TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-266 Määruse kuupäev 12. märts 2018 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Andri Ladevi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eu

§ 121lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav A. Ladev esitas
2. novembril 2017 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Taotluse kohaselt tekitas temas hirmu
3. novembril 2017 eluosakonnas viibinud narkokoer ja kui ta palus koera ära viia, naersid ametnikud ta välja ega võimaldanud arstiabi.
4. Tartu Vangla jättis
5. jaanuari
6. a otsusega nr 1-13/253-2 A. Ladevi kahjunõude rahuldamata.
7. A. Ladev esitas
8. veebruaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahju summas 1000 euro hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt tekitasid kaebajale hirmu
9. novembril 2017 vanglaametnike poolt eluosakonda toodud narkokoerad. Kaebaja palus oma hirmuga seoses arstiabi, aga seda ta ei saanud. Kaebaja selgitab, et tema arreteerimisel
10. veebruaril 2017 kasutati politseikoera, kes teda hammustas ning sellest juhtumist tingituna ta kardab koeri. Kaebaja palub vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
11. Tartu Halduskohus jättis
12. veebruari
13. a määrusega kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
14. Kaebaja esitas
15. veebruaril 2018 kohtule taotluse, milles palus kaebuses sisalduvate puuduste kõrvaldamise tähtaega 10 päeva võrra pikendada. Kohus rahuldas kaebaja tähtaja pikendamise taotluse ning teatas, et puudused tuleb kõrvaldada hiljemalt
16. märtsil
17. Kaebaja esitas
18. märtsil 2018 vastuse, milles märgib, et pole vanglalt soovitud teavet veel saanud. KOHTU SEISUKOHT
19. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p-st 8 lähtudes kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 21 sätestab, et kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 7.

§ 2

lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuivõrd kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks täpsustanud, kas kohus on

1. veebruari
2. a määruses tema tahet õigesti tõlgendanud, vaid üksnes märkinud, et ootab vanglalt teavet, ning samuti pole kaebaja täiendavalt põhjendanud, milles talle tekitatud kahju täpsemalt seisneb, lähtub kohus kaebuse põhjendustest. Kohus ei pea vajalikuks asja teistkordselt käiguta jätta. Kohus mõistab kaebaja nõuet selliselt, et kaebaja taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist väärikuse alandamise eest seoses
3. novembril 2017 vangla eluosakonnas narkokoerte kasutamisega ning kaebajale arstiabi mittevõimaldamisega.
4. Tartu Halduskohus on varem sarnastel asjaoludel kaebaja esitatud kahjunõude, mis puudutas samuti narkokoera kasutamist, tagastanud (Vt Tartu Halduskohtu
5. märtsi
6. a määrus asjas nr 3-18-288). Selle asja asjaolud ei anna alust võtta teistsugust seisukohta põhiõiguste riive intensiivsuse ja kaebuse rahuldamise tõenäosuse kohta.
7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 mõttes ei ole mitte igasugune põhiõiguste rikkumine või riive selline, mis toob endaga kaasa kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele (RVastS § 9 lg 2 ja Riigikohtu halduskolleegiumi
8. aprilli
9. a otsus asjas nr 3-3-1-10-14, p 12.2).
10. Vangistusseaduse (VangS) § 701 lg 1 p-i 2 ja § 71 lg 5 alusel on vanglal õigus teenistuslooma kui erivahendit vangla julgeoleku tagamiseks kasutada. Antud juhul kasutati teenistuslooma narkootilise või psühhotroopse aine avastamiseks. Kaebuses ja vangla otsuses kajastatud asjaoludest nähtuvalt nägi kaebaja koera üksnes lühiajaliselt ning reaalne kokkupuude koeraga kaebajal puudus. Teenistusloom oli vanglaametniku juures rihma otsas ning käitus rahulikult. Kohtu hinnangul on kohtlemise kestust arvestades tegemist väheintensiivse õiguste riivega. Sellises olukorras ei saa üldjuhul tekkida isikul sellist ärevust või muid pingest lähtuvaid reageeringuid, mis oleksid käsitatavad inimväärikuse alandamisena või tervisekahju tekitamisena RVastS § 9 mõttes. Varasemate väidetavalt negatiivsete kokkupuudete tõttu koertega võis teenistuslooma nägemine põhjustada kaebajale küll teataval määral ebamugavustunnet ja ärevust, kuid see ei saanud talle tekitada rahaliselt hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Kohtu hinnangul ei ole asjaolusid arvestades tõenäoline, et koera nägemisest tekkinud hirm põhjustas kaebajale tervisekahju, mille tõttu ta oleks vajanud vältimatut abi tervishoiutöötajalt. Miski ei viita, et teenistuslooma kasutamisel oleks vangla käitunud õigusvastaselt. Kohus on seetõttu seisukohal, et koera kasutamise asjaolusid arvestades ei kuuluks kaebus tõenäoliselt rahuldamisele. 2
11. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 12. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3