TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-1540 Otsuse kuupäev 21. aprill 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi A.B. kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralis

§ 90lg 1).

Kohus jätab vastuväite rahuldamata. 3 Kohus põhjendas 15.09.2016.a määruses, miks ta peab kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks, sh käsitles vastustaja viidatud otsust asjas 3-15-

1. Kohus kordab, et selles asjas käsitleti kaebaja taotlust uue riietuse saamiseks, mitte kahju hüvitamise taotlust. Neist esimene on keeleliselt tunduvalt lihtsam ja kooskõlas keeleoskuse tasemega A2 (algtasemel keeleoskus). Kaebaja kahju hüvitamise taotlus kujutab endast osaliselt küll igapäevaste olmetingimuste kirjeldust, kuid suuremas osas õiguslikke põhjendusi. Viimased väljuvad selgelt keeleoskuse A2 raamest. Vastustajal puudub õigus seada piiranguid sellele, kuidas kaebaja põhjendab oma kahju hüvitamise taotlust. Tingimused kambris nr 78
2. Praeguses kohtuasjas on vaatluse all periood 19.11.2013-15.12.
3. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 sel ajal kehtinud redaktsioon sätestas, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. VangS § 651 lg 1 alusel laienesid eeltoodud nõuded ka kartserile. Eeltoodud perioodil kehtinud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999.a määrusega nr 38 kehtestatud nõuded eluruumile nägid ette järgmist: - eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:8; - eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse; - õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel; - õhu niiskus eluruumis peab olema piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist ning ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40-60 protsenti; - eluruum peab olema varustatud klosetiga või selle puudumisel kloseti kasutamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal.
4. Kaebaja ei ole tema väidetud puuduste kohta tõendeid esitanud. Kaebaja viitab „Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee“ raportile, mis koostati ajavahemikul 30.05.2012 - 06.06.2012 toimunud külastuse kohta (kättesaadav CPT kodulehelt aadressil www.coe.int/en/web/cpt/home, edaspidi CPT raport). Raporti punktides 56 ja 57 on öeldud, et Tallinna Vangla kartserikambrites oli halb ventilatsioon ja väga vähene loomuliku valguse pääs kambrisse. Lisaks on raportis vahendatud kinnipeetavate väidet, et talvel on kambrites külm. Kaebaja viitab ka sarnasest kambrist nr 84 tehtud fotodele (tl 56-58). Pärast nende fotode asja juurde võtmist esitas vastustaja fotod ka praeguses kohtuasjas käsitletavast kambrist nr 78 (tl 69-70) ning kohus lähtub eelkõige nendest fotodest. Kohus märgib lisaks, et fotode põhjal ei saa kindlaks teha kambri temperatuuri, niiskust või valgustatust.
5. Vastustaja esitas kohtule andmed temperatuuri ja niiskustaseme mõõtmise kohta kambris nr 78 (tl 52). Jaanuaris, veebruaris ja märtsis 2013 on temperatuuri ja niiskust mõõdetud mitmel korral kuus erinevatel kellaaegadel. Aprillis 2013 on ühel korral mõõdetud 4 temperatuuri ja niiskust ning aprillis 2014 ühel korral temperatuuri. Temperatuuri osas vastavad kõik mõõtmistulemused otsuse punktis 8 viidatud normile. Niiskuse osas langevad mõõtmistulemused vahemikku 35,2 % - 43,8 %, see tähendab, et niiskus on olnud normile vastav või sellest madalam. Vastustaja esitas kohtule fotod (tl 69-70), mis näitavad, et kambris nr 78 on olemas loomulik ventilatsioon ja seda on akna küljes oleva lingi abil võimalik reguleerida kambris viibival isikul. Vastustaja kinnitusel oli kambris samasugune ventilatsioon ka praeguses kohtuasjas käsitletaval ajavahemikul. Kaebaja ei ole sellele vastustaja konkreetsele väitele või vastustaja esitatud fotode õigsusele vastu vaielnud. Fotode (tl 69-70) põhjal on kambris nr 78 aken, mis on seestpoolt kaetud tiheda võrega. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kambris oli olemas klosett.
