1-18-27/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-27 Kohtunik Urmas Reinola Kriminaalasi Pavel Belovi (Belov) süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. kokkuleppemenetlus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Pavel Belov (ik 38701083712; viibib Tallinna Vanglas) veebruari
4. a otsus, RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Pavel Belovi apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu
6. veebruari
7. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi Pavel Belov, keda karistati 3 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks 18.07.
8. a. Lisaks mõistis maakohus P. Belovilt välja menetluskulud riigieelarve tuludesse kokku summas 2240 eurot, mis koosnevad määratud kaitsja tasust 294 eurot, ekspertiisitasudest kokku 696 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 1250 eurot. Maakohus määras, et P. Belovil on võimalik tasuda menetluskulusid 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.
9. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni P. Belov, kes märgib esitatud kaebuses, et ta ei ole nõus maakohtu otsusega ja palub läbi vaadata kohtueelse menetluse kulud, s.h ekspertiisitasu, kuna on võimalik, et seda summat tuleks tal jagada AU-ga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse, sõlmitud kokkuleppe ning P. Belovi apellatsiooniga, leiab, et edasikaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 1
11. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-7-16 märgitu kohaselt kuuluvad tulenevalt KrMS § 245 lg 1 p 12 kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, mis tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
12. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.
13. Kriminaalasjas on P. Belovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe 16.01.
14. a, milles on muuhulgas ära näidatud ka tasumisele kuuluvad menetluskulud, samuti on välja toodud ekspertiisitasude maksumus ja P. Belovilt konkreetselt väljamõistetav summa ekspertiisitasude eest. Nii kuulus P. Belovilt väljamõistmisele narkootilise aine ekspertiis (maksumusega 252 eurot) summas 126 eurot ja DNA-ekspertiis (maksumusega 1596 eurot) summas 570 eurot, seega ekspertiisitasud kokku summas 696 eurot. P. Belov kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga. Seega on prokurör, süüdistatav ja kaitsja ka menetluskulude (s.h P. Belovilt väljamõistetavate ekspertiisitasude) osas jõudnud kokkuleppele ja sellega kokkuleppes välja toodud kujul ja summades on nõustunud ka P. Belov ise. Seega on P. Belov ise nõustunud kokkuleppega nii kaitsjatasu kui ka ekspertiisitasu suuruse osas.
15. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus P. Belov kinnitas samuti, et kokkulepe on talle arusaadav, ta jääb kokkuleppe juurde ja kokkulepe oli sõlmitud vabatahtlikult. Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks kohtul volitused puuduvad.
16. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumise ja selle suurusega ning ei ole tõstatanud küsimust ekspertiisitasudega seoses. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega.
17. Ringkonnakohus selgitab, et kokkuleppemenetluses on kohtuotsuse apelleerimisele seatud konkreetsed piirangud. KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS-i
18. peatüki
19. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 Seejuures kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele.
20. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, kuivõrd tal on tekkinud küsitavusi ja kahtlusi ekspertiisitasudega seoses, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohus otsuses nr 3-1-1-81-
21. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lgst 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. Seoses ekspertiisitasudega tuleb märkida sedagi, et kokkuleppest nähtuvalt on P. Belovilt välja mõistetud seoses narkootilise aine ekspertiisiga pool selle ekspertiisi maksumusest ning seoses DNAekspertiisiaktiga on P. Belovilt välja mõistetud summa oluliselt väiksemas määras kui ekspertiisimaksumus. Lisaks oli ekspertiis teostatud P. Belovilt kinnipidamisel ja tema elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud narkootilist ainet sisaldavatelt fooliumvoldikutelt eelkõige P. Belovi enda DNA olemasolu tuvastamiseks. Seega ei ole tuvastatav kaebuse väidete pinnalt käesoleval juhul sellist rikkumist, mis tingiks vaatamata kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamise piirangutele kaebuse läbivaatamist, mistõttu tuleb P. Belovi kaebus jätta läbi vaatamata.
22. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
23. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3