Väärteoasi 4-17-6526 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2018. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-6526 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistun

§ 132p 3 ja § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel.

4.

§ 30lg 13 alusel jätta valitud kaitsjale makstud tasu Maksim Šarini kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav

1. veebruaril
2. a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 03.11.
3. a koostati Maksim Šarini suhtes väärteoprotokoll. Väärteokirjelduse kohaselt puudus Maksim Šarinil Peipsi järves koordinaatidel B: 58.873836 L: 27.111554 püügil olnud kalapüügivahendil, mõrd, 15.09.
4. a kuni 20.09.
5. a tähistus ning märgistus nii kaldapoolses kui ka avaveepoolses otsas. Mõrd oli püügil loa nt TA170043 alusel ning sellega teostas Peipsi järvel kalapüüki Maksim Šarin. Kirjeldatud tegudega rikkus Maksim Šarin Vabariigi Valitsuse vastu võetud määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 10 lg
6. Sellega pani Maksim Šarin toime KPS § 80 lg-s 1 sätestatud väärteo. Keskkonnainspektsiooni 01.12.
7. a otsusega karistati Maksim Šarinit KarS § 80 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja ütlustega. Kohtuväline menetleja leidis, et Maksim Šarin pani teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis ja ei esine karistust raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja arvestas, et märgitus puudus täielikult, s.o nii kalda- kui ka avaveepoolses otsas. Tähistuse puudumise tõttu ei olnud võimalik kindlaks teha püügivahendi omanikku ja selle seaduslikkust. Ohutu möödumine püügivahendist ei olnud tagatud. Seega leidis kohtuväline menetleja, et karistus peab jääma üle keskmise määra. 18.12.
8. a esitas Maksim Šarin kohtule kaebuse, milles taotleb Keskkonnainspektsiooni otsuse tühistamist ja

§ 29lg 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist.

Alternatiivselt taotleb Maksim Šarin Keskkonnainspektsiooni otsuse tühistamist karistuse osas ja määrata Maksim Šarinile kergem karistus. Maksim Šarin paigaldas otsuses nimetatud mõrra püügile augustis

1. a ja siis paigaldas ta ka kõik ettenähtud tähistused/märgistused. Vahepeal ei olnud ta märgituse puudumist täheldanud ja ei tea, millal ja millistel asjaoludel need kadusid. Maksim Šarin ei saa vastutada tähistuste võimaliku kadumise eest ilmastikutingimustest või kolmandate isikute tegevusest sõltuvalt. Teda oleks võimalik vastutusele võtta üksnes juhul, kui ta tähistusi paigaldanud poleks või ta oleks olnud teadlik tähistuste kadumisest. Kohtuväline menetleja heidab Maksim 2 Šarinile ette mitte tähistuste mittepaigaldamist, vaid seda, et ta ei kontrollinud mõrda tihemini ja ei avastanud puudusi ise. Antud tegevust ei saa liigitada KPS § 80 lg 1 rikkumise alla, kuna mõrral avastatud puuduolevad tähistused ei olnud tingitud Maksim Šarini tahtlikust ega ettevaatamatust tegutsemisest. Kohtuvälise menetleja loogikast lähtudes saab igal juhul karistada, kui mõrral tähistused puuduvad ja seda isegi juhul, kui need isiku tahtevastaselt ära kaovad. Igal juhul jääb kadumise avastamise ja uute tähistuste paigaldamise vahele aeg, kus tähistused puuduvad. Pole vahet, kes mõrra tähistuste puudumise avastab, oluline on, kas isik algselt tähistused paigaldanud oli ja kuidas ning millise aja jooksul isik vastavale teatele reageerib. Maksim Šarini arvates said mõrra tähistused kaduma minna tänu ilmastikuoludele, samas ei ole füüsiliselt võimalik igapäevaselt kõiki mõrdasid kontrollimas käia. Maksim Šarini arvates oleksid ametnikud võinud talle koheselt 15.09.
2. a puudustest teada anda. Samuti ei oleks pidanud antud juhtumit rikkumiseks lugema. Juhul, kui kohus leiab, et otsus ei kuulu tühistamisele, taotletakse kergema karistuse määramist. Seda põhjusel, et kõiki teo asjaolusid arvestades ei ole mõistetud karistus Maksim Šarini käitumisega proportsioonis. Kohus arutas väärteoasja 31.01.
3. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi, kui ka kirjalikke tõendeid. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab et, Keskkonnainspektsiooni 01.12.
5. a otsus tuleb tühistada ja Maksim Šarini suhtes väärteomenetlus lõpetada

§ 30lg 1 p 1 alusel ning Maksim Šarini kaebus rahuldada osaliselt.