6. Kohus leiab, et punktis 9-10 nimetatud tõendite põhjal on kaebaja etteheited tingimustele kambris nr 78 valdavas osas tõendamata. Kambri temperatuuri ja õhuniiskuse osas puuduvad andmed praeguses kohtuasjas käsitletava ajavahemiku kohta. Vastustaja esitatud andmed pärinevad ajast 7-11 kuud enne kaebuses toodud ajavahemikku ning põhinevad konkreetsetel mõõtmistel. CPT raportis toodud andmed pärinevad veelgi varasemast ajast, käsitlevad üksnes temperatuuri ja on selles osas paljasõnalised (CPT külastas vanglat suvel). Kohtu hinnangul on pigem usutav, et kaebaja vaidlusaluses kambris viibimise ajal valitsenud tingimused sarnanesid tingimustega ajavahemikul jaanuar – aprill
7. Puudub põhjendus, miks oleksid tingimused sama aasta lõpus pidanud oluliselt erinema tingimustest aasta alguses. Seetõttu ei saa pidada tõendatuks, et kambris oleks olnud lubatust külmem või niiskem. Kambris oli olemas loomulik ventilatsioon. Õigusaktid ei näe ette sundventilatsiooni (mehhaaniline ventilatsioon, näiteks ventilaator või ventilatsiooniagregaat) nõuet ning sellist ventilatsiooni ei ole üldiselt teadaolevalt enamuses eluruumides. Vastustaja esitatud tõenditega on kohtu hinnangul ümber lükatud CPT raporti varasem ja konkretiseerimata väide halva ventilatsiooni kohta. Kambris oli olemas klosett. Otsuse punktis 8 toodud nõuded ei näe ette, et eluruumis peab olema vesiklosett ehk WC. Sõna „klosett” on eesti keeles kasutusel üldmõistena, vesiklosett ehk WC on selle üheks alaliigiks. Kambri, sh kloseti puhastamine on VangS § 45 lg 2 alusel kinnipeetava kohustus. Vastustaja kinnitusel väljastati kaebajale selleks vajalik puhastusvahend, kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Puuduvad tõendid selle kohta, et kambri kunstlik valgustus oleks olnud ebapiisav. Sellele asjaolule ei viidata ka CPT raportis.
8. Ainsana võib kohtu hinnangul olla põhjendatud kaebaja väide, et ruumi aken ei olnud piisav punktis 8 toodud nõuetele vastava loomuliku valgustuse tagamiseks. CPT raportis on öeldud, et loomuliku valguse pääs kambrisse oli väga vähene. Kohtupraktika (Riigikohtu lahendi 3-3-1-55-16 p 10-11 ja selles viidatud lahendid) põhjal on sellises olukorras vastustajal kohustus tõendada kambri nõuetekohasust. Vastustaja esitatud fotod ei tõenda seda, et kambri aken oleks taganud kambri piisava loomuliku valgustuse. Fotodelt nähtub, et aken on kaetud tiheda võrega. Fotode visuaalse vaatluse põhjal võib akna valgust läbi laskva osa pindala olla väiksem kui 1/8 kambri 5 pindalast. Otsuse punktis 17 toodud põhjustel ei pea kohus vajalikuks koguda täpsemaid tõendeid kambri akna ja põranda pindalade kohta. Tingimused jalutusboksides
9. Kaebaja esitas kohtuasjas 3-14-50770 vastustaja vastu nõude, milles ta muuhulgas tugines asjaolule, et tingimused Tallinna Vangla jalutusboksides ajavahemikul 13.03.201414.04.2014 ei vastanud õigusaktide nõuetele. Selles kohtuasjas tuvastas kohus, et Tallinna Vangla jättis kaebajale õigusvastaselt tagamata nõuetekohased tingimused vabas õhus viibimiseks (Riigikohtu lahend 3-3-1-55-16). Riigikohus leidis, et Eesti kliimat arvestades võib esineda vajadus jalutushoovis või -boksis varjualuse kasutamiseks, kuid vangla jalutushoovi või -boksi ei tohi kasutatavate ehituskonstruktsioonidega muuta sisuliselt siseruumiks. Jalutusboksi kohale rajatud katus ei tähenda aga seda, et kaebaja oli täielikult ilma jäetud võimalusest vabas õhus jalutada. Kaebajale tagati vabas õhus viibimise võimalus, kuid mitte VangS § 65¹ lg 3 kõikidele nõuetele vastavalt.
