ei saa aru eestikeelsetest dokumentidest, kontaktisik Maarika Varik keeldub dokumentide tõlkimisest ning kaebaja kavatseb suhelda ainult vene keeles ja vene rahvusest kontaktisikuga. 26.02.2016.a avalduses (tl 81) väitis kaebaja, et 17.02.2016.a 6 dokumenti (tähtaja andmine vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, tl 29) inspektorkontaktisik Mikk Saar talle ei tõlkinud.
4. Vastustaja esitas kohtule tõendid, mis lükkavad kaebaja väited ümber. Inspektor-kontaktisik Sander Kivinukk andis seletuse, et ta on kaebajale lühidalt selgitanud dokumentide sisu vene keeles (tl 57). Vaidlustatud käskkirjale on inspektor-kontaktisik Sander Kivinukk märkinud, et ta andis kaebajale käskkirja kätte ja selgitas julgeolekumeemete pikendamise põhjust (tl 68 pöördel). Inspektor-kontaktisik ajavahemikul 05.01.2015.a - 31.12.2015.a Maarika Varik selgitas, et ta on tõlkinud kõik dokumendid kaebajale vene keelde nii täpselt ja sõna-sõnalt kui võimalik. Alates 18.11.2015.a keeldus kaebaja suhtlemisest, sellest hoolimata on inspektor-kontaktisik selgitanud dokumentide sisu vene keeles (tl 59). Vaide tagastamise otsusele on inspektor-kontaktisik Mikk Saar märkinud, et kaebaja keeldus suulisest venekeelsest tõlkest (tl 71 pöördel). On küll õige, et dokumendile, millega kaebajale määrati tähtaeg vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, ei ole Mikk Saar teinud märget selle tõlkimise kohta. Kuid inspektor-kontaktisik Sandra Bork kinnitas, et 18.02.2016.a selgitas ta kaebajale vene keeles selle dokumendi sisu (tl 80).
5. Eeltoodut arvestades ei ole usutav kaebaja väide, et haldus- ja kohtueelse menetluse dokumente ei ole talle suuliselt tõlgitud vene keelde. Vaidlustatud käskkirjale esitatud vaie näitab, et kaebaja mõistis, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks on tema arvukad distsipliinirikkumised. Kaebaja avaldus, et ta kavatseb suhelda ainult vene keeles ja vene rahvusest kontaktisikuga, näitab pigem seda, et kaebaja ei soovi kuulata ja arvestada tõlkeid, mida inspektor-kontaktisikud talle suuliselt teevad.
6. Haldusmenetluse seaduse § 21 lg 1 kohaselt kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk, kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse. Õigusaktid ei sea piiranguid sellele, kes võib tegutseda haldusmenetluses tõlgina. Puudub põhjus, miks ei võiks tõlgina tegutseda vangla inspektor-kontaktisik. Samuti puudub õigusaktides nõue, et tõlge peab olema kirjalik. Kuna vastustaja pakkus kaebajale võimalust kasutada haldus- ja kohtueelses menetluses tõlki, siis ei saa vaidlustatud käskkirja pidada õigusvastaseks põhjusel, et menetlus toimus eesti keeles.
7. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja kaebuses välja toodud põhjused ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab vaidlustatud käskkirja tühistamise nõude rahuldamata. Kahju hüvitamise nõue
8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada õiguste kaitsmise või taastamisega muude RVastS sätestatud nõuete esitamise kaudu. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas süüliselt väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise korral.
9. Kaebaja väitel tekitati talle kahju täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega vaidlustatud käskkirja alusel ning inspektor-kontaktisiku tegevusega ehk sellega, et inspektorkontaktisik ei tõlkinud kaebajale dokumente vene keelde ja viskas akti kaebajale kambrisse. 7 Kohus leidis eespool, et vaidlustatud käskkiri ja menetluse läbiviimine eesti keeles oli õiguspärane. See välistab julgeolekuabinõude kohaldamisega ja eestikeelse menetlusega tekitatud kahju hüvitamise. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks käsitleda muude kahju hüvitamise eelduste täidetust, sh seda, kas kaebajale on üldse kahju tekkinud. Kohus märgib siiski lühidalt, et VangS § 41 lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Täiendavate julgeolekuabinõude õiguspärane kohaldamine eeltoodud piiridest ei välju. Kaebaja on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise oma käitumisega ise põhjustanud ning oma käitumise korrigeerimisega on kaebajal võimalik saavutada seda, et nende abinõude kohaldamine lõpetatakse. Kaebaja väide, et käeraudade kohaldamisega on kahjustatud tema tervist või ohustatud julgeolekut, on tõendamata (vt otsuse punkti 14).
10. Dokumentide kätteandmise osas leidis kaebaja, et inspektor-kontaktisik viskas käskkirja kambrisse. Inspektor-kontaktisiku seletuse järgi pani ta dokumendid luugi peale ja sulges luugi (tl 58). On võimalik, et seetõttu kukkusid dokumendid põrandale. Kohtu hinnangul ei saa sellist dokumentide üleandmise viisi pidada õigusvastaseks. Tuleb arvestada, et inspektorkontaktisikul ei olnud otstarbekas siseneda dokumentide üleandmiseks kambrisse: kaebaja kambrisse sisenemine oli võimalik ainult eeldusel, et kaebajale paigaldatakse eelnevalt käerauad ning sellele osutas kaebaja igapäevaselt loenduse ajal vähemalt passiivset vastupanu.
11. Eeltoodud põhjustel jätab kohus rahuldamata ka kahju hüvitamise nõude. Menetluskulud 24.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus määras 13.09.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 30.09.2016.a. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 8