Obsah (5)

§ 78§ 75§ 76§ 424§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. märts 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-3855 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlus

§ 78

p 2 alusel hakata nimetatud katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest.

1. Määrata Andres Männiste katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Kohustada Andres Männistet järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p-de 2, 21, 4, 7 alusel kohustada Andres Männistet mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, otsima endale töökoha või võtma ennast kahe nädala jooksul pärast vabanemist Töötukassas arvele ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, kui kriminaalhooldusametnik ei ole selleks luba andnud. 6. Kui Andres Männiste ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda

§ 76

lg 7 kohaselt kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohtu 06.06.2016 otsusega tunnistati A. Männiste süüdi

§ 424

järgi ja mõisteti

§ 65lg 2 ja 68 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust.

Karistusaeg algas 06.12.2015 ja lõpeb 02.10.

2. Viru Vangla esitas 11.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Männiste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Viru Maakohtu 31.01.2018 määrusega jäeti A. Männiste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A. Männiste kannab karistust joobes juhtimise ja suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Tegemist on liitkaristusega, mis on toime pandud katseajal. Süüdimõistetul on neli kehtivat kriminaalkaristust. Vabanedes on A. Männistel olemas elu – ja töökoht ning lähedaste toetus. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Maakohus peab positiivseks, et isik on kinnipidamiskohas hõivatud töö ja riigikeele õppimisega, osales sotsiaalprogrammis ning läbis vestluse probleemilahendusoskustest.
4. Samas oli isikul vabaduses probleeme nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisega, millega seoses rikkus ta käitumiskontrolli nõudeid ning pani katseajal toime uue kuriteo. Kohus on juba isikule andnud võimaluse kanda karistust vabaduses viibides, mis aga kahetsusväärselt ebaõnnestus. Seega võib A. Männistel esineda tagasilanguse perioode, kus ta hakkab taas sõltuvusaineid tarvitama, mis on omakorda soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel. 2 Maakohtu hinnangul ei kaalu süüdimõistetu võimalused vabanemisel üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.
5. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.10.2018, ära kanda on veel 8 kuud vangistust. Maakohus ei ole veendunud, et isiku vabastamisel on karistuse eesmärgid saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elu- ja töökoha olemasolust ning lähedaste toetusest puudub maakohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine (sealhulgas ka katseajal) ning sõltuvusprobleemid. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist (RKKKm 3-1-1-12-17, p-d 20-21).
6. Samuti nähtub vangla poolt koostatud iseloomustusest, et uue kuriteo toimepanemise risk on 47% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk 40% kahe aasta jooksul. Ühtlasi puudub maakohtul veendumus, et süüdimõistetu on kriminaalhooldusele sobilik – kui süüdimõistetu ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud ja käitumiskontrollile ebaõnnestunult allutatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes.
7. Isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole reegel. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebus
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Männiste, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
9. Kaebaja leiab, et maakohus on hinnanud ennetähtaegse vabastamise aluseks olevaid tõendeid valikuliselt. A. Männistel puuduvad kinnipidamiskohas distsiplinaarkaristused, mis on ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus (RKKKm 3-1-1-91-06, p 8.1).
10. Maakohus on välja toonud, et kuna A. Männiste kannab karistust kuriteo eest, mis on toime pandud katseajal, siis puudub kohtul veendumus, et ennetähtaegse vabastamise korral oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Toodud põhjendus ei ole adekvaatne ning on jäetud sisuliselt välja toomata, millele tuginedes leiab maakohus, et A. Männiste paneb vabaduses toime uue kuriteo (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 17).
11. Lisaks on maakohus toonitanud, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik, kuid see asjaolu on nii Riigikohtu kui ka Tartu Ringkonnakohtu poolt ümber lükatud (RKKKm 3-1-1-12-17, p-d 17,19; TrtRnk 1-16-5763, p 8).
12. Maakohtu hinnangul võib A. Männiste seoses alkoholi – ja narkootikumide tarvitamisega toime panna uue kuriteo. Maakohus on jätnud arvestamata, et A. Männiste tunnistab enda sõltuvusprobleeme, tegeleb nendega ja on osalenud sotsiaalprogrammis. Samuti vähendab tagasilanguse riski asjaolu, et süüdimõistetu on üle 2 aasta ja 2 kuu kinnipidamiskohas viibinud. Vabanedes ennetähtaegselt, saab A. Männiste osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutud sotsiaalprogrammides, mis viitab sellele, et süüdimõistetu soovib ka vabaduses enda probleemidega tegeleda. Kuna A. Männiste on kinnipidamiskohas teinud kõik selleks, et ennast 3 muuta, mida näitab ka vangla iseloomustus, siis tuleb nõustuda vangla ja prokuratuuri seisukohaga, et vangistus on täitnud oma eesmärgi ning A. Männiste tuleks ennetähtaegselt vabastada.
13. Maakohtu hinnangul ei ole A. Männiste ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega. Süüdimõistetu sai juba tugeva riigipoolse sanktsiooni läbi temale mõistetud karistuse, millega riik näitas, et mõistis A. Männiste tegevuse hukka. Arvestades, et A. Männiste on ära kandnud 2/3 temale mõistetud karistusest, kinnipidamiskohas õiguskuulekalt käitunud ning tegelenud enda probleemidega, siis ei saa ühiskond A. Männiste ennetähtaegse vabastamise korral vale signaali. Seeläbi saab süüdimõistetu ühiskonnale näidata, et A. Männiste vangistus on täitnud oma eesmärgi ning riik annab inimesele võimaluse elada seaduskuulekat elu.
14. Viru Maakohus jättis ka oma 17.05.2017 määrusega A. Männiste ennetähtaegselt vabastamata. Kusjuures samadel põhjendustel nagu nüüdki. Varasema ennetähtaegse vabastamise korral oli A. Männistel üks distsiplinaarkaristus ja kõrgemad uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendid kui praegu. A. Männistel puuduvad hetkel distsiplinaarkaristused ning nagu öeldud, riskiprotsendid on madalamad. Seega on A. Männiste täitnud kohtu nõudmised, kuid maakohus seda ei arvesse ei võtnud. Maakohus arvestab vaid süüdimõistetu varasemat käitumist.
15. A. Männiste on seisukohal, et tema vangistus on täitnud eesmärgi. Vabanemise korral on süüdimõistetul olemas kindel elu – töökoht ning toetav lähivõrgustik. Ringkonnakohtu järeldused
16. Kaaludes

