TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-457 Otsuse kuupäev 23. september 2016 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi I.K.i kaebus Tallinna Vangla 30.11.2015.a kä

) § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi.

§ 15

lg 2 ja 3 näevad ette kinnipeetavale keelatud esemete tunnused ning selle, et kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrusega kehtestatud vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 641 näeb ette, et kinnipeetavale on vanglas keelatud alkohol ja alkoholi sisaldavad ained (p 7), tööriistad ja ehitusmaterjalid (p 8) ning mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta (p 10).

§ 67p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju.

7.

§ 15

lg 2 praegusele redaktsioonile sarnased sätted viidi seadusesse sisse alates 01.01.2007.a. Nende muudatuste eelnõu nr 964 SE I (kättesaadav Riigikogu kodulehel www.riigikogu.ee) seletuskirja kohaselt tehti seadusesse muudatus, kuna õiguskantsler juhtis tähelepanu asjaolule, et regulatsioon, kus justiitsminister kehtestab sisekorraeeskirjas asjade nimekirja, mille omamine kinnipeetavale vanglas on lubatud ja kõik ülejäänud asjad on keelatud, ei ole kooskõlas põhiseadusega. Avalik-õigusliku regulatsiooni lähtekoht peab olema vastupidine - kõik on lubatud, välja arvatud see, mis on keelatud.

§ 15lg 2 täpsustati muudatustega, mis jõustusid 01.01.2013.a.

Nende muudatuste eelnõu nr 264 SE selgitab, miks teatavat liiki asjad peavad olema keelatud. Sellisteks on asjad, mis on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega või raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist. Samuti keelatakse asjad, mis ohustavad vangla korda. Vangistuse täideviimise eesmärkidega vastuolus võivad olla näiteks pornograafilised teosed, videomängud või muud esemed, millega aja sisustamine ei aita kaasa isiku taasühiskonnastamisele ehk tema adekvaatsete väärtushinnangute või maailmavaate kujunemisele. Asjad, mis raskendavad oluliselt hügieeninõuete täitmist, võivad olla teatud kiiresti riknevad toiduained või muud asjad, mille olemasolu vanglas seab ohtu vanglas hügieeninõuete täitmise. Asjad, mis ohustavad korda, on sellised, mis ei pruugi küll otse olla julgeolekule ohtlikud, kuid raskendavad oluliselt vanglal igapäevarežiimi tagamist. Sellised asjad võivad olla näiteks mängukonsoolid, millega kinnipeetavad sooviksid vangla kodukorras ette nähtud magamise ajal mängida. Samuti kõrvaklapid, kuna kinnipeetav ei kuule nende kasutamise ajal vanglateenistuja antud korraldusi. 8. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kui ta valdas VSKE § 641 sätestatud keelatud esemeid väljaspool vanglat. Kohus leiab, et kaebaja distsiplinaarsüütegu toime pannud ei ole.

§ 15

lg 3 annab ministrile õiguse kehtestada kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu. Ka VSKE § 641 ütleb, et loetletakse esemed, mis on kinnipeetavale vanglas keelatud. Seega on õigusaktides selge sõnaga öeldud, et tegemist on esemetega, mis on keelatud vanglas. 3 Arusaam, et tegemist on kinnipeetavale vanglas keelatud esemetega, on kooskõlas ka eelnimetatud sätete eesmärgiga. Kinnipeetavale teatud esemete keelamine kujutab endast põhiseaduse § 32 sätestatud omandipõhiõiguse kitsendust, mis peab olema sätestatud seadusega ja on lubatud mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. Otsuse punktis 7 toodu näitab, et kinnipeetava omandikitsendusi põhjendatakse läbivalt vangla- või vangistusepõhiselt, näiteks vanglas viibivate isikute kaitsmise, korra ja julgeoleku tagamise ning hügieeni tagamise vajadusega vanglas. Kohtule ei ole arusaadav, miks peaks vaidlusaluste esemete valdamine olema keelatud väljaspool vanglat ja milline oleks sel juhul omandipõhiõiguse kitsendamise põhjendus. Näiteks kinnipeetav, kes töötab väljaspool vanglat või viibib väljasõidul perekondlikul põhjusel, võib kokku puutuda nii kasutuskorras telefoni, taskulambi kui alkoholi sisaldava pudeliga elulistes olukordades, mida oleks raske kinnipeetavale ette heita (siinkohal käsitleb kohus ainult nende esemete valdamist, mitte näiteks alkoholi tarvitamist). Kaebaja viibis küll väljaspool vanglat õigusvastaselt, kuid see ei puutu praeguse vaidluse lahendamisel asjasse. Karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest määrati kaebajale kriminaalkaristus. Kaebaja valdas vaidlustatud käskkirjas nimetatud esemeid avalikus kohas. Vaidlustatud käskkirjas puuduvad igasugused põhjendused, miks peaks nende esemete valdamine olema kaebajale avalikus ruumis keelatud. Kohus nõustub küll sellega, et ka karistuse kandmisest kõrvalehoidumise ajal oli kaebaja kinnipeetav

§ 2

tähenduses, kuid vaidlusalused esemed ei ole

ja VSKE põhjal keelatud mitte lihtsalt kinnipeetavale, vaid kinnipeetavale vanglas.

