Obsah (7)
§ 29§ 2§ 23§ 146§ 87§ 147§ 38KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-16-9132 (930016001644) Kohtukoosseis Meelika Aava, Julia Katško
§ 29
lg 1 p 1,
§ 2ja Kr
MS § 301 alusel seoses kohtuvälise menetleja poolt nende isikute suhtes väärteoetteheidetest loobumisega.
- 24.04.
- a Harju Maakohtu kohtuotsusega lõpetas kohus väärteomenetluse menetlusaluste isikute United Oil OÜ ja Kristjan Olei suhtes
§ 29lg 1 p 1 alusel seoses tegudes väärteotunnuste puudumisega.
Sama otsusega jättis maakohus täielikult rahuldamata United Oil OÜ ja Kristjan Olei taotluse valitud kaitsjatele makstud tasu hüvitamiseks. Asitõendiks oleva 62 027 kg rasket kütteõli tagastas menetlusalusele isikule United Oil OÜ-le. 3.1 Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud 14.10.2016 üleandmise-vastuvõtmise akt näilik. Omandiõiguse ülemineku tahet kinnitasid kõikide osapoolte (United Oil OÜ, AS-i Jetoil ja AS-i Maardu Terminal) esindajad. Kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et omandi üleminekut ei kajastatud raamatupidamises ja tehingut ei oleks kajastatud maksudeklaratsioonides. Kohus leidis, et üleandmise akt vastas poolte tahtele ja oli reaalne. Kohus oli seisukohal, et olukorras, kus äriühing, kes ei oma VKS §-s 4 2 sätestatud tagatist ega märget majandustegevuse registris viimaks kütust aktsiisilaost välja, kuid kasutab kütuse käibesse laskmiseks sellise äriühingu abi, kellel on vastavad tagatised ja märked olemas ning kes tasub ka käibesse lastava kütuse pealt ära 2
(9)nõutavad maksud, on jätkuvalt kaitstud VKS § 42 loomisel seatud eesmärk ehk võimalikest käibemaksupettustest tekkiva kahju vähendamine/vältimine. Sisuliselt tagab niisugust teenust osutav äriühing nende äriühingute eest käibemaksu (aga ka aktsiisi) tasumise, kellel ei ole nõutavat märget ega tagatist kütuse tarbimisse lubamiseks. Kuna tarbimisse lubamise hetkel olnud kütuse omanik oli AS Jetoil, kellel oli selleks olemas nõutav tagatis ja märge registris, siis ei oleks rikutud tarbimisse lubamisel VKS § 13 lg 3 tingimusi. Täiendavalt märkis kohus, et kuigi menetlusaluste isikute suhtes tuleb lõpetada väärteomenetlus puuduliku väärteoetteheite tõttu, siis ei oleks menetlusalused isikud täitnud neile etteheidetava väärteo koosseisu ka juhul, kui väärteoetteheide oleks sõnastatud selliselt, nagu kohtuväline menetleja kohtu hinnangul tegelikult silmas pidas. Kokkuvõtvalt leidis kohus et Kristjan Olei ja United Oil OÜ ei ole toime pannud KarS § 372 lg-tes 1 ja 3 sätestatud väärtegu ja väärteomenetlus tuleb nende suhtes
§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.
3.2 Seoses United Oil OÜ ja Kristjan Olei taotluse rahuldamata jätmisega valitud kaitsjatele makstud tasu hüvitamiseks märkis kohus, et kui menetlusalusel isikul ei ole tekkinud kohustust tasuda temale osutatud õigusabi teenuste eest ning menetlusalune isik ei ole ka ise tasunud osutatud teenuse eest, siis ei ole tal õigust nõuda
§ 23alusel hüvitist.
