Obsah (7)

§ 230§ 436§ 273§ 238§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2018. a, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-120167 Tsiviilasi OÜ AF Võla

§-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 700,00 eurot x 365 päeva x 0,022% = 56,21 eurot. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt maksugraafikule lisandub kauba hinnale täiendavalt intress, mis on 0,172 % päevas. Hageja on arvestanud intressi laenu andmisest kostjale 14.10.2014 kuni lepingu ülesütlemiseni bsummas 633,60 eurot. Intressiarvestus on lisatud hagiavaldusele.

1. Seisukohas kostja vastusele märgib hageja, et Ferratum Estonia OÜ on loovutanud 20.04.2017 kostja vastase nõude põhisummas 700,00 eurot Osaühingule AF Võlamenetlus koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest. Hageja esitab hagiavalduse lisana kostjale edastatud teatise nõude loovutamise kohta. Vastavalt VÕS § 168 lõikele 2 peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma tõendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Nimetatud tõendi – teatise nõude loovutamise kohta - on Ferratum Estonia OÜ kui senine võlausaldaja hagejale andnud. Seadus ei sätesta, et nõude loovutamist tõendav dokument 3 2-17-120167 oleks ainult nõude loovutamise leping. Näiteks suulise nõude loovutamise lepingu korral ongi ainsaks tõendiks nõude loovutamise kohta senise võlausaldaja kinnitus. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS paragrahvis 170 sätestatuga ja loovutamine on kostja suhtes toimunud. Teatis nõude loovutamise kohta on saadetud kostja e-posti aadressile XXXXXXX. Samale aadressile on saadetud ka võlateated. Kostjale saadetud võlateadeates on kostjat teistkordselt teavitatud nõude loovutamisest. Kostja on inkassomenetluse käigus korduvalt suhelnud e-kirja teel ja telefonis. Seega on alusetu kostjal väita, et nõude loovutamisest ei ole kostjat teavitatud. Hageja esindajal puudus info selle kohta, et Ferratum Estonia OÜ kasutab uut ärinime. Hageja kontakt on jätkuvalt Ferratum Estonia OÜ. Hageja esindajale on olnud teada ainult asjaolu, et Ferratum Eesti OÜ Eesti turul enam ei tegutse ja kiirlaenu sellisel kujul ei paku, seetõttu on Ferratum Estonia OÜ oma nõuded ka loovutanud. Hageja on teinud päringu Ferratum Estonia OÜ esindajale seoses kostja väitega nagu ta ei oleks lepingut sõlminud. Juhul kui isik ei oleks laenutaotlust teinud ja lepingut sõlminud ei oleks tema kontole ka taotletud laenusummat kantud. A M puhul on tegemist on korduvalt laenu taotlenud kliendiga. Ka esimese laenu taotlemiseks kasutas isik Ferratum Bank veebikeskkonda, mistõttu peab ta olema teadlik lepingu sõlmimise protsessist. Veebikeskkonda sisenemiseks luuakse isikule spetsiaalne PIN kood, mis väljastati isiku e-posti aadressile XXXXXXXXX esmakordsel laenutaotlemisel 28.07.
