määrusega ja millega kohustati kostjat maksma alaealiste laste T L ja M L ülalpidamiseks alates hagi tagamise määruse tegemisest kuni tsiviilasjas nr 2-18-597 tehtava kohtulahendi jõustumiseni, kummalegi lapsele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, mis hagi tagamise määruse tegemise ajal on 250 eurot.
). Jõustunud määrus saata teadmiseks Sotsiaalkindlustusametile seoses hagi tagamise määruse tühistamisega. Menetluskulude jaotus Poolte kantud menetluskulud jätta poolte kanda, riigi õigusabi kulu jätta riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumäärusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest menetlusosalisele. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK 12.jaanuaril 2018. a esitasid T L ja M L Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja hagi O L vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes ja M S avaldus alaealiste laste T L ja M L suhtes ainuhoolduse saamiseks ja otsustusõigust eelkõige elu-ja viibimiskoha otsustamiseks. Kohus võttis hagi ja avalduse 19.jaanuari 2018 määrusega menetlusse, määras lastele riigi õigusabi korras esindaja ja kaasas menetlusse seisukoha esitamiseks laste elukohajärgse 2 2-18-597 omavalitsusasutuse Saarema Vallavalitsuse. Riigi õigusabi korras määratud esindaja ülesandeid asus täitma vandeadvokaat Vahur Krinal (t lk 30). 06.02.2018.a esitasid elatishagis hagejate seaduslik esindaja ja hooldusõiguse nõudes hageja M Sja kostja O L kohtule kokkuleppe, mille kohaselt on pooled kokku leppinud selles, et O L tasub laste T L ja M L ülalpidamiseks elatist kokku 300,- eurot kuus (150 eurot lapsele), pooled on kokku leppinud laste ühise hooldusõiguse lõpetamises ja laste isikuhooldusõiguse üleandmises M Sle (t lk 31-32). Lastele T L ja M L määratud esindaja Vahur Krinal ja Saaremaa Vallavalitsus toetavad kompromissi ( tlk 35-39, 45-46, 47-48). Soovitud ja kokkulepitud hooldusõiguse üleandmise ulatust: laste elu- ja viibimiskoha määramine, hariduse- ja terviseküsimused ning reisimine vastab Perekonnaseaduse § 124 sätestatud isikuhooldusõigusele. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja kohtule esitatud poolte kompromisslepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 206 lg 3 on pooltel õigus lõpetada asi kompromissiga. 06.02.2018.a esitasid elatishagis hagejate seaduslik esindaja ja hooldusõiguse nõudes hageja M Sja kostja O L kohtule kokkuleppe, mille kohaselt on pooled kokku leppinud selles, et O L tasub laste T L ja M L ülalpidamiseks elatist kokku 300,- eurot kuus (150 eurot lapsele), pooled on kokku leppinud laste ühise hooldusõiguse lõpetamises ja laste isikuhooldusõiguse üleandmises M Sle (t lk 31-32). Lastele T L ja M L määratud esindaja Vahur Krinal ja Saaremaa Vallavalitsus toetavad kompromissi ( tlk 35-39, 45-46, 47-48). Soovitud ja kokkulepitud hooldusõiguse üleandmise ulatust: laste elu- ja viibimiskoha määramine, hariduse- ja terviseküsimused ning reisimine vastab Perekonnaseaduse § 124 sätestatud isikuhooldusõigusele. Perekonnaseaduse 10.peatüki 2 jaos sätestatud isikuhooldus hõlmab § 124 lg 1 kohustust ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda, § 125 hariduse andmise asju ja § 126 lapse väljaandmise nõuet ja lapse suhtlemise määramise õigust . Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled ja esindajad on kohtule esitatud kompromissis ja seisukohtades kinnitanud, et kompromiss on koostatud vastavalt poolte kokkuleppele, pooled soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning on kohtule avaldatud kompromissiga nõus. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. Kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus
Vastavalt
§-le 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et korduvate kohustuste täitmisele ja elatise suurusele suunatud nõuete esitamise erisused sätestavad
ja
. Viimane sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist 3 2-18-597 hagimenetluses. Elatiskokkuleppe sõlmimine ei välista ega piira perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3 teise lause järgi lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kohus selgitab samuti, et vastavalt PKS § 137 ja § 138 sätestatule kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist. Vastavalt
Pooled ei taotle kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks kohtuistungi pidamist. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada ilma kohtuistungit pidamata.
lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Lastele on määratud menetluses esindaja riigi õigusabi korras ilma hüvitamise kohustuseta - kohtumäärus 19.01.2018.a. Laste esindaja riigi õigusabi tasu ja kulu tuleb jätta riigi kanda ning määratakse kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.