Käesoleval juhul nähtus kohtule esitatud arvetest nr 1612019, 1704002 ja 1704004, et need esitati vastavalt 31.12.2016, 10.04.2017 ja 12.04.2017 Novus Oil OÜ-le (kohtu tl 81, 83, 85), mitte United Oil OÜ-le või Kristjan Oleile. Samuti kinnitas taotlusele lisatud konto väljavõte, et Advokaadibüroo Triniti OÜ-le on Novus Oil OÜ kandnud 20.01.2017 üle 5596 eurot (kohtu tl 80). Sealjuures on antud ülekande selgituseks märgitud NOVUS OIL OÜ EE152200221061948443 Arve 1612015, 1612016, 1612017, 1612018, 1612019, 1612020 (kohtu tl 80). Seega kohtule esitatud kolmest arvest, mis olid seotud käesoleva väärteomenetlusega nr 930016001644, olid kõik kolm arvet esitatud Novus Oil OÜ-le ning nendest arvetest on arve nr 1612019 Novus Oil OÜ ka tasunud. Mitte ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et United Oil OÜ ja/või Kristjan Olei oleks tasunud nendele osutatud õigusteenuse eest käesolevas väärteoasjas. Maakohtu hinnangul ei tekkinud seega rahalist nõuet või nõudeid United Oil OÜ ja Kristjan Olei vastu. Samuti ei nähtu, et United Oil OÜ ja Kristjan Olei oleksid tasunud enda väärteoasjaga seoses õigusabikulusid.
- Harju Maakohtu 24.04.
- a otsuse peale esitasid apellatsiooni nii kohtuväline menetleja kui ka menetlusalused isikud United Oil OÜ ja Kristjan Olei läbi valitud kaitsja. 4.1 Menetlusaluste isikute kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles menetlusaluste isikute taotlus kaitsjatele makstud tasu hüvitamiseks, jäeti rahuldamata. Selles osas taotleb kaitsja uue otsuse tegemist ning menetlusaluste isikute taotluse rahuldamist. Kaitsja leiab, et kohtu käsitlus on vastuolus senise kohtupraktikaga. Riigikohtu seisukohast nähtuvalt ei tulene seadusest nõuet, et õigusabi eest saab maksta vaid see isik, kes kaitsjaga lepingut sõlmib ning menetluskulude kindlakstegemisel ei saa piirduda vaid kaitsealuse poolt juba makstuga. Novus Oil OÜ on menetlusaluse isiku United Oil OÜ emafirma ning seoses varalise seisukorraga, et United Oil OÜ ei ole võimeline ise oma õigusabikulusid kandma. Kuivõrd Novus Oil OÜ ei ole käesolevas asjas menetlusalune isik, siis on ilmselge, et talle ei saanud 3
(9)käesoleva menetluse raames õigusabi osutada. Lisaks leitakse apellatsioonis, et kohtu käsitlus on ebaloogiline ja vastuolus muu senise praktikaga. Praktikas on tsiviil- ja halduskohtumenetluses tavapärane, et menetlusosalise arveid tasub keegi teine, kui menetlusosaline ise ei ole piisava finantssuutlikkusega. Vastavalt kohtupraktikale ongi menetluskulude väljamõistmise eelduseks lisaks taotluse ja dokumentide esitamisele hoopis see, et kuludokumentidelt nähtuks seos kõnealuse kohtuasjaga. Antud juhul on arvete nr 1612019, 1704002 ja 1704004 spetsifikatsioonist nähtuv, et esindus on toimunud kõnealuses väärteomenetluses (nr 930016001644) ja eeltoodust tulenevalt esindati just menetlusaluseid isikuid, mitte kedagi kolmandat. Kaitsja leiab ka, et puudub igasugune õiguslik alus
§ 23
sätestatud õiguse selliseks kitsendamiseks.
§ 23
sätestab koosseisutunnusena üksnes selle, et tasu peab olema valitud kaitsjale makstud, seejuures Riigikohtu praktikas on seda laiendatud ka esitatud, ent maksmata arvetele. Kohtuotsusest nähtuv piirang, et arve peaks olema esitatud (ilmselt siis mingi jaotuse alusel) menetlusalustele isikutele, seadusest ei tulene.