1. KPS § 80 lg 1 sätestab vastutuse nõuetekohaselt tähistamata või märgistamata püügivahendiga kalapüügi eest. KPS § 9 lg 2 p 5 alusel kehtestatakse Kalapüügieeskirjaga muuhulgas püügivahendite tähistamise ning märgistamise nõuded. KPS § 9 lg 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Kalapüügieeskirja, mis näeb ette kalapüügikorra kõigil veekogudel. Vabariigi Valitsuse vastu võetud 16.06.
2. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ (edaspidi Kalapüügieeskiri) § 10 lg 1 sätestab muuhulgas, et sise- ja piiriveekogudes peavad seisevpüünised olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku kinnitatud lipuga, teises otsas ühe vardale kinnitatud lipuga. Jäävabas vees tuleb liputähiste vahelisest telgjoonest väljaulatuvad tipud, mis ulatuvad vee pinnakihti ja võivad takistada veeliiklust, tähistada vähemalt 15 cm läbimõõduga valgete, kollaste, punaste või oranžide poide või ujukitega. Seisevpüünistel ja nende jadadel, mis paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots. Tähised peavad olema kinnitatud püügivahendi, selle jada või ankruliini külge.
3. Vaidlust ei ole selles, et 15.09.
4. a leidsid keskkonnainspektorid Peipsi järvest koordinaatidelt B: 58.873836 L: 27.111554 püügil olnud kalapüügivahendi, millel puudus nõuetekohane tähistus ja märgitus. Vaidlust ei ole ka selles, et tegemist oli Maksim Šarinile kuuluva püügivahendiga ning kalapüügivahendile paigaldati nõuetekohased tähistused ja märgistused 20.09.
5. a. 3 Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt oli ta koos xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx 15.09.
6. a Peipsi järvel mutniku reidil. Tee peal nägid nad sinist kanistrit hulpimas, üles tõstes oli all näha mõrra pära. Mõrrasuu küljes oli valge objekt ja ujukid. Nad andsid staapi teada sellest. See, et mõrd kuulub Maksim Šarinile said nad teada
7. või 19.
8. Tunnistaja tegi ka fotod, mis kinnitavad tunnistaja kirjeldust (väärteotoimik tl 26-27). Menetlusaluse isiku Maksim Šarini ütluste kohaselt sai ta 19.09 keskkonnainspektoritelt teada, et püügivahendil ei ole lippe. Kohe kui teatati, püüdis Maksim Šarin sinna lipud panna. Viimati käis Maksim Šarin püügivahendi juures augusti teisel poolel. Sel ajal olid tähistused olemas. Maksim Šarinil oli plaanis püügivahendi juurde minna peale 15.09, kuna sellest päevast alates võib püüda väiksemat koha. Mõrda üles võttes oli näha, et tähistus oli mõrral olemas, aga see oli uppunud, kanister oli vett täis. Mõrdasid käib Maksim Šarin kontrollimas vahemikus nädal kuni kuu, oleneb kuidas kala on. Kalateadete ja Ecofleet väljatrükkidest nähtuvalt on koordinaatidel B: 58.873836 L: 27.111554 püügil olnud kalapüügivahend püügile pandud 25.05.
9. a. Mõrda on käidud nõudmas 07.07, 18.07, 14.08, 19.09 ja 20.09.
10. a (väärteotoimik tl 13-25). Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et Maksim Šarinile kuuluv mõrd ei olnud vähemalt 15.09.
11. a - 20.09.
12. a nõuetekohaselt tähistatud. Kalapüügivahendil puudusid nõuetele vastavad tähistused nii kaldapoolses kui ka avaveepoolses otsas. Sellega rikkus Maksim Šarin Kalapüügieeskirja § 10 lg-s 1 sätestatut, kuna kalapüügivahendid peavad kehtiva regulatsiooni kohaselt olema nõuetele vastavalt tähistatud igal ajahetkel. Sellest tulenevalt on Maksim Šarini tegevuses tuvastatud KPS § 80 lg-s 1 sätestatud objektiivne koosseis.
13. Väärteokirjelduse kohaselt on Maksim Šarinile ette heidetud ka kalapüügivahendi nõuetekohaselt märgistamata jätmist. Siinkohal on oluline, et nii väärteoprotokollis kui ka kohtuvälise menetleja otsuses ei ole viidatud õigusnormidele, mida Maksim Šarin on kalapüügivahendi märgistamata jätmisega rikkunud. Märgistamist reguleerib Kalapüügieeskirja §
14. Nimetatud sättele ei ole kohtuväline menetleja viidanud ka kohtumenetluse käigus (kuigi on kohtuvaidlustes osundanud, et püügivahendi märgistamine on olnud selle seaduslikkuse kontrollimise eesmärgil). Sellest tulenevalt leiab kohus, et väärteokirjeldusest (etteheitest) tuleb välja jätta nõuetekohaselt märgistamata jätmine (kuigi on ilmne, et ilma tähistuseta ei ole ka märgitust).
15. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Maksim Šarin on väärteo toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3). Maksim Šarini ütluste kohaselt olid peale viimast kalapüügivahendi juures käimist pidevalt tormid ja ta peab võimalikuks, et selle tõttu olid lipud lahti rebitud. Kalateate ja Ecofleet väljatrükid kinnitavad, et enne 19.
16. käis Maksim Šarin mõrda nõudmas 14.08.
17. a (väärteotoimik tl 19-20). Maksim Šarini ütlustest nähtub, et püügivahendi kontrollimise sagedus sõltus kala kogusest. Vaatamata sellele, et Kalapüügieeskiri ei sätesta püügivahendite tähistuste nõuetekohasuse kontrolli sagedust, siis on ilmselge, et püügivahendite tähistuste kontrollimise sagedusest peab aru saama kalur ise. Siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leiab, et nõuetekohane tähistuste olemasolu tuleb tagada igal ajahetkel. See tähendab, et seadus ei näe tähistuste olemasolu osas ette mingisuguseid erandeid. Sealjuures tuleb arvestada konkreetsete tingimustega, mis valitsevad veekogus, kuhu püügivahend on paigaldatud. Seega leiab kohus, et olukorras, kus Maksim Šarin oli teadlik, et püügivahendite tähistustega võib esineda probleeme (seoses tormiste ilmastikuoludega), oleks Maksim Šarin pikaajalise (umbes 10 aastat) kutselise kalurina pidanud sagedamini kontrollima püügivahendeid ja ka tähiste nõuetekohasust. See võimaldanuks Maksim Šarinil tuvastada aegsasti, et püügil oleva püügivahendi tähistus ei vasta nõuetele. 4
18. Kohus, hinnates kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et karistuse eesmärke on Maksim Šarini puhul võimalik saavutada väärteomenetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlustel.

