2-17-17752/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-17752 Tsiviilasi XX avaldus kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.12.2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (lapse isa): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) lapsega Puudutatud isik I (lapse ema): XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) suhtlemiskorra YY (isikukood Puudutatud isik II (laps): RR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marika Jaanson Eestkosteasutused: Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) Viimsi Vallavalitsus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 06.12.2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 2. Jätta rahuldamata puudutatud isiku I taotlus lapse ärakuulamiseks. 3. Määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik 27.11.2017 esitas XX (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse, milles palus lähtudes tütre R (puudutatud isik II, laps) parimatest huvidest rakendada esimesel võimalusel kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset ning avaldaja ettepanekuid arvestades määrata avaldaja ja lapsega suhtluskord. Edaspidiseks palus avaldaja määrata mõistlik ja kõigi osapoolte, eelkõige lapse, parimaid huvisid arvestav suhtluskord järgmistel tingimustel:

1. a)Laste isal on õigus kohtuda lapsega vähemalt ühel päeval igal nädalavahetusel vähemalt 8 tundi;
2. b)Ettenägematute olukordade, sh haigestumise korral võib kohtumistest loobuda, andes sellest teada koheselt peale ettenägematust olukorrast teada saamist;
3. c)Lastega kohtumiseks tuleb isa laste ema ja lapse ühisesse elukohta lapsele järgi ning viib lapse ka nende elukohta tagasi;
4. d)Laste isal on õigus veeta jõulupühadel vähemalt üks päev lapsega isa poolt valitud kohas;
5. e)Vanemad kohustuvad laste juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise lähikondseid;
6. f)Käesolevas korras nimetamata jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve. Samuti palus avaldaja kohustada laste ema lõpetama pidevat teadlikku isa halvustavat käitumist ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Avalduse kohaselt ei ole avaldajal õnnestunud saavutada lapse emaga kokkulepet toimiva suhtlemiskorra osas. Lapse ema piirab lapse isa suhtlust lapsega. 29.11.2017 määrusega võttis Harju Maakohus avalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks menetlusse ning kohustas lapse ema, lapsele määratavat esindajat, Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsust ja Viimsi Vallavalitsust esitama avalduse suhtes kirjaliku seisukoha. Samuti määras kohus vaadata läbi esialgse õiguskaitse taotlus, milleks Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsusel esitada ärakuulamisel 05.12.2017 kell 12:00 suuliselt seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas. Kohus määras avaldajal, lapse emal ning lapsele määrataval esindajal ilmuda ärakuulamiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja 05.12.2017 kell 12:00. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson teatas 04.12.2017 kohtule, et ei saa teise toiminguga seoses ärakuulamisel osaleda ja esitas kohtule oma kirjaliku seisukoha. Lapse esindajale teadaolevalt on vanemate vahelised suhted juba mitu aastat halvad ning vanemad on korduvalt püüdnud lahendada laste hooldusõigust puudutavaid probleeme kohtu kaasabil. Lapse esindaja hinnangul on lapsel ja isal suhtlemisel probleeme, s.t esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendamatu ja tuleks rahuldada. Laps ei soovi isaga suhelda ja ilmne on, et laps on üle võtmas ema negatiivset hoiakut isa suhtes. Laps ei saa vastutada täiskasvanute käitumise ja omavaheliste vastuolude eest. Lapse vanus on selline, et laps ei ole valmis ise võtma vastu otsustusi vanemaga suhtlemise või mittesuhtlemise osas. Samas alla 10-aastase lapse suhteid vanemaga on võimalik parandada. Suhtlemiskord annab mõlemale kindlustunde suhtlemise toimumiseks. Laps ja isa vajaksid ka nõustamist, et lapse suhtumist isa osas muuta. 