) § 38 lõikest 3 õigus tegevteenistuspensionile 30% suuruses osas. XX vabastati tegevteenistusest seoses piirvanuse täitumisega ning Kaitseväe tegevteenistusstaaži oli tal kokku 13 aastat, 11 kuud ja 5 päeva.
lg-t 4, millest tulenevalt oleks tal õigus tegevteenistuspensionile 50% suuruses osas. Kaebaja hinnangul on lõiked 3 ja 4 üld- ja erinormi suhtes. Lõige 4 on oma sõnastuselt täpsem, sest seab rakendamiseks täiendavaid kriteeriume. Kaebaja vastab mõlemale täiendavale kriteeriumile. Pensioni küsimuse lahendamise ajal oli kaebaja tegevväelane, kelle teenistusaega oli kahel korral pikendatud vana seaduse alusel üle piirvanuse. 2
lg 4 tuleb rakendada koosmõjus
lg-ga 3, mille kohaselt tegevväelane, kelle teenistusaega oli pikendatud KVTS v.r § 112 lõike 21 alusel, võeti tegevteenistusse määratud ajaks kuni pikenduse tähtaja saabumiseni.
lg-t 4 rakendatakse nende isikute suhtes, kellel 01.04.2013 seisuga oli täitunud auastme piirvanus, kuid kes said tegevteenistuses uue seaduse alusel jätkata vaid seetõttu, et Kaitseväe juhataja oli nende teenistusaega pikendanud üle piirvanuse (
lg 3) ning pikenduse tähtaeg ei olnud kaitseväeteenistuse seaduse (jõustus 01.04.2013, KVTS) jõustumise ajaks saabunud.
lg-t 4 ei saa rakendada kõikide isikute suhtes, kellel kunagi on teenistusaega pikendatud. Uue seadusega leitnandi piirvanuse tõstmine seniselt 50 eluaastalt 55 eluaastale võimaldas XXl teenida täis minimaalne tegevteenistusstaaž 13 aastat pensioni määramiseks, kuid see muudatus ei andnud isikule õigust
Seda seisukohta toetavad nii Tartu Ringkonnakohtu 28.10.2015 otsus asjas nr 3-13-1862 kui ka Tallinna Halduskohtu 13.02.2017 otsus asjas nr 3-16-
lg 4 oleks olnud kaebaja suhtes kohaldatav, kui kaebaja oleks pärast üle piirvanuse pikendamist teenistusest lahkunud ja tal oleks selleks ajaks olnud 13-aastane kaitseväeteenistuse staaž. Kaebaja neile tingimustele ei vastanud. 8. Tallinna Halduskohtu 29.08.2017 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
a 1. jaanuari, on 13-aastase tegevteenistusstaaži täitumisel pensioni suurus 30% tema pensioni arvestamise summast, mida suurendatakse kuni 20-aastase kaitseväeteenistuse staaži täitumiseni 3% võrra iga tegevteenistusstaažile lisanduva aasta eest. Lõike 4 kohaselt on tegevväelasel, kelle teenistusaega seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel pikendati üle piirvanuse enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist, 13-aastase kaitseväeteenistuse staaži korral tegevteenistuse pensioni suuruseks 50% tegevväelase pensioni arvestamise summast. Uue KVTS alusel saadi tegevteenistuses jätkata vaid seetõttu, et Kaitseväe juhataja oli vastavat teenistusaega üle piirvanuse pikendanud (
Vastavalt KVTS § 90 p-le 3 oli leitnandi piirvanus
Kaebajal sel ajal 13 aastast kaitseväeteenistuse staaži veel ei olnud. Tähtsust ei oma, et kaebaja teenistusaega on varem pikendatud. Halduskohus nõustus vastustajate seisukohtadega. Mõnele isikule õigusvastase soodustuse andmisest ei saa tuleneda õigus õigusvastase praktika jätkamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. XX apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 29.08.2017 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Kaebaja puhul on täidetud
lg 4 nõuded ja tal on õigus tegevteenistuspensionile, mille suurus on 50% tegevväelase pensioni arvestamise summast. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud
-s sätestatut ja kohaldanud ebaõigesti
lg-t 3 sama paragrahvi lg 4 asemel.
