RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis 4169132 2. aprill 2018 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Henn Jõks, Eerik Kergandberg, Nele Parr
§ 89
lg 1 kohaselt on tehing näilik muu hulgas juhul, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad üksnes jätta mulje tehingu olemasolust.
§ 89
lg 2 järgi on näilik tehing tühine ja tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (
§ 84lg 1).
Kuigi asjaõigusleping on üldjuhul tõepoolest n-ö neutraalne, on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas jaatatud näiteks võimalust, et see võib olla tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kui asjaõiguslepingu enda eesmärk on ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi ebamoraalne ja taunitav (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. oktoobri 2017. a määrus nr 21618531/27, p 12.3). Samamoodi võib asjaõigusleping olla ka näilik
§ 89
lg 1 järgi, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi.
- Seega kui oleks tõendatud, et pooled sõlmisid raske kütteõli omandi üleandmise asjaõiguslepingu ja ka kütteõli väljanõudeõigus loovutati J AS-ile, sai J AS vaidlusaluse kütteõli omanikuks. Kui aga äriühingud sõlmisid asjaõiguslepingu üksnes sooviga jätta mulje kütteõli omandi üleminekust U OÜ-lt J AS-ile, sai omandi üleandmise kokkulepe olla näilik. Teisisõnu – kui pooled ei soovinudki väljanõudeõigust loovutada, siis sai asjaõigusleping olla näilik ja J AS ei saanud vaidlusaluse kütteõli omanikuks, kuna väljanõudeõigust ei loovutatud. Samas ei olene asjaõiguslepingu näilikkusest menetlusaluste isikute vastutus KarS § 372 järgi (vt otsuse II osa). IV
- Menetlusaluste isikute kaitsjate kassatsioonis esitatud seisukoha järgi jätsid kohtud ebaõigesti tekkinud kulud menetlusaluste isikute kanda. Kolleegium nõustub kaitsjate etteheitega, et pdes 3.3 ja 5.3 kajastatud kohtute arusaam on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Menetluskulud tuleb hüvitada sõltumata sellest, kas menetluskulu kanti süüdistatava enda või mõne muu isiku arvel, ning menetluskulu tuleb viimasel juhul välja mõista isikule endale, mitte õigusabiarve tasunud menetlusvälise isiku kasuks. Menetlusvälise isiku võimalik lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tulenev õigus nõuda süüdistatavalt tema huvides makstud kaitsjatasu hüvitamist on võimalik maksma panna tsiviilkohtumenetluse korras (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a otsus asjas nr 3119315, p 137). Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 185 lg 1 kohaldamisel ei ole seega tähtsust sellel, kas valitud kaitsjale maksis tasu süüdistatav ise või mõni menetlusväline isik süüdistatava huvides (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- detsembri
- a otsus asjas nr 3117914, p 48). Viidatud põhimõtted laienevad ka väärteomenetluses tekkinud kuludele ning maakohus jättis ekslikult menetluskulud U OÜ-le ja K. O-le hüvitamata. Apellatsioonimenetluse kulud on ringkonnakohus aga apellatsioonide rahuldamata jätmisel õigesti KrMS § 185 lg 2 alusel jätnud nende kanda, kelle huvides oli apellatsioon esitatud (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- detsembri
- a otsus asjas nr 3117914, pd 41 ja 47).
- Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 174 pst 3, jätab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
- augusti
- a otsuse menetluse lõpetamise kohta muutmata, kuid asendab ringkonnakohtu põhjendused käesoleva otsuse punktides 12–18 märgituga. Kohtuvälise menetleja kassatsioon jääb rahuldamata ja menetlusaluste isikute kaitsjate kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. 6
(8)6 4-16-9132
- Kaitsjad on esitanud taotluse hüvitada menetlusaluste isikute õigusabikulud kõigis kohtuastmetes. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 ps 1 nimetatud alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.
- Maakohtule esitatud taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt osutasid kaitsjad menetlusalustele isikutele väärteomenetluses õigusabiteenust 29 tundi ja 10 minutit kokku summas 3380,54 eurot (ilma käibemaksuta). Kaitsjate ühe töötunni keskmiseks hinnaks kujuneb seega 115,90 eurot, mis on kolleegiumi hinnangul mõistliku suurusega. Õigusabi osutamiseks kulunud aega ei pea Riigikohus aga põhjendatuks järgmistel põhjustel. Väärteomenetluses kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel kohalduvad VTMS § 38 lgst 1 tulenevalt ka kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud põhimõtted, mistõttu tuleb arvestada nii osutatud teenuse vajalikkust, kaebuses esitatud seisukohtade põhjendatust, väärteoasja mahtu kui ka keerukust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a otsus asjas nr 3113215, p 9 koos edasiste viidetega ja
- veebruari
- a määrus asjas nr 311914, p 20). Taotluse kohaselt kulus kaitsjatel
- aprillil 2017 toimunud istungil osalemiseks kokku kuus tundi ja 10 minutit. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung aga vaid neli tundi ja viis minutit. Samuti kulus kaitsjatasu arvete spetsifikatsiooni järgi kaitsjatel selleks istungiks ettevalmistamiseks, kaitseteeside koostamiseks ja kliendiga nõupidamiseks kokku 13 tundi ja 55 minutit. Arvestades mh väärteoasja materjalide mahtu ja istungil arutatut, ei pea kolleegium kulunud aega täies ulatuses põhjendatuks. Seega loeb Riigikohus praeguses väärteoasjas menetlusalustele isikutele esimese astme kohtu menetluses osutatud õigusabi põhjendatuks 20 tunni ulatuses ehk summas 2318 eurot (ilma käibemaksuta).
- Apellatsioonimenetluses on U OÜ ja K. O. kaitsjad esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks viie tunni eest summas 552,50 eurot (ilma käibemaksuta), s.o keskmise tunnihinnaga 110,50 eurot. Taotlusele lisatud arve spetsifikatsiooni järgi kulus kaitsjatel ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks kolm tundi ja istungil osalemiseks kaks tundi. Kuna kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis ringkonnakohtu istung vaid 55 minutit, loeb Riigikohus apellatsioonimenetluses mõistlikuks õigusabi osutamise nelja tunni ulatuses tunnihinnaga 110,50 eurot, s.o kokku 442 eurot (ilma käibemaksuta).
- U OÜ ja K. O. kaitsjad taotlevad hüvitada kassatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu 671,67 eurot ilma käibemaksuta. Taotluse kohaselt seisnes osutatud õigusabiteenus maksuhalduri kassatsiooniga tutvumises ja sellele vastamises, milleks kulus 5 tundi ja 10 minutit. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- oktoobri
- a otsus nr 1159051/62, p 38 ja
- novembri
- a otsus asjas nr 3119016, p 16). Pidades muu hulgas silmas kassatsioonivastuse mahtu ja selle sisu, ei pea kolleegium kassatsioonivastuse koostamiseks kulunud viit tundi mõistlikuks. Kassatsioonivastuse koostamise põhjendatud ajakuluks võib pidada kolme tundi. Kaitsjate tunnitasu 130 eurot on Riigikohtu hinnangul mõistliku suurusega. Järelikult tuleb põhjendatuks lugeda valitud kaitsjale makstud tasu 390 euro ulatuses ilma käibemaksuta. Kokku tuleb seega hüvitada 3150 (2318 + 442 + 390) eurot ilma käibemaksuta. (allkirjastatud digitaalselt) Eerik Kergandberg 7
(8)Paavo Randma Lea Kivi 7 4-16-9132 Nele Parrest 8
(8)Henn Jõks 8