§ 23
on nii PS § 15 nähtuva kohtukaebeõiguse kui ka PS §-st 22 tuleneva süütuse presumptsiooni (laiemas mõttes) kaitsealas, seega menetlusaluste isikute põhiõiguste alusetu kitsendamine isiku kasuks on õigusvastane. 4.2 Kohtuvälise menetleja ei nõustu apellatsioonis maakohtu resolutsiooni p-dega 1 ja 3, s.o kriminaalmenetluse lõpetamisega ja asitõendiks oleva kütteõli tagastamisega ning taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega karistada K. Oleid KarS § § 372 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot; United Oil OÜ KarS § 372 lg 2 järgi rahatrahviga 20 000 eurot ning tulenevalt KarS § 372 lg-st 5, § 83 lg-st 2 konfiskeerida asitõendina äravõetud raske kütteõli koguses 62 027 kg. Esmalt leiab kohtuväline menetleja, et maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ning jätnud osa tõendeid analüüsimata (AS Jetoil töötaja e-kiri ja Kristjan Olei e-kiri MTA ametnikule). Kohtuväline menetleja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et väärteoprotokollis toodud väärteo lühikirjeldus vastab väärteo ettevalmistamisele, mis ei ole karistatav. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoprotokollis toodud väärteo lühikirjeldus on piisav, selge ja arusaadav ning puudub alus arvata, et see ei vasta KarS § 372 lg-des 1 ja 3 sätestatud väärteokoosseisule. Kohtuväline menetleja on jätkuvalt seisukohal, et Kristjan Olei esindades United Oil OÜ-d ja Hannes Kägu esindades AS-i Jetoil, kasutades ära AS Jetoil 1 000 000 euro suurust tagatist ja märget majandustegevuse registris, sõlmisid näilikud omanikuvahetuste tehingud 14.10.2016 ja 31.10.2016 selleks, et AS-i Maardu Terminal aktsiisilaoaruandes ja T-saatelehes oleks formaalselt nähtav kõnesoleva kütuse tarbimisse lubamisel raske kütteõli omanikuna ja tarbimisse lubajana AS Jetoil. Sellega taheti varjata asjaolu, et tegelikult oli tarbimisse lubamise 4
(9)hetkel kütuse omanik ja tarbimisse lubaja United Oil OÜ, kellel selliseks tegevuseks luba puudus. Kohtu seisukoht, et omandiõiguse ülemineku tahet kinnitasid tehingu osapoolte esindajad, on ekslik. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu sellele, et kohtu seisukoht AS-le Jetoil 14.10.2016 kõnesoleva kütuse omandiõiguse ülemineku osas on vastuolus kohtu seisukohaga, et AS Jetoil osutas United Oil OÜ-le tarbimisse lubamise teenust (otsuse lk 9). Kohtuväline menetleja ei nõustu kohtu seisukohaga ka selles, et käibemaksutagatise eesmärk on täidetud ka olukorras kui osutatakse kütuse tarbimisse lubamise teenus. Kohtuväline menetleja rõhutab, et kütuse tarbimisse lubamise teenuse osutamisel puudub teenuse osutajal igasugune huvi kauba suhtes. Ilmselgelt huvitab teenuse osutajat vaid tasu osutatud teenuse eest. Kohtuväline menetleja märgib, et teenuse osutaja ei ole kauba omanik teenuse osutamisel, vastasel juhul puuduks vajadus teenuse osutamiseks. VKS § 1 lg-st 1 kohaselt on VKS üheks eesmärgiks maksude laekumise tagamine. VKS § 3 lg 3 kohaselt võib kütust müüa äriühing, kes on esitanud Maksu- ja Tolliametile tagatise. VKS § 42 lg 1 kohaselt on kütuse tarbimisse lubamisel ja kütuse maksuladustamise lõpetamisel kütuse müüja tagatis 1 000 000 eurot. Jetoil AS, kes omab VKS § 13 lg-s 3 viidatud märget ja seega õigust kütuse tarbimisse lubamiseks, kinnitas 11.04.