05.12.2017 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas toimunud ärakuulamisel kuulas kohus ära avaldaja, lapse ema ja Kristiine Linnaosa Valitsuse esindaja. Esimese astme kohtu määrus 06.12.2017 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse ja määras kindlaks avaldaja ja lapse suhtlemiskorra järgmiselt: 3.1. XX kohtub oma tütre RR-ga igal nädalavahetusel laupäeviti üle nädala ja pühapäeviti üle nädala, selliselt, et võtab lapse kell 12:00 ema elukohast ja viib ta sinna tagasi kell 20:00; 3.2. Igal aastal jõululaupäeva veedab tütar isaga; 2 3.3. Kumbki vanem austab lapse kiindumust teisesse vanemasse, hoidub teise vanema halvustamisest, mis iganes viisil või kohas ning suhtleb teise vanemaga viisakalt ja vaoshoitult. Vanemad ei mõjuta last tegema valikuid vanemate vahel; 3.4. Kinnitatud suhtlemiskorrast võivad vanemad kõrvale kalduda vaid mõlema vanema kokkuleppel. Riigi õigusabi tasu ja kulud jättis kohus Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus, tutvunud avaldusega ja tuginedes ärakuulamisel saadud teabele, leidis, et asjas ei ole mõistlik määrata kindlaks suhtlemiskorda esialgse õiguskaitse kohaldamise raames kohtumenetluse ajaks, vaid asjas on võimalik ja põhjendatud teha lõpplahend. Avaldaja on sellega ärakuulamisel ka nõustunud. Avaldajal ja puudutatud isikul I on ühine XX.XX.XXXX sündinud tütar RR. Lisaks tütrele on pooltel veel 2 ühist last: XX.XX.XXXX sündinud K ja XX.XX.XXXX sündinud M. Vanemad elavad lahus, tütar R elab koos emaga ja vanematel on tütre suhtes ühine hooldusõigus. Vanematel ei ole õnnestunud leida üksmeelt lapsega suhlemise osas. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Ärakuulamisel avaldas ema, et käesolevalt on pooltel pooleli lepitusmenetlus. 28 aastat on möödunud nende kohtumisest, 22 aastat on nad olnud abielus. Ema on palunud lapsel kohtuda isaga, kuid laps teatas, et ta ei lähe isa juurde. Leiab, et isaga kohtumised peavad olema lapsele meeldivad. Soovib Eestist ära sõita, kuna tal on keeruline Eestis elada (ema on islamiusku). Detsembris tahaks koos lastega Rootsi reisile sõita. Isa on öelnud, et ei anna luba. Elama soovib minna Taani, tütar soovib peale gümnaasiumi lõpetamist minna õppima Inglismaale. Praegu õpib XXX. Tunnistab, et isal on õigus suhelda lastega, kuid peab arvestama ka laste soovidega. On töötanud õpetajana, lapsehoidjana, teadurina. 17 aastat oli kodune, töötas laste hoidjana kodu kõrvalt, et pere eest hoolitseda. On seisukohal, et R peab uuesti isa usaldama hakkama. Lapse isa sõnade kohaselt keelas tütrega kohtumised ema. Lapse isa jäi kirjaliku avalduse juurde ja palus kindlaks määrata suhtlemise korra. Kristiine Linnaosa Valitsuse esindaja avaldas seisukohta, et vanemad peavad omavahel suhtlema normaalselt. Peavad jätkama lepitusmenetlust, praegu on kompromissi neil raske saavutada. Lapse heaolu tuleb esikohale seada. Leiab, et lapse ema kohustus on lapse jaoks reeglid paika panna ja järgida täitmist. Laps ei saa otsustada oma tujude järgi. Kristiine Linnaosa Valitsus toetas lapse esindaja arvamust, et tuleb kinnitada suhtlemiskord. Kohus leidis, et lapse huvides on eelkõige stabiilne ja turvaline elukorraldus. Kuna menetlusosaliste omavahelised suhted on kujunenud selliseks, et ei võimalda tagada lapsele normaalset perekonnaelu ning vanemad ei ole