2. Veebikeskkonda sisenemiseks peab isik sisestama oma isikukoodi ja nimetatud PIN koodi. Nimetatud PIN kood on korduvkasutatav. Isikusamasuse tuvastamine toimus esmakordsel laenutaotlemisel 28.07.2014 Eesti Post Kuressaare postkontoris (dokumendid lisatud manuses). Korduval laenutaotlemisel isikusamasuse tuvastamist enam läbima ei pea, piisab laenutaotluse esitamisest veebikeskkonnas. Teistkordselt esitas A M 13.10.2014 kell 23:47 Ferratum Bank veebikeskkonnas laenulimiidi taotluse summale 700.-. Klienditeenindus andis taotlusele positiivse vastuse 14.10.2017 kell 08:09 (laenutaotlusel Aproved date) kui kliendi e-posti aadressile saadeti spetsiaalne kinnituskood laenulepingu sobivuse kinnitamiseks ja laenulepingu sõlmimiseks. Kinnituskood väljastatakse üksnes konkreetse laenulepingu sõlmimiseks ja on ühekordne. Kinnituskoodi sisestamisega veebikeskkonnas sõlmib isik laenulepingu. A M kinnitas laenutaotluse talle e-posti aadressile saadetud kinnituskoodiga 14.10.2014 kell 09:56 (laenutaotlusel Commited). Hagiavaldusele on lisatud ka maksekorraldus, mis tõendab, et kostjale on laen ülekantud. Seega kostja väide, et nõue ei ole tõendatud ja on alusetu, on pahatahtlik ning esitatud eesmärgiga vältida võla tasumist. Kuna hageja leiab, et nõue on tõendatud, siis lepingust tulenevalt on hagejal õigus küsida intressi ja viivist. KOSTJA VASTUVÄITED
3. Kostja, tutvunud hageja hagiavaldusega, leiab et see tuleks jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hageja väide sellest, et Ferratum Estonia OÜ on loovutanud nõude kostja vastu hagejale on vale ja tõendamata. Kostja seab kahtluse alla hageja poolt tõendina esitatud teatise nõude loovutamise kohta ja leiab, et tegemist on võltsinguga. Ferratum Estonia OÜ ei ole kostjale esitanud kirjalikku dokumenti nõude loovutamise kohta ja sellest tulenevalt võib kostja VÕS § 172 kohaselt keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale. Hageja poolt esitatud „teatis nõude loovutamise kohta” kannab kuupäeva 20.04.2017.a. Samas on äriregistri andmetel Ferratum Estonia OÜ vahetanud oma ärinime 24.05.2016.a.-l ja kannab juba alates 24.05.2016 aastast ärinime Baltic Skyways OÜ. Kostja hinnangul on hageja esitanud Kohtule teadvalt võltsitud dokumendi, millega soovib tõendada, et omab nõudeõigust kostja vastu. Tulenevalt asjaolust, et hageja on esitanud tõele 4 2-17-120167 mittevastava väite ja kasutab oma väite tõendamiseks võltsitud tõendit, on kostja seisukohal, et hagejal puudub kostja suhtes nõudeõigus. Samuti ei ole hageja kostjale kunagi edastanud Ferrarum Estonia AS-i poolt nõude loovutamise teadet, kostja näeb esitatud teatist esimest korda ja hageja ei ole ka tõendanud, et oleks kunagi vastava teatise kostjale kunagi edastanud. Hageja väited teatise edastamisest hagejale on seega paljasõnalised ja tõendamata. Kostja vaidleb samuti vastu hageja väidetele sellest, et kostja on esitatud Ferratum Estonia OÜ-le laenutaotluse 13.10.2014 aastal 700 euro saamiseks. Hageja poolt tõendina esitatud inglisekeelne väljatrükk sisaldab küll kostja nime ja isikuandmeid kuid dokumendist ei selgu seda, mis dokumendiga on tegemist, kes on sellise dokumendi koostanud ja samuti ei selgu sellest dokumendist seda, et kostja oleks selle dokumendiga taotlenud Ferratum Estonia OÜ-lt hageja poolt väidetavat laenu. Kostja leiab, et tegemist on ebausaldusväärse ja tõendina kõlbmatu dokumendiga, kuna dokumendist ei selgu, kes ja millal on selle koostanud, samuti ei selgu see, kes ja kellele on selle dokumendi saatnud ja mis on olnud selle dokumendi eesmärk. Puhtalt asjaolu, et mingi väljatrükk sisaldab arvandmeid ja andmeid kostja kohta ei oma tõenduslikku väärtust kui dokumendist ei selgu asjas tõendamisele kuuluvaid andmeid ja faktilisi asjaolusid Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et kostja on võtnud Ferratum Estonia OÜ ees kohustuse tagastada laen osamaksetena, maksegraafiku alusel ja veel mingi müügilepinguga seoses. Kostja leiab, et väide on kokkuvõttes arusaamatu ja üheselt mõistetamatu. Hageja on hagiavalduses viidanud VÕS §76 lg. 1 ja § 82 lg. 1 sätetele kuid on jätnud täpsustamata ja ka tõendamata, millest tulenevad ja millised on konkreetselt kostja kohustused, mille rikkumist hageja kostjale ette heidab. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on ebaselge ja tõenditega tõendamata. Hageja väidab, et kostja on allkirjastanud lepingu. Samas ei ole hageja esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit. Hageja poolt esitatud väidetava laenutaotluse osas on kostja väljendanud oma seisukohta eelpool, ja leiab, et tegemist on arusaamatu dokumendiga, mis on ka tõendina kõlbmatu. Hageja ei ole samas esitanud ka lepingut, mille tingimuste rikkumist hageja kostjale ette heidab. Hageja poolt on hagiavalduse lisade nimekirjas märgitud lisa 3 all „ Laenutaotlus koos üldtingimustega”. Hageja poolt üldtingimusteks nimetatud dokument on kostja arvates käesolevas asjas asjakohatu ja samuti tõendina kõlbmatu. Hageja on hagiavaldusele lisanud” Ferratum Bank Laenulimiidi Üldtingimused” mis dokumendi viimasel lehel oleva informatsiooni põhjal kehtivad alates 30.06.2015 ehk peale hageja poolt väidetava Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahelise laenulepingu sõlmimist. Hageja poolt tõenditena esitatud ” Ferratum Bank Laenulimiidi Üldtingimused” ja „Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht” sisaldavad andmeid Ferratum Bank Ltd. Laenutingimuste kohta, mis kostja arvates ei oma ega saagi omada midagi ühist hageja poolt väidetud Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud laenulepinguga. Hageja on esitanud nõude, mis tuleneb Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud laenulepingust kuid hageja püüab oma väidete tõenduseks esitada hoopis kolmanda isiku Ferratum Bank Ltd. laenutingimusi. VÕS § 230 lg.1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja leiab, et hageja on oma tõendamiskohustuse jätnud täitmata. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest tuleneks, et Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping tingimustel, millele hageja viitab. Hageja viitab „lepingu üldtingimustele 11.3.“ kuid ei ole esitanud ei lepingut ega üldtingimusi, milles vastav punkt oleks Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel kokku lepitud. Hageja on nõuab kostjalt viiviste tasumist lepingu rikkumise eest, mille olemasolu ja mille tingimusi hageja ei ole tõendanud. Hageja viitab lepingu üldtingimuste punktile 11.2 ja sellega seoses mingile tähtpäevale, mille olemasolu ei ole hageja hagiavalduses selgitanud ega ka tõendanud. Järgmises lõigus viitab hageja lepingu ülesütlemise päevale järgnevale päevale 23.03.2016, millest on alustanud viiviste arvestamist. Samas ei ole hageja hagiavalduses ega sellele lisatud dokumentidega tõendanud, et Ferratum Estonia OÜ oleks kostjaga väidetavalt sõlmitud lepingut 22.03.2016 üles öelnud. Seega on alusetu ka hageja nõue viiviste osas kuna on ebaselge, 5 2-17-120167 millisel alusel on hageja asunud kostjale viiviseid arvestama. Kostja leiab ka, et hageja poolt ei ole arusaadavalt esitatud viivisearvestust ja ka selle tulemust kokku. Kostja vaidleb vastu võla sissenõudmiskuludele. Hageja on esitanud küll kulude loetelu ja õigusliku aluse, kuid kostja on seisukohal, et kuna hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu ja hageja poolt kirjeldatud tingimustel kehtivust, siis on alusetu ka hageja nõue võla sissenõudmiskulude osas. Hageja viitab intresside arvestuse põhjendustes väidetavalt kokkulepitud maksegraafikule, mille kohaselt on kokku lepitud intressis 0,172 % päevas. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit intressikokkuleppe olemasolu ja ka maksegraafiku olemasolu kohta. Seega on intressinõue alusetu ja kostja vaidleb sellele vastu. Hageja nõue on kostja arvates ebaselge ja alusetu. Hageja poolt on esitatud esmalt nõue summas 1465,72, mis erineb aga hagi lõpus olevast sissenõutavate summade arvestusest. Kostja vaidleb vastu ka hageja poolt esitatud õigusabikuludele summas 950 eurot ja leiab, et tegemist on põhjendamatu summaga, mis ei põhine ka arusaadaval ja jälgitaval arvutusel. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud paljasõnalisi ja tõendamata väiteid sellest, et omab Ferratum Estonia OÜ võimaliku nõude osas nõudeõigust ja et on kostjaga sõlmitud laenuleping hagiavalduses esitatud tingimustel. Hageja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene. Hageja on kostja arvates oma tõendamiskohustuse jätnud täitmata.