- a kohtuistungil, et tema tagatis katab vaid tema enda kütuse müügilt tekkida võiva käibemaksukohustuse. Seega ei olnud vaidlusaluste tehingute osas tagatud United Oil OÜ kütuselt tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmine. See omakorda tähendab, et tagatud ei olnud ka VKS § 1 lg-s 1 toodud eesmärgi täitmine. Seoses kütuse konfiskeerimisega märgib kohtuväline menetleja, et kütuse konfiskeerimine on vajalik ning proportsionaalne arvestades sellega, et menetlusalused isikud tegelesid ebaseadusliku majandustegevusega. Seoses mõistetava karistusega märgib kohtuväline menetleja, et menetlusaluste isikute teos puuduvad kergendavad asjaolud. Samas esineb KarS § 58 p-s 1 sätestatud raskendav asjaolu – omakasu motiiv. Kristjan Oleile ja OÜ-le United Oil määratud karistustega tuleks välistada olukord, et menetlusalused isikud paneks tulevikus toime uusi väärtegusid. Lisaks esitas kohtuväline menetleja taotluse täiendava tõendi esitamiseks. 11.04.2017 kohtuistungil kirjalike tõendite uurimise ajal soovis kohtuväline menetleja esitada täiendava tõendi väärteomenetluse materjalide juurde. Kohus keeldus tõendi vastuvõtmisest. Seoses sellega palub kohtuväline menetleja võtta väärteoasja nr 4-16-9132 materjalide juurde 18.10.2016 United Oil OÜ vastuse MTA seisukohtadele haldusasjas nr 3-16-
- Tegemist on täiendava asjaoluga, mis kinnitab, et isegi pärast 14.10.2016 kütuse üleandmisevastuvõtmise akti sõlmimist oli raske kütteõli omanikuna United Oil OÜ. RINGKONNAKOHTU ISTUNG Tallinna Ringkonnakohtus 16.08.201 toimunud kohtuistungil jäid mõlemad apellandid oma seisukohtade juurde. 5
(9)Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et tehingud olid näilised, väärteoprotokollis toodud süüteo lühikirjeldus oli selge ja arusaadav ning tegemist ei olnud süüteo ettevalmistamisega. Menetlusalused isikud jäid seisukohale, et maakohus jättis kohtupraktikast hälbivalt ja alusetult väärteomenetluse lõpetamisel menetlusaluste isikute taotluse kaitsjatele makstud tasu hüvitamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldas kohtuvälise menetleja taotluse täiendava tõendi väärteoasja juurde võtmiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Kohtukolleegium, tutvunud maakohtu otsusega, sellele esitatud apellatsioonkaebustega ning väärteo materjalidega, samuti ära kuulanud menetlusalused isikud ja nende kaitsjad ning kohtuvälise menetleja esindajad, leiab, et maakohtu otsus väärteoasja lõpetamises ja ka menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata jätmises on seaduslik ja põhjendatud. Kohtukolleegium võtab esmalt seisukoha kohtuvälise menetleja apellatsioonis esitatu osas sh väärteoasja lõpetamise osas, käsitledes tehingute näilikkusega seonduvalt ning ebapiisavat süüteo kirjeldust väärteoprotokollis (I). Seejärel võtab kohtukolleegium seisukoha menetlusaluste isikute apellatsiooni osas seonduvalt kaitsjatele makstud tasu taotluse rahuldamata jätmisega (II). Lõpuks lahendab apellatsioonimenetluses tekkinud kuludega seonduva (III). I 6.
§ 146lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires.
Kohtuvälise menetleja apellatsioonist nähtuvalt vaidlustab ta menetlusaluste isikute suhtes väärteomenetluse lõpetamise, leides, et maakohus hindas tõendeid ebaõigesti ning jättis osad tõendid analüüsimata. Kohtukolleegium saab kohtuvälise menetleja etteheitest aru, et tõendite ebaõige hindamisega peab apellant silmas maakohtupoolset hinnangut tehingu olemusele, st maakohus asus seisukohale, et tehing ei olnud näilik. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus hinnanud tõendeid, mille põhjal tehingu näilisust kohus ei tuvastanud, asjakohaselt ja õigesti. TsüS § 89 lg-st 1 tulenevalt on tehing näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta muljet tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikul teha tahavad. Tehingu näilikkuse hindamisel on määrava tähendusega poolte tahe. Seega tuleb eelkõige tehingu näilikkuse tuvastamisel tehingut sisuliselt hinnata, st hinnata poolte tahteavaldusi, et selgitada, mida tegelikult sooviti. Materjalidest nähtuvalt andis United Oil OÜ ühisomandisse ja Jetoil AS võttis ühisomandisse vastu 05.10.2016 seisuga Maardu Terminal AS aktsiisilaos mahutis nr 6 olevat rasket kütteõli 82 367 kg. Jetoil AS kohustus teostama ühisomandi tarbimisse lubamise toimingu ning seejärel loobuma ühisomandist United Oil OÜ kasuks. Kütuse ülemineku tahet kinnitasid 14.10.2016 üleandmisevastuvõtmise aktiga kõik osapooled. Ka ringkonnakohtu istungil kinnitasid menetlusalused 6