suutnud leida üksmeelt lapsega suhtlemise osas, on vajalik määrata kindlaks isa ja lapse suhtlemise kord. Kohus märkis, et suhtlemiskorra määramisel on kohus lähtunud eelkõige lapse huvidest, kuid arvestanud seejuures ka lapse vanemate ärakuulamisel avaldatud ettepanekute ja soovidega. Kohtu hinnangul on oluline, et side lapse ja isa vahel ei katkeks ning laps ei võõrduks isast. Kohus juhtis vanemate tähelepanu asjaolule, et kujunenud olukorda aitab paremini organiseerida, kui 3 vanemad suhtlevad omavahel normaalselt ning püüavad leida lapse heaolust ja huvidest lähtuvaid lahendusi. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust jättis kohus riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus 27.12.2017 esitatud määruskaebuses palub puudutatud isik I (lapse ema) kuulata kohtus ära ka tema tütar RR, kaitsta tütart tema isa mentaalselt varjatud vägivaldse käitumise eest ja vähendada lapse ja isa kohtumiste sagedust ja aega minimaalse võimalikuni, 2-3 tundi 3 kuni 4 korda aastas. Laste ema märkis kaebuses, et kuna maakohtu määrus hakkas kehtima koheselt, siis kirjutas ta lapse isale, et esimene kohtumine on laupäeval, 9. detsembril. Sel päeval oli lapsel aga trenn. Laps lahkus kodust isa juurde kella 12 ajal ja palus lapse emal viia talle trenni alguseks trennimajja trenniriided. Laps jõudis trenni veidi hilinenuna ja ütles, et sel päeval ta rohkem isa juurde ei lähe ning palus lapse emal laps ära oodata, kuni trenn lõpeb. Saabus lapse isa. Laps palus tal lahkuda ja ütles, et ei lähe sel päeval enam isaga. Isa ütles umbes nii, et see on tema kui isa aeg ja laps peab pärast trenni temaga minema. Laps vastas, et mingu trenni ajaks siis minema. Lapse isa käitumine selles olukorras ei olnud kuidagi lapsest hooliv, pigem enda seisukohti ja vajadusi kaitsev ja lapse vastu suunatud. Ka enne kohtumäärust tuli ette olukordi, mil isa tülis ületas temale kui isale antud piire ja kasutas lapsega suhtlemiseks mittesobivaid vahendeid. Üksinda on tütar küllaltki kaitsetu nii füüsiliselt kui ka vanusega kaasneva kogemuse puudumise tõttu. Lapse ema toob eraldi välja asjaolu, et tal ei olnud siis, kui tema poeg oli märkimisväärselt noorem, mingit võimalust saavutada regulaarset omavahelist suhtlemist pojaga tulenevalt just tema usutunnistusest. Lapse ema poja vajadust olla regulaarselt kontaktis emaga pole kordagi arvestatud. Lapse isa kriisiolukordades, tülides jne muutub varjatult agressiivseks, mis on lapsi märkimisväärselt ohustav käitumine ja seda tuleb maksimaalselt takistada. Lapse ema palve on last maksimaalselt kaitsta sellise varjatult vägivaldse isapoolse käitumise eest nendevahelist suhtlemist piirates ja isalt igasuguste volituste äravõtmisega. Laps ei ole kuidagi süüdi isa vigades ja last ei tohi panna olukordadesse, kus ta ennast tahtmatult ohtu peab seadma. Lapse ema leiab, et regulaarsed kohtumised isaga ei ole hetkel lapse huvisid ja vajadusi arvestav. Samuti leiab lapse ema, et isal ei tohi olla mingit õigust lapse elukoha, elukorralduse ega muu otsustamiseks ega selles kaasarääkimiseks. Lühiajalised kohtumised harva ilma ööbimiseta võiks olla lahendus lootuses, et isa siiski hoolib lapsest ja piisavad, et tütar tunneks sidet. Vastused määruskaebusele Avaldaja leiab, et määruskaebus koosneb eksitavast või otseselt valeinfost ja väljamõeldisest ning palub kaebust mitte rahuldada. Lapsele määratud esindaja ei toeta määruskaebuse rahuldamist, leides, et kohtu määratud suhtlemiskord on lapse huvides ja seda on vanemate poolt ka täidetud. Lapse esindaja hinnangul puuduvad alused kehtestatud suhtlemiskorra mahu oluliseks vähendamiseks. Kristiine Linnaosa Valitsus on seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja kinnitatud suhtlemiskord vastab lapse huvidele. 