1. Kostja esitas 30.01.2018 täiendavad seisukohad tsiviilasjas nr. 2-17-
2. Kostja ei tunnista jätkuvalt hageja nõuet ja leiab, et hagejal puudub nõue kostja vastu, hageja poolt esitatud asjaolud ja väited ei vasta tegelikkusele ja on vastuolus hageja poolt esitatud tõenditega, hageja poolt esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed ja on täielikult vastuolus hageja poolt kirjeldatud asjaoludega ja esitatud väidetega. Kostja jääb seni väljendatud seisukohtade juurde. Lisaks eeltoodule ei ole hageja tõendanud laenulepingu olemasolu Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Ferratum Estonia OÜ oleks kostjale esitanud teateid sellest, et on loovutanud oma nõude kostja vastu 20.04 2017.a.-l. Hageja poolt seni kohtule esitatud „teatis” on ilmselgelt võltsing või lihtsalt tagantjärele tehtud fiktiivne dokument. Lisaks eeltoodule on kostja seisukohal, et hageja väide sellest, et Ferratum Estonia OÜ on loovutanud nõude kostja vastu hagejale on teadlik valeväide ka tulenevalt asjaolust, et hageja on kohtule täiendavalt 09.01.2018 esitanud tõendina „ Võlgade loovutamise lepingu”, millel on 20.04.2017.a. kuupäev ja mille kohaselt Ferratum Bank p.l.c. ( müüja) müüb oma „ portfelli” ostjale kelleks on OÜ AF Võlamenetlus. Hagis esitas hageja väite, et OÜ-le AF Võlamenetlus loovutas nõude hoopiski Ferratum Estonia OÜ aga mitte Ferratum Bank p.l.c, mis on täiesti erinevad juriidilised isikud. Ferratum Estonia OÜ kannab alates 24.05.2016 aastast nime Baltic Skywaus OÜ (reg. nr. 11240701) ja Ferratum Bank p.l.c. ( registrikood C56251) on Maltal asuv äriühing, mille tegeliku olemasolu kohta ei ole hageja poolt esitatud siiani ühtegi reaalselt kontrollitavat ja usaldusväärset dokumenti. Lisaks ei ole ka Ferratum Bank p.l.c kostjale esitanud ühtegi kirjalikku teatist võimalike nõuete loovutamise kohta hagejale. Hageja poolt 09.01.2018 esitatud „Nõude loovutamise kinnitus” on kostja arvates tõendina kõlbmatu dokument. „Nõude loovutamise kinnitusest” ei selgu, kes on Ferratum Bank LTD „esindaja” ja millisel alusel ja millega on tõendatud selle dokumendi väljastaja esindusõigus üldse. Digiallkirja kinnituslehel on märgitud keegi XX kuid puudub igasugune viide hageja esindusõigusele või viide kellegi esindusõigusele üldse. Lisaks eeltoodule on hageja poolt esitatud „Nõude loovutamise kinnitus” täielikus vastuolus hagiavalduses esitatud väitega, et hagejale on nõude loovutanud Ferratum Estonia OÜ. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi dokumenti selle tõenduseks, et Ferratum Bank p.l.c, oleks kostjale esitanud mingit teatist võimaliku nõude loovutamise kohta. Tulenevalt asjaolust et ei Ferratum Estonia OÜ ega ka Ferratum Bank p.l.c, ei ole kostjale esitanud nõude loovutamise kohta ühtegi avaldust, võib 6 2-17-120167 kostja VÕS § 172 kohaselt keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kelleks ennast väidab olevat hageja - Osaühing AF Võlamenetlus. Ka 06.12.2017 seisukohtades kinnitab hageja jätkuvalt, et kostja suhtes oli nõude loovutajaks 20.04.2017 Ferratum Estonia OÜ, esitades samas 09.01.2018 hoopiski tõendina „Võlgade loovutamise lepingu”, 20.04.2017.a. kuupäevaga ja mille kohaselt Ferratum Bank p.l.c. müüb oma „ portfelli” ostjale kelleks on OÜ AF Võlamenetlus. „Võlgade loovutamise lepingust” ei selgu seda kas lepinguga loovutati ka väidetav nõue kostja vastu. Küll aga selgub, et „ Võlgade loovutamise lepingu” punkti 2.
