Obsah (19)

§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 142§ 187§ 407§ 444§ 363§ 468§ 173§ 163§ 174§ 175§ 176§ 144§ 4842§ 1741

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2018. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-120987 Tsiviilasi OÜ

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

2 Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

1. Menetluse käik 21.09.
2. a esitas OÜ AF Võlamenetlus Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Leena Teppor 2078,89 euro saamiseks. 04.10.
3. a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 08.12.
4. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti OÜ AF Võlamenetlus nõue Leena Teppor'i vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.12.
5. a määrusega Viru Maakohus keeldus menetlusse võtmast OÜ AF Võlamenetluse hagi Leena Teppor'i vastu ning edastas tsiviilasja kohtualluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. Tsiviilasja materjalid saabusid Haapsalu kohtumajja 04.01.
6. a. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.
7. Hageja nõue 19.01.
8. a esitas hageja OÜ AF Võlamenetlus esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Leena Teppor'i vastu osamaksetega vara müügilepingutest ja telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingutest tuleneva põhivõlgnevuse nõudes summas 1040,99 eurot, võla sissenõudmiskulude nõudes summas 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 322,19 eurot ja jooksva viivise väljamõistmise nõudes alates 20.01.
9. a kuni põhinõude summas 1040,99 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja L. Teppor'i vahel 13.11.
10. a sõlmitud liitumisleping nr * ja 13.11.
11. a sõlmitud eelnimetatud liitumislepingu lisa nr *, s.o osamaksetega vara müügileping ning 13.11.
12. a sõlmitud liitumisleping nr * ja 13.11.
13. a sõlmitud eelnimetatud liitumislepingu lisa nr *, s.o osamaksetega vara müügileping, millest tulenevad nõuded on loovutatud 16.12.
14. a Osaühingule AF Võlamenetlus. Lisaks palub hageja kostjat välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 200 eurot ja hageja õigusabikulud summas 950 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3 Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohtu nõudmisel hageja täiendas hagiavalduses esitatud nõude aluseks olevaid asjaolusid ning õigusabikulude suuruse kujunemist 09.02.
15. a ja 12.02.
16. a.
17. Kostja vastuväited Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 12.02.
18. a määrusega ja toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kätte kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega 12.02.
19. a /tlk 97/. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 88/, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 26.02.
20. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

§ 407lg 1 alusel.

1. Kohtuotsuse põhjendused 4.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega. 4.2.

§ 407

lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 4.

1. Hageja on kostja vastu nõude esitamisel esitanud kohtule tõenditena mh kostjale saadetud arved /tlk 41-48/, mis sisaldavad mh meeldetuletustasusid ja paberarve tasusid. Kohus jättis 24.01.
2. a määrusega hagiavalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuna hagiavaldusest ei nähtu, mille alusel (millisest lepingu punktist tulenevalt) oli Elisa Eesti AS õigustatud kostjalt nõudma mh meeldetuletustasusid ja paberarve tasusid arvetel esitatud ulatuses. Nimetatud tasud on arvestatud põhinõude hulka. Kohus selgitas hagejale, et kohus ei tohi hagile lisatud tõenditest ise nõude rahuldamist võimaldavaid asjaolusid otsida või tuletada (Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-14-16695). 09.02.
3. a ja 12.02.
4. a esitas hageja kohtule täiendavad selgitused, milles leidis, et liitumislepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et nõustub Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimustega, samuti ka hinnakirjaga. Õigus küsida meeldetuletuse tasu ja paberarve esitamise tasu tuleneb Elisa Eesti AS hinnakirjast. Hinnakiri oli kostjale kättesaadav Elisa Eesti AS kodulehel ning hageja on lisanud internetilehekülje lingi, kust on leitav ka kõnealune hinnakiri /tlk 85/. 4.4.

§ 363

lg 1 p 3 järgi märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. 4 Kohus on juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et hagiavaldusest ei nähtu, mille alusel (millisest lepingu punktist tulenevalt) oli Elisa Eesti AS õigustatud kostjalt nõudma meeldetuletustasusid ja paberarve edastamise tasusid arvetel esitatud ulatuses. Hageja on esitanud elektroonilise viite hinnakirjale, kuid viidatud hinnakirjast ei nähtu meeldetuletustasusid, paberarve edastamise tasusid ega nende suurust. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue tõendamata meeldetuletustasude ja paberarve edastamise tasude osas ning kohus jätab nimetatud nõuete osas hageja hagi rahuldamata, s.o 01.12.