(9)isikud, et nende tahteks oli kütuse omandi üleminek AS-ile Jetoil. AS Jetoil sai lubada kütuse tarbimisse, kuna just temal oli kütuse müüja tagatisraha tasutud ning seetõttu omas ta õigust kütuse tarbimisse lubamiseks. Menetlusalused isikud ise sellist õigust ei omanud ning seega pakkus AS Jetoil sellise omandiõiguse ülemikuga kütuse tarbimisse lubamise õiguse kasutamist kui teenust. Eeltoodust tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et 14.10.2016 kütuse üleandmise-vastuvõtmise akt oleks olnud näilik, kuivõrd ükski osapool ei väljendanud selleks tahte puudumist. Käesoleval juhul ei ole osapooled varjanud seda, et nende eesmärgiks oli saada kütuse tarbimisse lubamise õigus ning selleks omandiõiguse jagamise tehing tehtigi. Kuivõrd kütuse lubas tarbimisse AS Jetoil, kes oli selle tarbimisse lubamise ajal (28.10.2016) vastuvõtmise-üleandmise aktiga vaidlusaluse kütuse ühisomanikuks, siis ei ole alust ette heita ka menetlusalustele isikutele KarS § 372 lg-tes 1 ja 3 sätestatud süütegude toimepanemist. Kütuse tarbimisse lubajaks ei olnud United Oil OÜ nagu seda väidab kohtuväline menetleja vaid kütuse tarbimisse lubajaks oli AS Jetoil, kes omas majandustegevuse registris selleks eraldi luba ning oli selleks ka vastavad tagatised tasunud. 7. Samuti leiab kohtuväline menetleja, et väärteokirjeldus on esitatud selgelt ja arusaadavalt ning tegemist ei ole süüteo ettevalmistamisega st. väärteokatsega. Väärteoprotokollis väärteo lühikirjeldusest nähtub, et AS Jetoil seaduslik esindaja ja United Oil OÜ volitatud esindaja tegutsedes kaastäideviijatena ühiselt ja kooskõlastatult, lõid näilike tehingute abil petuskeemi, mis võimaldas United Oil OÜ-l lubada 31.10.2016 tarbimisse 82 367 kg rasket kütteõli, ilma VKS § 13 lg-s 3 sätestatud märget omamata. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et väärteoetteheite kirjeldus vastab väärteo ettevalmistamisele ehk katsele. Ette ei heideta kütteõli tarbimisse lubamist, ilma selleks õigust omamata, vaid näilike petuskeemide abil tegutsemist, valmistades sellega ette kütteõli ebaseaduslikult tarbimisse lubamist. KarS § 251 kohaselt on väärteokatse karistatav vaid karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud juhtudel. Seega saab vastutus järgneda vaid lõpuleviidud väärteoga ning olukorras, kus toimepanija ei ole realiseerinud kõiki väärteokoosseisu tunnuseid, on tema karistamine välistatud. Erandina on väärteokatse eest vastutusele võtmine võimalik, kui see on eraldi väärteokoosseisu juures karistatavaks tunnistatud. KarS § 372 juures väärteokatse ei ole karistatavaks tunnistatud. Kuivõrd kohtul puudub pädevus väljuda
§ 87
kohaselt väärteoasja arutamise piiridest, st kohus on seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, siis pidi kohus tuvastama kas isikute karistamine KarS § 372 lg 1 ja 3 alusel vastavalt väärteoprotokollis esitatud teokirjeldusele on põhjendatud. Kohtukolleegiumi hinnangul jõudis maakohus põhjendatult järeldusele, et väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus ei vasta KarS § 372 lg-tes 1 ja 3 sätestatud koosseisudele. Teos puuduvad väärteo tunnused on aga
§ 29lg 1 p 1 alusel väärteomenetlust välistavaks asjaoluks, mis tingib juba alustatud menetluse lõpetamise. Seega 7
(9)lõpetas maakohus väärteo käesolevas väärteomenetluses menetlusaluste isikute I ja II suhtes õigesti. II 8.
§ 23
sätestatu kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Käesoleval väärteomenetluse lõpetamisel jättis maakohus menetlusaluste isikute taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks rahuldamata, kuna menetlusalustel isikutel kohustust osutatud õigusabi teenuse eest tekkinud ei ole ning nad ei ole ka ise tasunud osutatud teenuste eest. Menetlusalused isikud leiavad, et maakohtu käsitlus on vastuolus kohtute senise praktikaga, maakohtu tõlgendus Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-77-16 on kontekstist välja rebitud ning selline
§ 23kitsendamine on õigusvastane.