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab kriminaalkolleegium, et A.

Männiste tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetu vangistuse eesmärgid on täidetud ning A. Männistet on võimalik ennetähtaegselt vangistusest vabastada, allutades ta käitumiskontrolli nõuetele. Eelkõige toetab A. Männiste vabastamist tema käitumine karistuse kandmise ajal, elutingimused vabaduses ja tagajärjed, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu määrus on ekslik – A. Männiste kannab karistust Harju Maakohtu 06.06.2016 otsuse alusel, mitte aga 06.07.2016 otsuse alusel nagu leidis maakohus.
2. Maakohus on A. Männiste ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud sellega, et kuna isikut on varasemalt korduvalt karistatud (sh on kuritegusid toime pandud ka kohtuotsusega mõistetud katseajal) ja tal esinevad sõltuvusprobleemid, võib A. Männiste vabaduses toime panna uue kuriteo. Kokkuvõtvalt ei kaalu maakohtu hinnangul A. Männistet positiivselt iseloomustavad asjaolud üle A. Männiste käitumist enne kinnipidamiskohta sattumist ning A. Männiste poolt toime pandud kuritegude asjaolusid. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid hinnanud vääralt.

1. Iseenesest on õige maakohtu järeldus, et A. Männiste korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et varasemad karistused ei ole isiku puhul oma eesmärki täitnud. Samas, tutvudes kohtutoimiku materjalidega, on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevaks hetkeks on A. Männistele mõistetud vangistus oma eesmärgi täitnud ning kõrvaldatud on oht, et süüdimõistetu hakkab vabaduses uusi kuritegusid toime panema.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on 4 täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).