3. kohaselt loetakse nõuded loovutatuks juhul kui ostja –AF Võlamenetlus on nõuetekohaselt tasunud ostuhinna vastavalt sama lepingu punkti 4 tingimustele. Seega oli nõuete loovutamine seotud tingimusega, mille täitmist ei ole hageja tõendanud ja seega ei ole hageja ka tõendanud nõudeõiguse üleminekut vastavalt esitatud „ Võlgade loovutamise lepingule”. Nagu juba eelpool mainitud, ei tõenda ka hageja poolt esitatud „ Võlgade loovutamise leping” asjaolu, et Ferretum Bank p.l.c. –l oleks kostja vastu nõue, mida ta oleks saanud hagejale loovutada. Pealegi esitab hageja oma nõude aluseks hoopiski Ferratum Estonia OÜ poolt hagejale väidetavalt loovutatud nõuet kostja vastu. Hageja poolt 06.12.2018 esitatud seisukohtade lisana on hageja esitanud tõenditena isikusamasuse tuvastamise ankeedi ja „Lepingu sõlmimise koodi”. Kostja leiab, et tegemist on asjakohatute tõenditega, mis ei puuduta hagi eset. Hageja nõuab kostjalt 1465,72 eurot, millest põhinõue 700 eurot, intressid 633,30, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 36,21 eurot. 06.12.2018 täiendavalt esitatud tõendites on aga kajastatud 28.07.2014.a.-l 190 euro laenamisega seotud dokumendid. Kostja leiab et hageja on ilmses eksimuses nõude suuruse ja ka selle asjaolude osas ja esitab asjasse puutumatuid tõendeid selle asemel et tõendada hagis esitatud nõude olemasolu, suurust ja selle alust. Kostja leiab, et hageja poolt 06.12.2017 seisukohtades esitatud mõttekäik on asjakohatu ja ei tõenda hageja väiteid sellest, et Ferratum Estonia OÜ on kostjale esitanud teatise nõude loovutamise kohta hagejale. Pealegi on hageja poolt esitatud tõendid risti vastupidised hageja enda väidetele ( nõude on hoopis väidetavalt loovutanud Ferratum Bank LTD ) samas kui pole kuidagi tõendatud, et Ferratum Bank LTD omab kostja suhtes üldse nõuet, mida oleks hagejale loovutanud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahelise laenulepingu olemasolu ja selle võimalike tingimuste kohta. Hageja poolt esitatud tõendid on tõenditena kõlbmatud kuna nendest ei ole võimalik selgelt tuvastada tõendamisele kuuluvaid asjaolusid, eelkõige hageja nõude alust kostja suhtes. Kostjal on sellest tulenevalt olnud põhjendatud õigus keelduda hageja poolt esitatud nõude täitmisest. Tulenevalt eeltoodust ei ole põhjendatud ka hageja poolt kostjalt nõutavad „nõude” sissenõudmisega seotud kulud ja ka viivised kuna hageja ei ole siiani veenvalt tõendanud, et tal on nõue üldse kostja vastu. Kostja vaidleb jätkuvalt vastu hageja väitele, et kostja on võtnud Ferratum Estonia OÜ ees kohustuse tagastada laen osamaksetena, maksegraafiku alusel ja veel mingi müügilepinguga seoses. Kostja leiab, et nimetatud väide on kokkuvõttes arusaamatu ja üheselt mõistetamatu. Hageja on hagiavalduses viidanud VÕS § 76 lg. 1 ja § 82 lg. 1 sätetele kuid on jätnud täpsustamata ja ka tõendamata, millest tulenevad ja millised on konkreetselt kostja kohustused, mille rikkumist hageja kostjale ette heidab. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on ebaselge ja tõenditega tõendamata. Hagiavalduses väidab hageja et kostja on allkirjastanud lepingu. Samas ei ole hageja esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit. Kostja võib VÕS §