1. a arvel sisalduva paberarve tasu summas 0,70 eurot /tlk 42/; 03.01.
2. a arvel sisalduva paberarve tasu summas 0,70 eurot /tlk 44/; 01.02.
3. a arvel sisalduva paberarve tasu summas 0,70 eurot ja meeldetuletuse tasu summas 1 eurot /tlk 46/ ning 01.03.
4. a arvel sisalduva paberarve tasu summas 0,70 eurot ja meeldetuletuse tasu summas 5 eurot. Kokku summas 8,80 eurot. 4.
5. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 8,80 eurot, siis jätab kohus rahuldamata ka hageja viivise nõude nimetatud summalt. Seega on hageja seadusjärgne viivise nõue kostja vastu põhjendatud perioodi eest 19.03.2014-19.01.
6. a tasumata põhivõlgnevuse summalt 1032,10 eurot (1040,90-8,80), s.o summas 145,33 eurot ja kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 2,75 eurot (322,19319,44). 4.
7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 1032,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 319,44 eurot ja võla sissenõudmiskulude nõudes summas 50 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhjendatud põhivõlgnevuse nõudelt (19.01.
8. a seisuga 1032,10 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
9. jaanuari ja
10. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 20.01.
11. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue (s.h arvestades väljamõistetud sissenõutavaks muutunud viivist summas 319,44 eurot). 4.
12. Kohus jätab rahuldamata hageja OÜ AF Võlamenetlus hagi kostja Leena Teppor'i vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 8,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 2,75 eurot ja jooksva viivise nõudes VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määrast alates 20.01.
13. a summalt 8,80 eurot. 4.8.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

1. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 5.
2. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise 5 suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 5.2. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 200 eurot (sellest 62,37 eurot maksekäsu kiirmenetluses /tlk 17/ ning 137,63 eurot hagimenetluses, tlk 71) ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 950 eurot /tlk 28/, kokku summas 1150 eurot. 5.3.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. 5.4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 950 eurot. Kohus palus

§ 176

lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud, millise ajakuluga ning milline on hageja esindaja tunnitasu suurus /tlk 72-74/. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt hageja esindaja teinud järgnevaid toiminguid: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 3 tundi summas 356,25 eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine 2 tundi summas 237,50 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 3 tundi summas 356,25 eurot. Tunnitasu on 118,75 eurot. Kokku 8 tundi, summa 950 eurot /tlk 80/. 5.5. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 950 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist ei ole ka õiguslikult keeruka tsiviilasjaga (nõude aluseks on telekommunikatsiooniteenuste lepingud ja selle lisad e osamaksetega vara müügilepingud) ning hageja on tsiviilasjas esitanud vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse ning hagis esinevate puuduste tõttu hagiavalduse täiendused. Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks ei kulu OÜ Julianuse Õigusbüroo töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks pooltund.

§ 144

p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud.

§ 4842

sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud hageja menetluskulud mitte enam kui 20 euro ulatuses. Kohus märgib, et ka Riigikohus on 08.03.2017. a asjas nr 3-2-1165-16 märkinud (p 12.3), et seadusandja eesmärki piirata

§-s 4842 sätestatud 20 euroga menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud

§ 1741

lg 2 muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt ei saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena arvestada ja nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades menetluse formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude fikseeritud määraks 20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude hüvitamiseks, katmaks massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja. Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud 6 kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat." Hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks ei kulu kohtu hinnangul enam kui 2 tundi, arvestades eelpool toodud põhjendatustega (ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega ning nõude aluseks on vaid telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingud ja selle lisad ning nimetatud lepingute alusel esitatud neli arvet). Hageja esindaja tunnitasu 118,75 eurot tund on kohtu hinnangul ülemäära suur, sest isegi keerukates õigusvaidlustes ei ole kohus pidanud esindaja tunnitasu suurust põhjendatuks enam kui 120 eurot tund. Seega kuna käesolevas asjas ei ole tegemist keerulise õigusvaidlusega, ei pea kohus esindaja tunnitasu põhjendatuks enam kui 90 eurot tund. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 2,5 tunni ulatuses ja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, kokku seega 245 eurot (2,5 h* 90 eurot/tund + 20 eurot). 5.6. Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulu summas 245 eurot, kokku 445 eurot. 5.7.

§ 163

lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (1413,18 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 1401,54 eurot, s.o põhinõude summas 1032,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 319,44 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot) 99,18% ulatuses kostja ja 0,82% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 441,35 eurot (445 eurot * 99,18%). 5.8. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 7