Kohtukolleegium ei nõustu maakohtule esitatud etteheidetega. Esiteks leiab kohtukolleegium, et maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu 05.10.2016. a otsuses nr 3-1-1-77-16 väljendatud seisukohale ning sellest tulenevalt leidnud, et kuivõrd menetlusalustel isikutel ei ole tekkinud kohustust tasuda neile osutatud õigusabi teenuse eest, siis ei ole põhjendatud riigi eelarve vahenditest kaitsjatasu hüvitamine. Kohtukolleegiumi arusaamisel on maakohus viidanud sellele, et menetlusalused isikud ei ole kaitsjatasu ka ise tasunud, selles kontekstis, et kui nad oleksid arved siiski ise tasunud, siis oleks alust olnud seisukohaks, et neil see nõue tekkis ja selle on nad arveid tasudes ka täitnud. Eelnimetatu omab tähtsust kohustuse tekkimise tõendamise osas. Seetõttu on kohtukolleegiumi hinnangul kaebaja etteheide maakohtule, et viimane võttis aluseks selle, et kaitsjatasu võib menetlusaluse isiku asemel tasuda ka kolmas isik, asjakohatu ja kontekstist väljas. Eelmärgitud kohtulahendis on üheselt mõistetav, et kolmas isik võib tasuda ise menetlusaluse isiku kulud. Teiseks leiab kohtukolleegium, et Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-77-16 ja 3-1-1-4-14 on silmas peetud konkreetselt seda, et olukorras kus menetlusalune isik ei ole tõendanud, et tal on tekkinud kohustus tasuda kaitsjatasu ning seejuures ei oma tähtsust kas tal on tekkinud kohustus tasuda see otse kaitsjale või kolmandale isikule, ei saa käsitleda seda menetluskuluna. Riigikohus on sõnaselgelt selgitanud otsuses nr 3-1-1-77-16 p-s 18.5, et teisisõnu tähendab see eksisteeriva nõude olemasolu, mis eeldab, et õigusabiteenuse osutaja on menetlusalusele isikule osutatud teenuste eest õigustatud tasu nõudma. Tasu maksmise kohustuse olemasolu tuleb menetlusalusel isikul tõendada. Käesoleval juhul ei ole menetlusalused isikud tasu maksmise kohustust Novis Oil OÜ-le tõendanud. Pigem on alust seisukohaks ( menetlusaluste isikute apellatsioonis nähtuvast), et Novus Oil OÜ tasus United Oil OÜ emaettevõttena valitud kaitsjale makstud tasu, kuivõrd United Oil OÜ ei ole ise võimeline õigusabikulusid 8
(9)kandma. Seega on alust arvata, et United Oil OÜ-lt Novus Oil OÜ tasutud kaitsjatasu tagasi ei nõua ning sellist kohtustust United Oil OÜ-l ei tekigi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on tuginevalt Riigikohtu praktikale põhjendatult jätnud menetlusaluste isikute poolt esitatud kaitsjatasu hüvitamise taotluse rahuldamata seetõttu, et puudub tõenduslik alus järeldamaks, et kohustus kaitsjatasu tasumiseks on menetlusalustel isikutel tekkinud.
§ 23alusel hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamisel valitud kaitsjale makstud tasu.
Valitud kaitsjale makstud tasu on menetluskulu. Kuivõrd käesoleval juhul ei saa käsitleda Advokaadibüroo Triniti OÜ arvetes nr 1612019, 1704002 ja 1704004 esitatud summat 3380,34 eurot United Oil OÜ-l ja/või K. Oleil tekkinud menetluskuluna, siis ei ole alust ka nende summade hüvitamiseks. 9. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes
§ 147
lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. III 10. Menetlusaluste isikute kaitsja S. Elias esitas ringkonnakohtu istungil menetluskulude (kaitsja tasu) väljamõistmise taotluse, taotledes
§ 23alusel menetluskulude hüvitamist.
Täiendavateks menetluskuludeks oli Advokaadibüroo Triniti OÜ arve nr 1708008 alusel 663 eurot.
§ 38lg 1 kohaselt järgitakse väärteoasjas kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kr
MS § 185 lg 2 kohaselt jäävad apellatsioonimenetluses menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud United Oil OÜ ja/või K. Olei kanda. /allkirjastanud digitaalselt/ 9
(9)