KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 19.03.2018 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-17-2565 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 12.

§76

lg.5 määrata Ken ELLERILE katseaeg kuni 15.11.2018.

§78

p.2 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

§75

-1 lg.3 p.1 alusel määrata Ken ELLERI elektroonilise valve tähtajaks 4 (neli) kuud.

§75

-1 lg.4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

§75

lg.1 p.1 – 6 alusel on Ken ELLER katseajal kohustatud järgima järgmiseid 1 kontrollnõudeid: - elama alalisel elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - sama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§75

lg.2 p.2, 4 alusel on Ken ELLER katseajal kohustatud täitma järgmiseid lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi - asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist. Määrata Ken ELLER Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Ken ELLER vangistusest peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Ken Elleri elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ken Eller on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 24.04.2017 otsusega

(KarS) §423-1 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 5 kuud 14 päeva alates vangistuse kandmisele asumisest. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Praeguse ja eelmise kuriteo muster kordub, käitumine on sarnane varasema käitumisega. Kahe esimese kuriteo soodusteguriks on olnud sõltuvusainete kuritarvitamine. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 23 korda. Vangistuses on 2 kinnipeetav alates septembrist 2017 töötanud, asus omandama xxx, kuid katkestas, läbis sotsiaalprogrammi xxx ja xxx nõustamise. Enne vangistust elas kinnipeetav koos vanemate ja vennaga xxx, sinna on võimalik asuda elama ka vabanemise korral, elukoht sobib elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Kinnipeetav xxx, koolis oli probleeme käitumisega ja jättis selle pooleli, jätkata ei soovi. Puudujäägid hariduses mõjutavad karjäärivõimalusi, kuid mitte kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava ametlikult töötamise perioodid on olnud lühiajalised, enamasti on töötanud mitteametlikult. Kinnipeetav on olnud ka arvel Töötukassas, kuid ei käinud kokkulepitud aegadel kohal ja koostöö lõpetati. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas xxx €. Vabanemisel pakub kinnipeetavale tööd xx. Kinnipeetava lähedasteks on vanemad, õde ja kaks venda, suhted on head. Kinnipeetava riskivat ja hoolimatut elustiili iseloomustavad korduvad liiklussüüteod ja kriminaalkaristused ning katseajal uue kuriteo toimepanemine. Varasemate narkokuriteokaaslastega suhtleb kinnipeetav siiani. Alkoholi hakkas kinnipeetav tarvitama 14-aastaselt, 21-aastaselt tekkisid tõsised probleemid, praeguseks on olukord normaliseerunud. Narkootikume hakkas kinnipeetav tarvitama 15 – 16-aastaselt, viimati tarvitas väidetavalt

1. Varasemalt on kinnipeetaval diagnoositud depressioon ja unehäired, on saanud ravi. Kinnipeetav on teinud suitsiidikatse, praegu ravi ei saa. Kinnipeetava käitumises esineb läbimõtlematust, ta tunnistab muutuste vajalikkust, kuid tegusid ei järgne. Kinnipeetav kaldub varasemate käitumismustrite kordamisele. Kinnipeetav pani uue kuriteo toime katseajal, samuti oli tal probleeme ÜKT tundide tegemisega. Kinnipeetav on avalikkusele ohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47%, vägivaldse kuriteo toimepanemise retsidiivsusrisk puudub. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et vangistuse ajal on kinnipeetav pidanud perekonnaga sidet kirja ja telefoni teel. Kinnipeetava vanemate sõnul on nende omavahelised suhted head ja toetavad. Pereliikmed andsid nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks kinnipeetava endisesse elukohta. Elukoht võimaldab elektroonilise valve paigaldamist. Kinnipeetaval on vabanemise korral võimalik asuda tööle xx juures, kes on talunik ja kelle juures on kinnipeetav ka varaseamtl hooajatöödel töötanud. Töökoht ja töö iseloom võimaldavad elektroonilise valve paigaldamist. Kinnipeetavat on vajadusel valmis materiaalselt toetama ka vanemad. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt ei arvesta kinnipeetav tegevusi planeerides ja eesmärke seades reaalsete võimalustega, ülehindab oma oskusi, võib tegutseda kiirustades ja läbimõtlematult. Viimasel kriminaalhooldusel oli probleeme ÜKT tundide tegemisega ja uue kuriteo pani ta toime katseajal. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg ja käitumiskontroll kuni 15.11.2018, elektrooniline valve 2 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata kinnipeetavale järgmised lisakohustused – KarS §75 lg.2 p.2, 4,
2. Maakohtu istung Kinnipeetav Ken Eller ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda ja kinnitas, et kõik on iseloomustustes õige. 3 Prokuröri abi Sergei Listov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt

§76

lg.1 p.1 võib kohus süüdlase teise astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 14 päeva vangistust. Käesolevaks ajaks on ta sellest ära kandnud 9 kuud 19 päeva. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisadega selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt

§76

lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline 4 kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on eriliigised – vargus, narkootilise aine käitlemine suures kogus, kahel korral sõiduki süstemaatiline juhtimine ilma juhtimisõiguseta. Maakohus möönab, et korduvkaristatus võib olla selline asjaolu, mis välistab kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid leiab, et arvestada tuleb ka alljärgnevat. Riigikohus on oma 28.04.2017 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-12-17 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav on ennast vanglas üleval pidanud hästi, distsiplinaarkaristused tal puuduvad, seega ei ole alust arvata, et tegemist on loomult täiesti allumatu inimesega. Kinnipeetav on vanglas töötanud ja töötab ka jätkuvalt, seega võib arvata, et tegemist on inimesega, kes suudab taluda rutiini. Positiivne on ka asjaolu, et kinnipeetav läbis edukalt sotsiaalprogrammi xxxx ja osales xxx nõustamises, mille teemadeks olid muuhulgas sisepingete maandamine, stressiga toimetulek, mõtlemise ja käitumise vahelised seosed, probleemide kaardistamine ja tegevuse planeerimine, suhtumine õiguserikkumistesse ja nende mõju suhetele, erinevate seisukohtade mõistmine. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et praegune vangistus on antud kinnipeetavale esimene ja sellest on ta käesolevaks ajaks kandnud ära üle poole, mistõttu on alust arvata, et vangistuse peamine eesmärk on saavutatud, kinnipeetav on suunatud tagasi õiguskuulekale teele ja ei pane edaspidi toime uusi kuritegusid. Samas aga ei tähenda kinnipeetava õiguskuulekas käitumine vangistuses ja individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama endisesse elukohta xx Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et tegemist on elukohaga, kus elab kinnipeetava perekond. Korteris on kinnipeetavale võimaldatud omaette tuba, elukoht võimaldab elektroonilise valve paigaldamist. Samast arvamusest nähtub, et kinnipeetav on oma perekonnaga sidet pidanud kirja ja telefoni teel, kinnipeetava vanemate sõnade kohaselt on nende pere omavahelised suhted head ja toetavad. Seega on alust arvata, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise puhul on kinnipeetavale tagatud igakülgne toetus ja abi ka perekonna poolt. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxxx. Garantiikirja kohaselt on tegemist xxx – xxx remondil. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et töökoht ja selle iseloom võimaldavad elektroonilise valve paigaldamist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt hakkas kinnipeetav alkoholi tarvitama 14aastaselt ja narkootikume 15 – 16-aastaselt. Samast iseloomustusest nähtub, et sõltuvust kinnipeetaval diagnoositud ei ole ja praeguseks on olukord normaliseerunud. Positiivseks peab maakohus ka asjaolu, et kinnipeetav läbis vanglas hiljuti (2017 lõpus) sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammi xxx 5 KarS §76 lg.4 kohustab kohut arvestama ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Vastavalt Riigikohtu 28.04.2017 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-12-17 võib kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos anda küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kuigi kinnipeetav on kahel korral karistatud samaliigilise kuriteo toimepanemise eest, ei leia maakohus, et tegemist on üleliia kõrge retsidiivsusriskiga edaspidi. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et varasemalt on kinnipeetav olnud hõivatud vaid juhutöödega ja kõik tema töösuhted on olnud lühiajalised. Töökoha reaalne olemasolu vangistusest vabanemisel vähendab kinnipeetava vaba aega ja samas annab seoses sissetulekuga teatava materiaalse kindlustunde. See kõik omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav avalikkusele ohtlik ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 47%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on olemas alused tema vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

§76

lg.5 alusel määrab maakohus Ken Ellerile katseaja kuni tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 15.11.2018.

§78p.2 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Oma kirjalikus arvamuses on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku määrata kinnipeetava elektroonilise valve tähtajaks 2 kuud. Maakohus selle tähtajaga ei nõustu. Arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, samaliigiliste kuritegude toimepanemist, uue kuriteo toimepanemist katseajal ja kinnipeetava probleeme katseajal üldkasuliku töö tundide sooritamisega, s.o. distsipliiniga, leiab maakohus, et põhjendatud on pikem elektroonilise valve tähtaeg. Kuna siinkohal tuleb silmas pidada ka üldpreventiivseid eesmärke, peab elektroonilisel valvel olema ka karistuslik eesmärk ja see valve peab kinnipeetavat ebameeldival moel koormama. Vaid sellisel juhul on elektroonilise valve kohaldamine põhjendatud ja selle eesmärk täidetud.

§75

-1 lg.3 p.1 alusel määrab maakohus Ken Elleri elektroonilise valve tähtajaks 4 (neli) kuud.

§75

-1 lg.4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

§75

lg.1 p.1 – 6 alusel on Ken Eller katseajal kohustatud järgima järgmiseid kontrollnõudeid:xxx xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 6 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks sama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Oma kirjalikus arvamuses on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku panna kinnipeetavale vabanemise korral lisakohustused. Maakohus nõustub selle seisukohaga.

§75

lg.2 p.2, 4 alusel kohustab maakohus Ken Ellerit katseajal täitma järgmiseid lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi - asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus

§76ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7