4 Viimsi Vallavalitsus on seisukohal, et määruskaebus maakohtu määruse muutmiseks ei ole lapse huvidest lähtuv. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 06.12.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu määratud lapse ja isa suhtlemiskord lapse huvidele ning määruskaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust jõuda lapse ja isa suhtlemise korraldamise osas maakohtust erinevale seisukohale. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, mille kohaselt ei ole regulaarsed kohtumised isaga hetkel lapse huve ega vajadusi arvestav. Asjas esitatud tõenditega ei ole kinnitust leidnud, et vastavalt määruskaebuses väidetule seaks laps end isaga suhtlemisel ohtu või et regulaarsed kohtumised isaga last kahjustaksid. Asjaolusid, mis õigustaksid lapse ja isa vahelise suhtlemise piiramist määruskaebuses soovitud viisil, asja materjalidest ei nähtu. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga. Lapse ja isa suhtlemise sageduse piiramisel lapse ema poolt soovitud 2-3 tunnini 3 kuni 4 korda aastas ei oleks kolleegiumi hinnangul tagatud lapse ja isa vahelise lähedussuhte loomine ja säilitamine, vaid vastupidi, selline suhtlemiskord tooks kaasa lapse ja isa vahelise sideme katkemise ja lapse võõrdumise isast. Määruskaebuses väljendatud lapse ema soovi kuulata asjas ära ka laps RR ei pea ringkonnakohus põhjendatuks. TsMS § 5521 lg-st 1 tulenevalt kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Praegusel juhul ei ole kohus pidanud vajalikuks kuulata asjas ära last, kes vaidlustatud määruse tegemise päevale eelneval päeval (05.12.2017) sai 9 aastaseks. Ringkonnakohus nõustub lapse esindaja 04.12.2017 menetlusdokumendis väljendatud seisukohaga, mille kohaselt ei ole laps oma vanusest tulenevalt valmis ise võtma vastu otsustusi vanemaga suhtlemise või mittesuhtlemise osas. Arvestades lisaks eeltoodule, et 9 aastane laps võib olla vanemate poolt kergesti mõjutatav, on maakohus kolleegiumi hinnangul suhtluskorra reguleerimisel põhjendatult arvestanud lapse esindaja poolt esitatud seisukohtadega ning lapse isa, ema ja eestkosteasutuse poolt ärakuulamisel avaldatuga. Eeltoodud kaalutlustel ei pea lapse ärakuulamist käesoleva määruskaebemenetluse raames vajalikuks ka ringkonnakohus, mistõttu tuleb lapse ema vastav taotlus jätta rahuldamata. Määruskaebuse väited, mis puudutavad lapse ema suhtlemist enda pojaga, ei oma käesolevas asjas lapse ja isa suhtlemise korraldamise osas tähtsust, mistõttu ei pea kohus vastavaid väiteid käesolevalt ka vajalikuks käsitleda. Lapse ema ja tema poja M suhtlemiskorda puudutavates küsimustes võtab kohus lapse ema vastavasisulise avalduse alusel seisukoha tsiviilasjas nr 2-17-7957. Tulenevalt käesolevas asjas esitatud avalduse esemest ei võta ringkonnakohus määruskaebemenetluses seisukohta ka kaebuses väljendatud lapse ema hinnangu osas, mille kohaselt isal ei tohi olla mingit õigust lapse elukoha, elukorralduse ega muu otsustamiseks ega selles kaasarääkimiseks. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise osas võtab maakohus seisukoha samuti tsiviilasja nr 2-17-7957 lahendamisel, milles lapse ema on taotlenud ka ühise hooldusõiguse lõpetamist laste K ja RR suhtes ja ainuhooldusõiguse lapse emale üleandmist. 5 Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause alusel jätab kolleegium lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud kaebuse esitanud puudutatud isiku I kanda. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja määruskaebemenetluses kulusid kandnud, puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 6