§ 132

p 3 järgi on kohtul pädevus kontrollida väärteomenetluse lõpetamise aluseid

§ 30

järgi.

§ 30

lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus on seisukohal, et Maksim Šarini süü väärteo toimepanemisel ei ole suur. Maksim Šarinil puudus nõuetekohane tähistus ühel kalapüügivahendil. Tõendite kohaselt teavitati Maksim Šarinit tähistuste puudumisest esimesel võimalusel, s.o 19.09.

1. a. Maksim Šarin tegi omalt poolt koheselt kõik selleks, et kasvõi osaliselt tähistused mõrrale paigaldada. Lisaks on kohus tuvastanud, et Maksim Šarin pani väärteo toime ettevaatamatusest (hooletus). Maksim Šarinile on etteheidetav üksnes see, et ta ei olnud piisavalt tähelepanelik ja kohusetundlik ning ei kontrollinud püügivahendi tähistusi juba varasemalt (s.o enne 19.09). Väärteoasja materjalide juures puuduvad andmed selle kohta, et Maksim Šarinil oleks olnud varasemalt probleeme kalapüügivahendite nõuetekohase märgistamise ja tähistamise nõuete täitmisega. Maksim Šarinil puuduvad varasemad rikkumised. Kohus on seisukohal, et väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel toetab ka avaliku menetlushuvi puudumine, kuna Maksim Šarini puhul on ilmselgelt võimalik karistuseesmärke saavutada teiste vahenditega, st väärteomenetlust lõpetades. Kohtuväline menetleja on leidnud, et tähistuste puudumise tõttu oli kõrgendatud oht olemas. Siinkohal peab kohus oluliseks viidata, et keskkonnainspektorid avastasid 15.09.
2. a nõuetekohaselt tähistamata kalapüügivahendi. Kuna kalapüügivahendil puudus ka märgistus, ei olnud võimalik koheselt kindlaks teha püügivahendi omanikku. Samas ei võtnud keskkonnainspektorid püügivahendit välja ei 15.09.
3. a ega hiljem. 19.09 teatasid keskkonnainspektorid tähistuste puudumisest Maksim Šarinit. Seega ei saanud oht sedavõrd suur ja vahetu olla. Vastasel juhul ei oleks olnud korrektne ega mingil juhul põhjendatud jätta ohtlik püügivahend püügile. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates karistuseesmärke võimalik saavutada ka väärteomenetlust lõpetades. Selle tõttu on kohtu arvates põhjendatud tühistada Keskkonnainspektsiooni 01.12.
4. a otsus ja lõpetada väärteomenetlus

§ 30lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Menetluskulud Väärteoasja materjali kohaselt on menetluskuluks Maksim Šarini poolt kaitsjale makstud tasu.

§ 30lg 13 kohaselt tuleb menetluskulud hüvitada Maksim Šarinil.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5