1. Distsiplinaarsüüteoks ei saa lugeda ka seda, et kaebaja valdas vaidlusaluseid esemeid vangla vastuvõtuosakonnas kuni nende äravõtmiseni läbiotsimise käigus. Kohtu hinnangul ei saa vastuvõtuosakonna kaudu vanglasse sisenemist lugeda vanglas viibimiseks VSKE § 641 tähenduses. Läbiotsimine ja vanglas keelatud esemete äravõtmine on tavapärane protseduur vanglasse sisenemisel. Justiitsministri määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p 1 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine vanglasse sisenemisel kohustuslik. Kaebajale saaks vaidlusaluste esemete valdamist ette heita, kui ta oleks läbinud nendega vastuvõtuosakonna ehk asjad n.ö vanglasse sisse toonud.
2. Vaidlustatud käskkiri on õigusvastane ka seetõttu, et ei sisalda kohaseid kaalutlusi karistamisel ja karistuse valikul. Kaebaja viidi pärast tema kinnipidamist vangla vastuvõtuosakonda, kus vaidlusalused esemed leiti kaebaja jope taskutest. See tähendab, et esemed asusid kohas, kust neid on kerge avastada ka pealiskaudsel läbiotsimisel ning kuna kaebaja on vastustaja sõnul kogenud kinnipeetav, siis pidi see asjaolu olema talle teada. Karistamise kaalutlused ei käsitle üldse eelnimetatud olukorda ehk vaidlusaluste esemete valdamist avalikus kohas kuni läbiotsimiseni vangla vastuvõtuosakonnas. Kaalutlused räägivad sellest, millist ohtu kujutavad need esemed endast vanglas, kuid kaebaja ei viibinud nendega vanglas ja kaebaja kinnipidamise asjaolude põhjal ei olnud tal kavas sel päeval vanglasse jõuda. Samuti väidetakse, et kaebaja andis esemete valdamisega halba eeskuju teistele kinnipeetavatele. Kuid esemete valdamise või leidmise ja äravõtmise ajal kaebajaga teisi kinnipeetavaid koos ei olnud. Kaebaja võis näidata teistele kinnipeetavatele halba eeskuju sellega, et ta ei pöördunud väljasõidult tagasi vanglasse, kuid see asjaolu ei mõjuta praeguse vaidluse lahendamist.
3. Kokkuvõttes on vaidlustatud käskkiri õigusvastane esiteks seetõttu, et kaebaja ei ole rikkunud vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõudeid ja 4 teiseks seetõttu, et vaidlustatud käskkiri ei sisalda praegust juhtumit käsitlevaid kaalutlusi ja see võis kaasa tuua asja vale otsustamise. Kuna vaidlustatud käskkiri osutus kohtuliku kontrolli tulemusena õigusvastaseks, tühistab kohus ka vaideotsuse, millega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Kohus leiab, et olukorras, kus vaidemenetluses rahuldamata jäänud nõue kohtus rahuldatakse, saab kohus kaebaja soovil õigusselguse huvides tühistada ka vaideotsuse.
4. Kohus selgitab kaebajale, et tema muud väited ei oleks olnud aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamisel. Kui vaidlusalused esemed oleksid olnud keelatud ka kinnipeetavale, kes viibib väljaspool vanglat, siis oleks kaebajale saanud lisaks karistusest kõrvalehoidumise eest määratud kriminaalkaristusele määrata ka distsiplinaarkaristuse. Tegemist ei oleks olnud kahekordse karistamisega, kuna need teod on erinevad. Kohus nõustub sellega, et õigusaktid ei näe ette, et kinnipeetavale tuleb enne läbiotsimist teha ettepanek keelatud esemed välja anda. Lisaks ei ole kaebaja väitnud, et talle oleks antud korraldus vaikida. See tähendab, et kaebaja oleks võinud omal algatusel teatada ametnikele tema valduses olevatest keelatud esemetest. Menetluskulud
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus määras 17.08.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 01.09.2016.a. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Riigilõivu tasumisest oli kaebaja vabastatud ning poolte muud võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 5