Kriminaalasi nr 1-15-324 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-324 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistun

§ 65lg 2 alusel suurendati Stanislav Maškini karistust Ida-Viru Maakohtu 10.02.1999.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Stanislav Maškinile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 18 aastat 7 kuud 1 päev vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.03.

1. a ja lõppeb 10.10.
2. a. Vangla ei toeta Stanislav Maškini vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Stanislav Maškini tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Stanislav Maškini enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Stanislav Maškin selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Stanislav Maškini, leiab, et Stanislav Maškini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. Stanislav Maškin kannab käesleval ajal liitkaristust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Stanislav Maškin temale mõistetud karistusajast (18 aastat 7 kuud 1 päev) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, mis on rohkem kui neli kuud. Samuti on Stanislav Maškinil kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Stanislav Maškini tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Stanislav Maškinil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Reaalset vangistust kannab Stanislav Maškin teist korda. Stanislav Maškini varasemast elukäigust nähtuvalt on ta sügisel

1. a toime pannud eluvastase süüteo, s.o tapmise, mis on toimepandud huligaansel ajendil ja julmal viisil. Lisaks sellel on Stanislav Maškin jätkanud vägivaldset käitumist ka karistuse kandmise ajal, pannes kevadel
2. a vanglas kaaskinnipeetava suhtes toime eluvastase süüteo, mis jäi temast mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata. Karistust kannab Stanislav Maškin alates aastast
3. Kohtu hinnangul nähtub Stanislav Maškini varasemast elukäigust, et ta on muuhulgas toime pannud äärmiselt raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Oluline on seegi, et Stanislav Maškin asus pikaajalist vangistust kandma seoses eluvastase kuriteo toimepanemisega (toime pandud huligaansel ajendil ja julmal viisil). Eluvastase süüteo pani Stanislav Maškin toime kõigest 19aastasena. Vangistuses olles jätkas Stanislav Maškin uute ja äärmiselt raskete kuritegude toimepanemist (eluvastane süütegu, mis jäi katse staadiumisse). Kohus, hinnates Stanislav 2 Maškini varasemat elukäiku, leiab, et Stanislav Maškin on olnud käitumiselt äärmiselt agressiivne, ettearvamatu ja vägivaldne. Stanislav Maškini enda selgituste kohaselt pani ta kuriteod toime väga noorena, mil ta oli kergesti ärrituv. Toimepandud kuritegude eest mõisteti Stanislav Maškinile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rohkem kui 18 aastat vangistust, millest Stanislav Maškin on käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku. Kuigi Stanislav Maškin on sõnaliselt väljendanud kahetsust toimunu suhtes, ei saa kohus käesoleval ajal olla veendunud, et Stanislav Maškin on siiralt ja tõsimeeli aru saanud toimepandud kuritegudest ja sellest, milliseid tagajärgi ta toimepandud kuritegudega põhjustas. 3.2 Vangistuse jooksul on Stanislav Maškin läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Viha juhtimine, Õige Hetk ning alustas osalemist sotsiaalprogrammis 12 Sammu, kuid katkestas programmis osalemise seoses keevitamise kursustega. Stanislav Maškin osales keevitaja kursustel ja on osalenud vangla tööhõives keevitajana. Stanislav Maškin on vangistuse jooksul omandanud ka keskhariduse. Lisaks on Stanislav Maškin õppinud riigi keelt A1-B2 tasemel. Stanislav Maškinil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Eeltoodust lähtudes peab kohus Stanislav Maškini käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. 3.3 Kohus on seisukohal, et Stanislav Maškini vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed. Stanislav Maškinil on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik (abikaasa, onu) ja kindel elukoht Stanislav Maškinile kuuluvas korteris (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ning töökoht xxxxxxxxxxxhitustöölisena. Kindel sissetulek tagab Stanislav Maškini igapäevase toimetuleku. Lisaks on Stanislav Maškinil ülalpidamist vajav alaealine laps. Kohus peab positiivseks sedagi, et Stanislav Maškinil on vabanemisfondis 1410 eurot ja rahalised nõuded puuduvad.
4. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Stanislav Maškini puhul esineb positiivseid asjaolusid (osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed tingimused), ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (ennekõike tema varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud). Stanislav Maškinil tuleb jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3