4. sätete kohaselt keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja ei ole seni esitanud kostjale dokumenti, mis tõendaks kostja suhtes olemasoleva nõude loovutamist ja kostjal on õigus keelduda hagejale kohustuse täitmisest. Ka senine võlausaldaja ei ole kostjale esitanud kirjalikku teadet nõude loovutamisest. Tulenevalt asjaolust, et kostjale ei ole nõude loovutamisest 7 2-17-120167 teatatud ega esitatud nõude loovutamist tõendavaid dokumente, on kostjal õigus täita temal olemasolevad kohustused esmasele võlausaldajale. Kostja kinnitab, et on tagastanud Ferratum Estonia OÜ poolt talle üle kantud 700 eurot ja on sellega oma kohustuse Ferratum Estonia OÜ eest täitnud vastavalt VÕS § 169 lg.1 sätetele. Kostja esitab ka oma väidete tõestuseks maksekorralduse. Samas on kostja jätkuvalt seisukohal, et kostja poolt 700 euro tagastamine Ferratum Estonia OÜle ( uue ärinimega Baltic Skyways OÜ) ei tähenda, et kostja tunnustaks hageja poolt talle esitatud nõudeid ja leiab, et hagejal puudub kostja suhtes jätkuvalt nõudeõigus. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud hagiavalduse menetlusse võtmisel 15.11.2017.a kohtumääruses (t/l 31 pöördel). 7. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja on sõlminud Ferratum Estonia OÜ-ga laenulepingu 13.10.2014 aastal 700 euro saamiseks. Hageja poolt tõendina esitatud inglisekeelne väljatrükk /tl 18 pöördel/ sisaldab kostja nime ja isikuandmeid, kuid dokumendist ei selgu, mis dokumendiga on tegemist, kes on sellise dokumendi koostanud ja samuti ei selgu sellest dokumendist seda, et kostja oleks selle dokumendiga taotlenud Ferratum Estonia OÜ-lt hageja poolt väidetavat laenu. Hageja on tõendina esitanud väljatrüki Ferratum Bank laenulimiidi üldtingimustest /t.l 19-23/, mis on kehtivad alates 30.06.2015 /tl 23/. Üldtingimuste p 11.3, millele hageja võla sissenõudmiskulude tasumise nõudes hagiavalduses viitab, kohtule esitatud väljaprindis ei sisaldu. Hageja poolt tõenditena esitatud Ferratum Bank laenulimiidi üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht sisaldavad andmeid Ferratum Bank Ltd. laenutingimuste kohta. Hageja on esitanud nõude, mis tuleneb Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud laenulepingust. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt tõenditena esitatud väljatrükkidel ei ole dokumentaalse tõendi kvaliteeti. Hageja on esitanud nõude tõendamiseks väljatrüki, millel puuduvad dokumendi päritolu ja ehtsuse kontrollimist võimaldavad rekvisiidid. Juhul kui hageja soovib kasutada nõudele lisatud väljatrükke tõenditena, peab kohtul olema võimalik tuvastada väljatrükkide või ärakirjade vastavus originaaldokumendile.