1. A. Männiste käitumine kinnipidamiskohas on olnud laitmatu, s.o tal puuduvad distsiplinaarkaristused, millest saab järeldada, et A. Männiste on suuteline kehtivale korrale alluma. Omakorda süvendab see kriminaalkolleegiumi veendumust, et A. Männiste on suuteline vabaduses kriminaalhooldusalastele reeglitele alluma ning kuritegude toimepanemisest hoiduma.
2. Ühtlasi on A. Männiste valdavas enamuses läbinud temale individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid. A. Männiste osaleb B1 riigikeele õppes ja majandustöödel, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, milles osales hea meelega ning toimunud on vestlused „probleemilahendus oskustest“ ning „tegevus-tagajärg suhetest“ (tl 82). Sotsiaalprogrammis ning vestlustes osalemine näitab A. Männiste tahet enda probleemidega tegeleda ning võimalikku riskikäitumist vältida.
3. A. Männiste vabanemisjärgsed elutingimused on väga head. Vabanemise korral asub süüdimõistetu elama oma ema juurde, kes on nõus teda materiaalselt toetama. Samuti on A. Männistel olemas toetav ja kindel tugivõrgustik ema, isa ja venna näol. Positiivsete perekonnasuhete säilimine karistuse kandmise ajal tõestab, et A. Männiste eesmärgiks on pühenduda perekonnale, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti on A. Männistel vabanemise korral olemas kindel töökoht OÜ-s X. Vabaduses tööle asumine aitab A. Männistet resotsialiseerumisel ning temal lasuvate rahaliste kohustuste täitmisel.
4. A. Männistel on küll varasemalt probleeme olnud alkoholi – ja narkootikumide sõltuvusega, kuid tähelepanuta ei saa jätta, et A. Männiste tunnistab enda sõltuvusprobleeme ning nagu öeldud, osales sotsiaalprogrammis. Samuti on A. Männistel võimalik ka vabanemise korral läbi kriminaalhoolduse enda sõltuvusprobleemide jätkuva kontrolli all hoidmisega tegeleda.
5. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.10.2018, s.o valdav enamus kohtuotsusega mõistetud 2 aasta 9 kuu ja 26 päevasest karistusajast on kantud. Seega ei täidaks A. Männiste edasine kinnipidamine enam vangistuse eripreventiivset eesmärki, kuna A. Männiste mõtlemises on toimunud positiivsed muudatused ning ta on motiveeritud järgima õiguskuulekat elu. Ennetähtaegse vabastamisega seotud kriminaalhooldus aitab veelgi süvendada A. Männistes tekkinud positiivseid muudatusi ning on abiks isiku resotsialiseerumisel.
6. Maakohus tugines muuhulgas A. Männiste poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele, milleks on vangla hinnangul 47 % ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 40 %. Ringkonnakohus leiab, et vangla kõnealust riskihinnangut ei saa A. Männiste ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. Vangla protsentides väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta on juriidiliselt kasutu. Vangla kasutab vangi retsidiivsuse tõenäosuse arvestamiseks arvutiprogrammi, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid (nt inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuriteokooseis jms). Sellised automaatsed lahendused saavad olla maksimaalselt üksnes abivahendid lõpliku arvamuse andmisel. Ringkonnakohut võiks vastupidises veenda üksnes see, kui vangla tugineks protsentides väljendatud riskihinnangu andmisel põhjendustele, mis rajanevad teaduslikult tõestatud ja empiiriliselt kontrollitud usaldusväärsel metoodikal. Nagu märgitud, ei ole vangla oma hinnangut mingil moel põhistanud (vt Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170, p 23). 5
7. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus kaebuses tooduga, et ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole erandlik nagu leiab maakohus (vt käesoleva määruse p 7). Arusaamast, mille kohaselt puudub süüdimõistetul üldjuhul õigus nõuda enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole siiski õige järeldada, et ennetähtaegseks vabastamiseks peab tuvastama erandlikud asjaolud. Ennetähtaegse vabastamise sätestamise vajadus tuleneb sellest, et kinnipeetav oleks motiveeritud saavutama vangistusseaduse § 16 alusel koostatavas individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke (RKKKm 3-1-1-12-17, p 19). Käesoleval juhul on A. Männiste täitnud temale individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ja A. Männiste mõtlemises on toimunud positiivsed muudatused, mistõttu saab öelda, et vangistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
8. Kriminaalhooldusametniku ja vangla ettepanekutest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks

§ 75lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele, tuleb A.

Männiste õiguskuulekuse tagamiseks määrata ka

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4 ja 7 alusel järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi, mitte omada ega tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vabanemist ning mitte suhelda ilma kriminaalhooldusametniku loata kriminaalkorras karistatud isikutega. 29. Kuna ringkonnakohtu määrus on edasikaevatav, tuleb kinnipeetav vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tema kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga. 30.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud, mistõttu tuleb A. Männistele määrata katseaeg kuni 02.10.

2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 31.01.2018 määruse ning vabastab A. Männiste talle Harju Maakohtu 06.06.2016 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 02.10.2018 ning rahuldab määruskaebuse. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 6