Seletuskirjale ei saa omistada sellist tähtsust, et sellest saaks tuletada tingimusi, mida seaduses ei sisaldu. KVTS § 38 lg 4 on selge norm, mis ei vaja tõlgendamist; lähtuda tuleb õiguskindluse ja -selguse tagamiseks eelkõige sätte sõnastusest. Teleoloogiline tõlgendamine ei saa minna vastuollu seaduse tekstiga. Halduskohus ei ole käsitlenud kaebaja väiteid seoses õiguspärase ootuse põhimõttega. Kaebajal oli tekkinud õigus saada pensioni 50% määras tema palgataseme keskmisest määrast. Uue kaitseväeteenistuse seaduse jõustumise ajaks oli apellandil täidetud 72% nõutavast 13-aastasest staažist, millest tulenevalt võis apellant eeldada, et tema puhul kohaldatakse samuti 50% määra. 10. Sotsiaalkindlustusamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. 11. Kaitsevägi palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Seaduse seletuskirjas märgitakse: „Eelnõus sätestatakse, et isikul, kellel pikendati lepingut vahetult enne KVTSi jõustumist säilivad seni kehtinud KVTSis sätestatud pensioni saamise alused.“
eesmärk oli sätestada üleminekusätted, mitte laiendada erisätete alusel pensioni saavate isikute ringi.
lg 4 oli rakendatav nende isikute suhtes, kes olid sunnitud piirvanuse pikendamise tähtaja saabumisel teenistusest lahkuma ja kellel oli selleks ajahetkeks välja teenitud vajalik minimaalne kaitseväeteenistuse staaž. Apellant piirvanuse pikendamise tähtaja saabumisel teenistusest ei lahkunud ning
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12.
lg 4 sätestab: „Tegevväelasel, kelle teenistusaega seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel pikendati üle sätestatud piirvanuse enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist, on 13-aastase kaitseväeteenistuse staaži korral tegevteenistuse pensioni suuruseks 50 protsenti tegevväelase pensioni arvestamise summast. Iga 13-aastasele tegevteenistusstaažile lisanduv tegevteenistusstaaži aasta suurendab pensioni arvestamise summast pensioniks arvutatavat protsenti 2,5 protsendi võrra.“ 4
lg-s 4 sätestatud suuremast pensionist jääma ilma isik, kelle teenistusaega üle piirvanuse oli pikendatud, kuid kelle auastet tõsteti enne kehtiva seaduse jõustumist. Eelduslikult tõstetakse auastet hea teenistuse eest või kõrgemale ametikohale viimise korral, mis samuti nähtavasti eeldab head teenistust. Teenistusaastate eest automaatset auastmes ülendamist seadus ette ei näe. Samuti tõstetakse auastet ilma isikult selleks nõusolekut küsimata. Kaebuse rahuldamata jätmine tähendaks lubamatu ebavõrdse kohtlemise õigustamist. 14. Kaebaja ei ole Kaitseväe 28.02.2017 teatisega nõus vaid osas, milles selle andmisel on lähtutud sellest, et kaebajal on õigus tegevteenistuspensionile
Kaebaja soovib, et teatises oleks märgitud tema õigus pensionile
Nagu viidatud 27.02.2018 otsuses, tuleb ka praeguses asjas jätta kaebus selle nõude osas rahuldamata. Seadus ei sätesta, et Sotsiaalkindlustusamet on tegevteenistuspensioni määramisel seotud pensioni määramise õigusliku alusega, mis on märgitud kaitseväe teatises. Pensioni määramise õiguslikust alusest sõltub ka pensioni arvutamine. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 32 järgi määrab pensioni ja seega ka otsustab pensioni määramise õigusliku aluse üle Sotsiaalkindlustusamet. Seega ei riku Kaitseväe teatises ebaõigesti märgitud pensioni määramise õiguslik alus kaebaja õigusi. Ka ei ole alust arvata, et Sotsiaalkindlustusamet lähtub uue otsuse tegemisel vaidlustatud teatisest. 15. Sotsiaalkindlustusameti 07.03.2017 otsus tuleb tühistada ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama kaebaja pensioniavaldus uuesti läbi. Kaebajale tuleb määrata pension
Pension on arvutatud KVTS § 206 lg 2 p 1 järgi, mis sätestab, et pensioni arvutamise aluseks on isiku ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis tema tegevteenistusest vabastamisel. See oli Kaitseväe teatise ja Sotsiaalkindlustusameti otsuse kohaselt 1700 eurot. Kaebajale tuleb määrata pension eluaegselt summas 850 eurot. Pension tuleb määrata alates 28.02.2017 ning tagasiulatuvalt saamata jäänud osas välja maksta. Kuna ringkonnakohtul puuduvad andmed, millise aja eest on kohtuotsuse jõustumise ajaks kaebajal pension saamata jäänud või millises summas pension kohtuotsuse tegemise ajaks välja makstud, tuleb Sotsiaalkindlustusametil see summa ise kindlaks teha. Igakuiselt on see summa 850–510=340 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.