§ 273

kohaselt esitatakse kirjalik dokument algdokumendina või ärakirjana.

§ 273

mõtte kohaselt peab kohtul olema võimalik kontrollida kohtule esitatud ärakirja või väljatrüki algdokumenti.

§ 238

kohaselt saab kohus arvestada ainult tõendit, millel on asjas tähtsust, seega tõendit, mille seotust nõudega hageja ei tõenda, kohus tõendina ei arvesta. Sega ei arvesta kohus tõenditena hagiavaldusele lisatud väljatrükki Ferratum Bank laenulimiidi üldtingimustest. Hageja on esitanud kohtule isikusamasuse tuvastamise ankeedi /tl 49 pöördel/, millest nähtuvalt laenuandja on Malta äriühing Ferratum Bank Limited, kostja laenusumma on 190 eurot ning mis on allkirjastatud laenusaaja poolt 28.07.

1. Samuti on lisatud kuvatõmmise väljatrükk laenu kinnitamise kohta kinnituskoodiga /tl 53/. Kostja on tõendile vastu vaielnud, leides, et tegemist on asjakohatute tõenditega, mis ei puuduta hagi eset. Hageja nõuab kostjalt 1465,72 eurot, millest põhinõue 700 eurot, intressid 633,30, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud 8 2-17-120167 viivised 36,21 eurot. Toimikus lk 49 – 52 esitatud tõenditega ei ole kohtu hinnangul tõendatud kostja poolt 13.10.2014 lepingu sõlmimine Ferratum Estonia OÜ-ga 700 euro laenamiseks.
2. Hagiavaldusele on lisatud maksekorraldus /tl 19 pöördel/, millest nähtuvalt on Ferratum Estonia OÜ kandnud kostja arveldusarvele 14.10.2014 700 eurot selgitusega „laenusumma ülekanne“. Sellega on kohtu hinnangul tõendatud, et Ferratum Estonia OÜ on kandnud kostja arveldusarvele 700 eurot, kuid kohtu hinnangul ei saa kontoväljavõtte alusel lugeda tõendatuks laenulepingu sõlmimist kostja ning Ferratum Estonia OÜ vahel hageja poolt viidatud tingimustel.
3. Hageja väidab, et Ferratum Estonia OÜ loovutas 20.04.2017 kostja vastase nõude hagejale. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kostja väidab, et talle ei ole nõude loovutamise teatist esitatud. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mille alusel saaks väita, et Ferratum Estonia OÜ on oma nõude kostja vastu hagejale loovutanud. Hageja on esitanud kohtule nõude loovutamise teatise /tl 18/, mis on allkirjastamata. Samuti on hageja esitanud 30.10.2017 kohtule nõude loovutamise lepingu (tl 56 pöördel – 59, tõlge tl 59 pöördel kuni 62), mis on sõlmitud Ferratum Bank p.l.c ja OÜ AF Võlamenetlus vahel. Lepinguga soovib hageja tõendada, et Ferratum Estonia OÜ nõue A Mi vastu on loovutatud hagejale. Isikud, kelle suhtes loovutamine on toimunud, peaks selguma lepingu lisast A. Hageja ei ole kohtule esitanud lepingu lisa A. Hageja on esitanud kohtule nõude loovutamise kinnituse, mille kohaselt Ferratum Bank LTD kinnitab, et on loovutanud 20.04.2017 hagejale nõude kostja vastu summas 700 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kohtu hinnangul ei ole võimalik esitatud tõendite alusel lugeda tõendatuks, et Ferratum Estonia OÜ oleks hagejale loovutanud nõude kostja vastu.
