← Eesti

1-16-4095/30

Obsah (6)§ 424§ 65§ 68§ 69§ 76§ 75

Kriminaalasi nr 1-16-4095 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4095 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati mõistetud karistusega liitkaristus Pärnu Maakohtu 22.03.2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 1 aasta 6 kuud 25 päeva vangistust. Erki Rentnikule mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 25 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

§ 65

lg 1 alusel arvati Erki Rentnikule mõistetud karistusest maha osaliselt ärakantud karistus, s.o 24 tundi üldkasulikku tööd, s.o 24 päeva vangistust. Erki Rentnikule ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 28 päeva vangistust.

§ 69

ja § 74 lg 5 alusel asendati Erki Rentnikule mõistetud vangistus pikkusega 2 aastat 28 päeva 748 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. Harju Maakohtu 24.03.

  1. a määrusega pöörati Erki Rentnikule Pärnu Maakohtu 19.05.
  2. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 7 kuud 6 päeva vangistust, täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.07.
  3. a ja lõppeb 10.02.
  4. a. Vangla ei toeta Erki Rentniku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht aadressil Sireli 4, Pärnu linnas kuulub kinnipeetava isale. Elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Käesolevalt elavad nimetatud aadressil Erki Rentniku vanemad, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Erki Rentniku tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Erki Rentniku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Erki Rentnik selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
  5. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Erki Rentniku, leiab, et Erki Rentniku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
  6. Erki Rentnik kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Erki Rentnik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Erki Rentnik andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha 2 kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Erki Rentniku vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxx linnas. Elukoht kuulub Erki Rentniku isale. Käesolevalt elavad nimetatud aadressil Erki Rentniku vanemad, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete elukohta paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on korter sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Erki Rentniku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Erki Rentniku on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Erki Rentnik on varasemalt toime pannud varavastaseid süütegusid (sh röövimise) ja liiklussüütegusid. Käesoleval ajal kannab Erki Rentnik karistust kuriteo eest, mille eest on teda ka varasemalt korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Erki Rentniku varasemast elukäigust nähtuvalt on Erki Rentnikule mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas tingimuslikku vangistust, vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga ja reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (3 korda). Kuigi Erki Rentnikule mõistetud vangistus asendati Pärnu Maakohtu 19.05.

  1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4095 üldkasuliku tööga, tuli karistus täitmisele pöörata põhjusel, et Erki Rentnik rikkus talle kohtulahendiga määratud kohustusi, s.o Erki Rentnik hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ei täitnud registreerimiskohustust, samuti kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, lisaks rikkus Erki Rentnik alkoholi tarvitamise keeldu. Erki Rentnik oli Pärnu Maakohtu 28.04.
  2. a otsusega (kriminaalasi nr 1-14-3271) allutatud käitumiskontrollile, kuid katseajal mõisteti Erki Rentnik süüdi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega nähtub Erki Rentniku varasemast elukäigust, et ta on jätnud korduvalt kasutamata võimalused kanda karistust vabaduses. Lisaks näitab kohtu arvates Erki Rentniku hoolimatut ja ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistustesse ja õiguskorda üldiselt tema varasem elukäik. Erki Rentnik on rikkunud korduvalt kriminaalhooldusega kaasnenud nõudeid ja kohtu poolt määratud kohustusi. Kuna tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral tuleb süüdimõistetul samuti alluda kriminaalhoolduse järelevalvele ja kontrollile, puudub kohtul käesoleval juhul igasugune põhjus olla veendunud, et Erki Rentnik suudaks sellel korral täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kõiki talle kohtu poolt määratavaid kohustusi. 3.2 Erki Rentnik on uimastisõltlane, kes kannab karistust Tartu Vangla
  3. üksuses, mis on spetsialiseeritud tööks uimastisõltlastega. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole Erki Rentnik käesolevaks ajaks jõudnud rehabiliteerivates tegevustes osaleda, kuna Erki Rentniku individuaalne täitmiskava kinnitati alles 22.11.
  4. a. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Erki Rentnik motiveeritud osalema sõltuvusrehabilitatsioonis. Erki Rentnikul distsiplinaarkaristused puuduvad. Erki Rentniku puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks temal esinev narko- ja alkoholisõltuvus. Ka viimased kuriteod pani Erki Rentnik toime sõltuvusest tingituna. Enne vangistust tarvitas Erki Rentnik narkootilisi aineid amfetamiin ja ecstasy koos alkoholiga. Kuigi Erki Rentnik on enda sõnul aru saanud vajadusest narkootikumide ja alkoholi tarvitamisest loobuda, ei ole kohus veendunud, et Erki Rentnik on sellel korral reaalselt suuteline 3 väljakujunenud käitumist (mõnuainete tarvitamine) muutma. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine Erki Rentnikult äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Kuna Erki Rentnik on kuriteo toime pannud tingituna narko- ja alkoholisõltuvusest, peab kohus oluliseks, et Erki Rentnik läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st sotsiaalprogrammi Jõud muutuda, osaleks töövihiku Viha ja kriitika täitmisel ning analüüsimisel ja Tagasilanguse ennetamise töövihiku täitmisel. 3.3 Vabanemise korral on Erki Rentnikul kindel elukoht oma vanemate juures Sireli 4, Pärnu linnas. Erki Rentniku vanemad on nõus poega vabanemise korral vajadusel igakülgselt toetama. Kohus, võttes arvesse Erki Rentniku poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, peab oluliseks, et Erki Rentnikul oleks vabanemise korral tagatud ka kindel töökoht, mis hoiaks teda igapäevaselt tegevuses ja aitaks seeläbi maandada uute kuritegude toimepanemise riske, samuti võimaldaks saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. Erki Rentnikul puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et K-Raha andmetel on Erki Rentnikul rahalisi nõudeid 4372 euro ulatuses ja vabanemisfondis üksnes 84 eurot.
  5. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Erki Rentniku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Erki Rentniku tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Lisaks puudub kohtul käesoleval ajal veendumus, et Erki Rentnik on valmis ühiskonda naasma ja riskid tagasilanguseks puuduvad või on minimaalsed. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.