10. Praeguses asjas toimusid kaebaja väitel jalutuskäigud samades jalutusboksides ja need olid samas seisukorras. Kaebaja viitas jalutusboksi tingimuste osas tõendina kohtuasjas 3-1450770 esitatud fotodele (tl 55). Vastustaja ei vaielnud nende fotode asja juurde võtmisele vastu ja ei väitnud, et kaebaja jalutuskäigud toimusid teistsugustes tingimustes. Kuna kõik tingimused jalutusboksides langevad täielikult kokku kohtuasjas 3-14-50770 käsitletud tingimustega, siis nõustub kohus viidatud kohtuasja järeldusega ning leiab, et ka praeguses asjas ei vastanud tingimused Tallinna Vangla jalutusboksides õigusaktide nõuetele. Kahju hüvitamise nõude lahendamine
11. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise korral. Kohus leidis eespool, et kambri temperatuuri, õhuniiskuse, ventilatsiooni, kunstliku valgustuse ja kloseti osas olid kaebaja kinnipidamise tingimused õiguspärased. See välistab kahju hüvitamise nõude rahuldamise.
12. Kohus leidis, et kaebaja kinnipidamise tingimused ei olnud loomuliku valguse juurdepääsu ja vabas õhus viibimise tingimuste osas täielikult kooskõlas õigusaktide nõuetega. See ei tähenda aga veel seda, et vastustaja on alandanud kaebaja väärikust RVastS § 9 lg 1 tähenduses. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Riigikohus on lahendi 3-4-1-9-14 punktis 36 selgitanud, et täpset piiri, mil seadusliku kinnipidamisega kaasnevad tavapärased kannatused lähevad üle inimväärikust alandavaks kohtlemiseks, pole võimalik määrata ning see sõltub muuhulgas seesuguse kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust, mõningatel juhtudel ka kannatanu isiku eritunnustest ning muudest kinnipidamise tingimustest. 6
13. Kohus ei lahenda küsimust kinnipidamise tingimuste abstraktsest vastavusest õigusaktide nõuetele, vaid käsitleb konkreetset olukorda, milles viibis kaebaja. Praeguse kohtuasja asjaoludel viibis kaebaja vaidlusaluses kambris kokku 27 päeva. See toimus aasta kõige pimedamal ajal, mil loomuliku valguse osa ruumide valgustamisel on üldiselt teadaolevalt vähene. Loomuliku valguse juurdepääs ei puudunud täielikult. Kunstlik valgustus oli kambris nõuetekohane. Nendel asjaoludel ei kujuta see, et kambri akna pindala võis olla lubatust väiksem ja et loomuliku valguse juurdepääsu takistas akna ees olev võre, endast väärikuse alandamist RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Ka jalutusboksides valitsenud tingimuste osas olid puudujäägid osalised. Kaebajale tagati vabas õhus viibimise võimalus, kuid mitte VangS § 65¹ lg 3 kõikidele nõuetele vastavalt. Vastustaja selgituse kohaselt ehitati jalutusboksidele katus lähtudes osade kinnipeetavate soovidest ja selles ei näinud kinnipeetavate õiguste rikkumist ka õiguskantsler. Kohtul puudub põhjus eeltoodus kahelda. Alles punktis 13 toodud kohtuasja lahendamise käigus selgus, et leitud lahendus tõi endaga kaasa õigusvastase tulemuse. Eeltoodu põhjal ei saa tingimusi jalutusboksides pidada väärikust alandavateks RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Eeltoodud kaks puudujääki kinnipidamise tingimustes ei kujuta endast väärikuse alandamist ka oma koosmõjus.
14. Isegi kui pidada punktis 17 toodud tingimusi väärikust alandavateks, ei ole tegemist sellise intensiivsusega riivega, mis tooks endaga kaasa rahalise hüvitise väljamõistmise.
15. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud 20.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Selle sätte alusel jäävad menetluskulud kaebaja kanda.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, seetõttu jätab kohus menetluskulud välja mõistmata. 21. Kohus vabastas kaebaja 15.09.2016.a määrusega 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Sellega tegi kohus kaebaja suhtes lõpliku otsustuse, et kaebajal riigilõivu tasuda ei tule ning puudub vajadus riigilõivu tasumise täiendavaks reguleerimiseks otsuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 7