4. Kostja on esitanud 30.01.2018 maksekorralduse /tl 73/, millest nähtuvalt on Ferratum Estonia OÜ kontole XXXXXXX tasutud 700 eurot selgitusega „A M XXXXXXXXXXlaenusumma ülekande tagastus“. Kostja on seisukohal, et sellega on kostja tagastanud Ferratum Estonia OÜle 700 eurot ja on sellega oma kohustuse Ferratum Estonia OÜ ees täitnud vastavalt VÕS § 169 lg.1 sätetele. Kostja on seisukohal, et kuna kostjale ei ole nõude loovutamisest teatatud ega esitatud nõude loovutamist tõendavaid dokumente, on kostjal õigus täita temal olemasolevad kohustused esmasele võlausaldajale. Samas on kostja jätkuvalt seisukohal, et kostja poolt 700 euro tagastamine Ferratum Estonia OÜ-le ( uue ärinimega Baltic Skyways OÜ) ei tähenda, et kostja tunnustaks hageja poolt talle esitatud nõudeid ja leiab, et hagejal puudub kostja suhtes jätkuvalt nõudeõigus.
5. Eelpool toodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja põhivõlgnevuse nõue summas 700 eurot on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata põhinõude, ei saa kostjalt välja mõista ka kõrvalnõudeid. Käesolevas otsuses käsitlemata menetlusosaliste väited/vastuväited asja õigel lahendamisel tähtsust ei oma, mistõttu kohus neid eelpool ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Tulenevalt

§ 162

lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja /tl 17/, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 200 eurot ning õigusabikulud 950 eurot (esindustasu võlgnik XXXX kohtumenetluses). Kostja vaidleb vastu hageja poolt esitatud õigusabikuludele summas 950 eurot ja leiab, et tegemist on põhjendamatu summaga, mis ei põhine ka arusaadaval ja jälgitaval arvutusel. Käesolev tsiviilasi 9 2-17-120167 ei ole õiguslikult keeruline, toimub kirjalikus menetluses ja hageja esindajale –Julianus Õigusbüroo OÜ-le on taoline võlgnevuste sissenõudmise menetlemine pigem rutiinne tegevus. Tulenevalt eeltoodust peab kostja ka hageja menetluskulusid põhjendamatult suurteks. Kohus märgib, et hageja menetluskulud on kohtu hinnangul ülepaisutatud, arvestades asjas esitatud dokumentide sisu ning mahtu (hagiavaldus tl 15-16; vastus kostja vastusele tl 47-48; täiendavate tõendite esitamine tl 56) on hageja põhjendatud õigusabikulud mitte rohkem kui 450 eurot. Kostja on 30.01.2018 esitanud menetluskulude nimekirja /tl 71/, mille kohaselt on ta kandnud õigusabikulusid 7 tunni õigusabi osutamise eest summas 420 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastu vaielnud. Esindaja on koostanud 29.11.2017 vastuse hagiavaldusele /tl 3536/, ning esitanud täiendavad seisukohad hageja vastusele /tl 67-69/. Kohtu hinnangul on menetlusdokumentide sisu ning mahtu arvestades lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 6,5 tunni ulatuses. Kostja 30.01.2018 täiendavad seisukohad /tl 67-69/ kattuvad sisult suures osas kostja vastusega hagile /tl 35-36/. 30.01.2018 on kostja esitanud menetlusdokumendi, millele võrreldes 29.11.2017 kostja vastusega on tehtud vahelekirjutusi, st sisuliselt uusi seisukohti on vähem kui pool dokumendi mahust. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 60 eurot ja see ei sisalda käibemaksu. Kohtupraktikat arvestades on kostja lepingulise esindaja tunnitasu 60 eurot mõistlik ja põhjendatud. Kostja lepinguline esindaja on kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas kajastatud menetluskulud on kantud tsiviilasjas 2-17-120167. Kohus on menetluskulude nimekirja hageja esindajale e-toimikus nähtavaks teinud. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on kostja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile 390 eurot, menetluskulu summas 390 eurot kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kostja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 10