← Eesti

2-17-115525/6

Obsah (15)§ 142§ 187§ 178§ 322§ 407§ 444§ 436§ 438§ 367§ 468§ 163§ 138§ 139§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 26.veebruaril 2018, Võru kohtumaja Hagi ese

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1, 2).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 30.05.2016 MOGO OÜ ja kostja A. P. (põhivõlgnik) laenuja tagatisomandamise lepingu nr L30052016/0163, millega A. P. `ile anti laenu summas 3859,25 eurot, perioodiga 30.05.2016 – 30.05.2018 (24 makset), intressiga 3,50% kuus, 42,00% aastas. 2

(6)Tagatisena kohustus kostja laenuandjale üle andma sõiduki Volkswagen Transporter (va 1998, reg nr BFB). Olenemata tagatise omandi üleminekust jäi tagatise otsene valdus ka peale lepingu allkirjastamist laenusaajale ehk antud juhul kostja A. P. ile. Täiendava tagatisena sõlmiti 30.05.2016 käendusleping nr GP30052016/0163 U. P. iga. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 5767,92 eurot. Käendaja maksimumsumma ei piira võlausaldaja õigust esitada käendaja vastu nõudeid, mis tulenevad käendaja kohustuste rikkumisest. Põhivõlgnik jättis oma kohustused laenuandja ees suures ulatuses täitmata, teostades maksegraafikust kinni pidamata neli tagasimakset 13.07.2016 kuni 24.10.2016 kogusummas 977 eurot. Ka ei ole antud üle tagatiseks olevat sõidukit, et hageja saaks selle realiseerida tekkinud kohustuste katteks. 30.11.2016 ütles laenuandja lepingu üles ning kostjatel paluti tasuda võlgnevus hiljemalt kahe kalendripäeva jooksul. Laenuandja loovutas 13.04.2017 nõude kostjate vastu hagejale, koos õigusega nõuda täiendavaid kõrvalnõudeid, mis võivad lisanduda nõude loovutamise hetkeks täitmata kohustustele. Kostjad ei ole oma kohustust täitnud ka uue võlausaldaja, so hageja ees ning samuti ei ole üle antud tagatiseks olevat sõidukit, et hageja saaks selle realiseerida kohustuste katteks. Hageja palub välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks põhivõlgnevus 3404, 53 eurot, intressid 238, 57 eurot (seisuga 30.11.2016), leppetrahv 500 eurot, enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivised 3,97 eurot, seisuga 24.10.2017 sissenõutavaks muutnud lepingujärgsed viivised (perioodi 01.12.2016-24.10.2017 eest) 1302,80 eurot ning edaspidi nõuda kostjatelt solidaarselt viiviseid lepingujärgses määras 42,00% aastas alates 25.10.2017 põhinõudelt 3404,53 eurot kuni selle kohase tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 3404,53 eurot ning arvestusega, et kostja U. P. kohustused kokku ei ületaks 5767,92 eurot (so käendaja vastutuse maksimumsumma). 2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostja A. P. `ile kättetoimttaud

§ 322lg 1 sätestatud korras 04.12.2017 ja kostja U.

P. ile isiklikult kättetoimetatud 20.11.2017. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotleb hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel lahendab kohus

§ 407lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407

lg 6 alusel rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. Esialgne võlausaldaja on sõlminud kostjatega lepingud majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostjad oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingud tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 436

lg 7 ja

§ 438lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. 3

(6)Riigikohus on 10. mai 2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 42,00% aastas pooltevahelisest lepingust, st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses Mogo OÜ tüüptingimusega. Viivisemäär 42,00 % aastas ehk 3, 50 % kuus on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast, mis viivise arvestamise ajal olnud 8% aastas. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär tüüpingimusena on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr. Hageja on arvestanud viiviseid enne lepingu ülesütlemist perioodi 31.10.2016 kuni 30.11.2016 eest summas 3, 97 eurot põhiosa võlgnevuselt 109, 70 eurot ning alates lepingu ülesütlemisest 01.12.2016 kuni 24.10.2017 eest põhivõlgnevuselt 3404, 53 eurolt. Kohtu arvutuste kohaselt kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) viivis seadusjärgses määras enne lepingu ülesütlemist summas 0,74 eurot ning viivise perioodil 01.12.2016 kuni 24.10.2017 summas 244, 69 eurot. Arvestades kohtu poolt eeltoodud põhjendusi viivisemäära osas, tuleb kostjatelt solidaarselt

§ 367

alusel hageja kasuks tasumata põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 3404, 53 euro tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 245,43 (0,74+244,69) eurot ei tohi ületada põhinõude 3404, 53 euro suurust. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 p 17 leidnud, et leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Hageja on hagiavalduses märkinud, et leppetrahvi 500 euro nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 11.1. ja tagatislepingu p 6.5. Kohtu hinnangul on sellises suuruses leppetrahv ebamõistlikult suur ning ei ole proportsioonis hageja tegeliku kahjuga. Kohtule esitatust ei nähtu, milles seisneb hagejale kostjate lepingurikkumistega tõttu tekkinud konkreetne kulu ning, et leppetrahv oleks seotud tegelike kuludega. Eeltoodust tulenevalt on 4

(6)kohus seisukohal, et leppetrahvi ette nägev lepingutingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega jätab kohus leppetrahvi välja mõistmata. 4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1;145 lg 1 alusel hageja nõude osaliselt ning kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 3404,53 eurot; intressid 238,57 eurot; enne laenulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivised 0,74 eurot; seisuga 24.10.2017 sissenõutavaks muutunud viivised 244, 69 eurot.

§ 367

alusel alates 25.10.2017 tasumata põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 3404, 53 euro tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 245,43 eurot ei tohi ületada põhinõude 3404,53 euro suurust. Leppetrahvi 500 euro ja viivise 1061,34 euro ning alates 25.10.2017 edasiulatuva viivise lepingujärgses määras 42,00 % aastas nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. 5.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 6.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et kohtu arvutuste kohaselt on hagiavalduse järgi hagihind 6879,77 eurot. Kohus aga rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 4160,89 eurot (3888,53 eurot+ viivis ühe aasta kohta 272,36 eurot), so 60% ulatuses, jätab kohus menetluskulud 60% ulatuses solidaarselt kostjate ning 40 % ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud solidaarselt kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel 450 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 360 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 450 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 100 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 550 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 330 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 330 eurot. Kostjad ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjatele hüvitatavate menetluskulude suurust. 5

(6)/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.