1-17-2745/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-2745 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2018 määrus, millega jäeti Rasmus Lember karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Rasmus Lember (isikukood 39702080859), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
5. jaanuari 2018 määrus, millega Rasmus Lember jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Rasmus Lember kannab Viru Vanglas Harju Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega mõistetud karistust. Teda karistati KarS § 209 lg 2 p-de 1,5 järgi 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega. Karistus loeti KarS § 65 lg 1 järgi kaetuks Pärnu Maakohtu
9. veebruari
10. a otsusega mõistetud liitkaristusega 2 aastat 3 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistust kannab R. Lember alates
11. novembrist 2016 ja see lõpeb
12. märtsil
15. jaanuaril 2018 edastas Viru Vangla kohtule materjalid R. Lemberi vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
16. Viru Maakohtu
17. jaanuari
18. a määrusega jäeti R. Lember tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus pidas positiivseks, et R. Lember töötab majandusabitöödel, on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, tal on vabaduses kindel elukoht ja töökoht sõbra firmas. Samas ei kaalu see üles kinnipeetavat negatiivselt mõjutavaid asjaolusid. Nimelt on R. Lemberil kuus kehtivat distsiplinaarkaristust eri liiki rikkumiste eest (kaks sigarettide omamise, kaks tätoveeringu, tätoveerimisaparaadi või selle osade hoidmise, üks traatide omamise ning üks korraldusele mitteallumatuse eest). Rikkumised on toime pandud
19. a märtsist detsembrini. Iseloomustuse kohaselt on R. Lemberil oht panna toime uusi kuritegusid seoses alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Kohus arvestas, et R. Lemberit on kriminaalkorras karistatud viiel korral ja ta viibib teist korda vangistuses. Vangla ja prokurör ei toeta R. Lemberi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis sellise arvamuse ümber lükkaks. Oht, et R. Lember hakkab uusi kuritegusid toime panema, on küllaldane, et teda mitte vabastada.
20. R. Lember taotleb apellatsioonikohtult Viru Maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist määruskaebuses toodud asjaoludel. R. Lember selgitab, millistel asjaoludel sai ta distsiplinaarkorras karistada. Samuti märgib ta, et on saanud vanemaks ja mõistnud perekonna toel, et elada tuleb seaduskuulekalt. Ta on suutnud paika panna prioriteedid ja saanud motivatsiooni nende täitmiseks. Samuti kahetseb R. Lember, et on suure osa elust ära raisanud. Perega suhted on paremad kui varem, igasuguse suhtluse kriminaalkorras karistatud isikutega on R. Lember lõpetanud. Samuti otsis ta töökoha. Kiiremas korras soovib ta tasuda võlad ning minna edasi õppima täiskasvanute gümnaasiumi pooleliolevate õpingute lõpetamiseks. Individuaalse täitmiskava on R. Lember täielikult täitnud ning saab läbi kõikide valvurite ja ametnikega. Samuti osaleb ta edukalt motivatsiooniprogrammis ning töötab majandustöödel, õpib iseseisvalt vene ja saksa keelt ning liiklusteooriat, et vabanemisel kohe teha ära juhiload. R. Lember soovib tõestada, et on muutnud ja vabandada inimeste ees, keda on petnud ning kellele valetanud. Määruskaebuse esitaja kinnitab, et ei ole südames halb inimene. Umbes 6 kuud tagasi lasi ta end ristida ning kahetseb kõiki patte. Juba kaks aastat on ta olnud perest eemal jõulude ja sünnipäeva ajal. Enam kunagi ei taha R. Lember kellelegi haiget teha ega alkoholi ja narkootikume pruukida. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
22. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses vajalikul määral põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades R. Lemberit ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohus võttis kaalumisel arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, leides, et ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja märgib, et R. Lemberi ennetähtaegse vabastamise vastu ei räägi mitte üksnes kuritegelik minevik, vaid ka tema käitumine vanglas ning muud tegurid, mida kohtukolleegium käsitleb edaspidi. Iseenesest ei vaidle R. Lember ka maakohtu seisukohale vastu, vaid selgitab distsiplinaarkaristuste asjaolusid ning annab ülevaate edasistest plaanidest vabanemise korral ning leiab, et teda peaks vabastama.
23. Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).
