← Eesti

1-16-7471/16

Obsah (6)§ 76§ 78§ 75§ 184§ 68§ 751

Kriminaalasi nr 1-16-7471 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-7471 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 76lg 5 alusel määrata Andres Ruusile katseaeg kestvusega kuni 14.10.2019.

a. 3.

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. Allutada Andres Ruus katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada Andres Ruusi täitma käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alalises elukohas - 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 21, 4, 9 alusel määrata Andres Ruusile käitumiskontrolli perioodiks järgmised lisakohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates; 3) alluda elektroonilisele järelevalvele 6 (kuue) kuu jooksul elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest alates.

  1. Määrus Andres Ruusi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
  2. Vabastada Andres Ruus karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 27.09.
  3. a otsusega tunnistati Andres Ruus süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Kinnipeetava karistusaeg algas 14.04.

  1. a ja lõppeb 14.10.
  2. a. Vangla toetab Andres Ruusi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxs. Tegemist on 2-toalise heas seisukorras oleva korteriga, mis kuulub kinnipeetava vennale. Käesolevalt elab nimetatud aadressil Andres Ruusi ema. Korter vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Korteriomanik ja kinnipeetava ema on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks korterisse. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Andres Ruusi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Andres Ruusi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 2 KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Andres Ruus selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
  3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Andres Ruusi, leiab, et Andres Ruusi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud.
  4. Andres Ruus kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Andres Ruus temale mõistetud karistusajast (3 aastat 6 kuud) ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Andres Ruus andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Andres Ruusi vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxs. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub Andres Ruusi vennale. Käesolevalt elab aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxx Andres Ruusi ema. Nii Andres Ruusi vend, kui ka ema on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on korter sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Andres Ruusi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Andres Ruusi on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Andres Ruus kannab käesoleval ajal esmakordselt karistusena täitmisele pööratud vangistust. Andres Ruusi on karistatud arvukalt väärteokorras peamiselt liiklusseaduse rikkumiste eest. Andres Ruus kannab karistust suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja edasi andmise eest. 3 Kohtu hinnangul on Andres Ruusi poolt toimepandud kuriteo asjaolud rasked. Andres Ruusi poolt toimepandud kuriteo (narkootiliste ainete fentanüül ja kokaiin ebaseaduslik käitlemine) puhul on tegemist ühiskonnaohtliku kuriteoga, kuna sellise kuriteo toimepanemisega ohustatakse rahva tervist. Lisaks oli Andre Ruus raha eest aktiivselt panustama selleks, et narkootilised ained saaksid turustatud ja seeläbi oleksid kahjustada saanud paljude inimeste tervis. Kohtu hinnangul iseloomustab kuriteo raskust ka asjaolu, et kuriteo pani Andres Ruus toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Samas on kohtu hinnangul oluline, et Andres Ruus tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Kohus, võttes arvesse Andres Ruusi selgitusi kohtuistungil, leiab, et Andres Ruusi kahetsuse siiruses ja selles, et Andres Ruus on teo tagajärgedest aru saanud, puudub alus kahelda. Andres Ruusile mõisteti kuriteo toimepanemise eest 3 aastat 6 kuud vangistust, millest Andres Ruus on käesolevaks ajaks ära kandnud 1 aasta 11 kuud vangistust. 3.2 Kohus peab positiivseks Andres Ruusi käitumist karistuse kandmise ajal. Andres Ruusil puuduvad distsiplinaarkaristused. Vanglas viibimise ajal on Andres Ruus alustanud riigikeele õppimisega A1 tasemel. 3.3 Kohus leiab, et Andres Ruusi vabanemisjärgsed elutingimused on head. Andres Ruusil on vabanemise korral kindel elukoht vennale kuuluvas korteris (kus käesolevalt elab Andres Ruusi ema) ja lähedaste toetus. Kohtu hinnangul on ka positiivne, et Andres Ruus on väljendanud motivatsiooni tööle asuda ja seda vaatamata asjaolule, et Andres Ruusile on määratud 80% töövõimetust. Töökoha olemasolu võimaldab Andres Ruusil olla hõivatud, teenida regulaarset sissetulekut, aga maandada ka uute kuritegude toimepanemise riske, kuna Andres Ruus on kuriteo toime pannud eelkõige majanduslikel eesmärkidel. Vabanemise korral on Andres Ruusil kindel töökoht xxxxxxxxxxxus xxxxxxxs autojuhina. Kohus peab positiivseks, et Tartu Vangla andmetel Andres Ruusil seisuga 05.12.2017. a rahalised nõuded puuduvad ja vabanemisfondis on 1410 eurot. Seega võimaldab esialgset ja lühiajalist toimetulekut ka vabanemisfondi kogutud rahalised vahendid. 4. Kohus on seisukohal, et Andres Ruusi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures arvestab kohus, et Andres Ruus kannab esmakordselt karistusena reaalset vangistust ja tal on 3 aasta 6kuulisest vangistusest kantud ära ligikaudu 1 aasta 11 kuud. Lisaks võimaldab kohtu hinnangul Andres Ruusi tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega tema positiivne käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kohtu arvates võimaldavad Andres Ruusi kohtule antud selgitused järeldada, et Andres Ruus on endale seadnud tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid ja ta on teinud toimepandust vajalikud järeldused. Seega on kohtul piisav alus olla veendunud, et Andres Ruusi suhtes on senini reaalselt ärakantud vangistus avaldanud piisavat mõju ja motiveerinud teda edasiselt kuritegelikust käitumisest hoiduma. Kohus leiab, et Andres Ruusi tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Samuti võimaldab käesoleval ajal rakendatav range järelevalve Andres Ruusi paremat resotsialiseerumist ja kontrolli tema tegevuse üle. 5. Andres Ruusile tuleb

§ 76lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega kuni 14.10.2019.

a. Andres Ruus tuleb katseajaks allutada käitumiskontrollile. Siinjuures võtab kohus arvesse Andres Ruusi poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuritegude liiki ja iseloomu ning sellest tulenevat ranget vajadust range järelevalve kohaldamiseks. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Andres Ruusile lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p 21, 4, 9 alusel täiendavad kohustused.

Andres Ruusile tuleb

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata kohustuseks mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Nimetatud kohustuste määramine on kohtu arvates vajalik 4 kuriteoriskide maandamise eesmärgil, s.o selleks, et Andres Ruus hoiduks edasiselt narkootikumide ebaseaduslikust käitlemisest. Lisaks tuleb

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada Andres Ruusi asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul alates vabanemisest. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamiseks, st selleks, et Andres Ruusil oleks tagatud regulaarne sissetulek ja seeläbi toimetulek. Lisaks eelnimetatud kohustustele, tuleb

§ 75

lg 2 p 9 alusel kohustada Andres Ruusi alluma elektroonilisele valvele.

§ 751

lg 3 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 6 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.