24. Maakohus on R. Lemberi ohuprognoosi näinud nii tema varasemas elukäigus (isikut on kriminaalkorras karistatud viiel korral ja ta kannab teist vangistust), kui ka tema käitumises vangistuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R. Lemberi kõrgele retsidiivsusriskile viitab tema kuritegelik minevik. Viimast karistust kannab süüdimõistetu kelmuste eest, varasemalt on teda karistatud ka vägivallakuritegude eest. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvusprobleemid ja majandusliku kasu saamise eesmärk, grupi mõju, enesekeskne mõtlemine ja soov saada teravaid elamusi (tl 4). Ehkki R. Lember rõhutab, et on teinud oma mõtlemises suured muutused ning soovib kuritegeliku minevikuga lõpparve teha, ei tekita sellised lubadused eriliselt suurt usku, kuivõrd isiku 2 käitumine vanglas on normeeirav ning ilmselgelt ei ole ka varasemad karistused pannud teda meelt muutma.
25. R. Lember väidab, et on saanud vanemaks ja targemaks ning on sel korral aru saanud, et elada tuleb seaduskuulekalt. Arvestades ärakantud karistusaega ei saa kohtukolleegiumi hinnangul väita, et R. Lember on saanud oluliselt vanemaks ja targemaks. Samuti ei ole lühikest karistusaega arvestades ära langenud võimalus, et R. Lember võib sattuda alkoholi ja narkootikumide meelevalda, mis suurendab ohtu uute kuritegude, sh vägivallakuritegude toimepanemiseks. Praegusel juhul puudub kindlustunne, et R. Lember ei jaga sisutühje lubadusi üksnes soovist karistuse kandmiselt vabaneda. Tegemist on isikuga, kes vaatamata noorele eale on korduvalt seadusega pahuksis olnud. Varasemalt ei ole teda uutest kuritegudest hoiduma pannud ka eluaseme ega lähedaste olemasolu. On tõsi, et R. Lemberi suhted lähedastega on selle vangistuse ajal paranenud, ent mõju vanaemal, vanaisal ja emal R. Lemberi käitumisele ei ole varasemalt olnud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et lähedased ei tea, kellega R. Lember suhtleb, nagu ka tema alkoholiprobleemidest. Küll aga nähtub R. Lemberi varasemast elukäigust, et mõju tema käitumisele on avaldanud kriminaalkorras karistatud tuttavad, alkohol, narkootikumid ja liigne usaldus (tl 6). Seetõttu on kohtukolleegium arvamusel, et kui R. Lemberi jaoks peaks tähtsamaks muutuma taas viimased mõjurid, siis on uute kuritegude toimepanemise ohuprognoos tema poolt arvestatav.
26. Kolleegiumi arvates on põhjendatud alus kahelda, kas R. Lember suudab jääda vabaduses õiguskuulekaks. Lisaks eeltoodule annab aluse kahelda tema lubadustes vangla iseloomustuses märgitu, et R. Lember ei oska näha ohukohti ning end analüüsida. Ta võib lahendada probleeme impulsiivselt, tagajärgedele mõtlemata ning ka tema suur õigusrikkumiste arv näitab negatiivset ja vastutustundetut suhtumist (tl 7).
27. R. Lember on kuritegusid toime pannud majanduslikel põhjustel. Ehkki ta on lubanud vabanemisel tööle minna (ja ka maakohus on arvestanud seda positiivse asjaoluna), nähtub kriminaalhooldaja seisukohast, et vestluses R. Lemberi poolt antud isikuga selgus, et tema on antud ettevõttes vaid töötaja. Vestluses ettevõtte juhatuse liikmega aga selgus, et ta ei ole kunagi R. Lemberiga suhelnud ning nende ettevõttel ei ole tööd pakkuda (tl 12). Seega on kaheldav R. Lemberi väide, et ta on endale töökoha otsinud. R. Lemberi töö ja toimetuleku osas on täheldatav oht ja risk, kuivõrd ta on vaid lühikest aega töötanud, tal on tasumata võlgnevusi ning vähese hariduse ja eriala puudumise tõttu on tema töövõimalused piiratumad.
28. R. Lember on ka varem kahel korral viibinud kriminaalhooldusel. Neist üks luhtus, kuna R. Lember pani katseajal toime uue kuriteo. Seegi räägib ühe argumendina tema ennetähtaegse vabastamise vastu.
29. Kokkuvõtteks leiab kolleegium, et vaatamata mitmele R. Lemberit positiivselt iseloomustavale asjaolule (töötamine vangistuses, sotsiaalprogrammi läbimine, suhete paranemine lähedastega), on uute kuritegude toimepanemise ohule viitavad riskitegurid liiga kaalukad, et R. Lember praegu vangistusest ennetähtaegselt vabastada üksnes tema lubadustele tuginedes.
30. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus