1-16-5986/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5986 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari 2018 määrus süüdimõistetu A.L. vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu A.L. (isikukood XXX) ja tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari 2018 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 15 (viisteist) eurot, vandeadvokaat Matti Reinsalule süüdimõistetu A.L. le määratud korras kaitse teostamise eest.
6. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu A.L. kanda. Süüdimõistetu A.L. l tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Maakohtu 09.09.2016 kohtuotsusega karistati A.L. t KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 6 aasta vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati A.L. karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamine ja eelvangistuses viibitud aeg 05.11.2014 – 09.12.2014, s.o 1 kuu 5 päeva, ning mõisteti A.L. le karistuseks 5 aastat 10 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg-te 1 ja 3 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu 07.11.2014 otsusega mõistetud karistusega 2 aastat 8 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõistes lõplikuks karistuseks 5 aastat 10 kuud 25 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 10.12.2014 – 08.09.2016, s.o 1 aasta 8 kuud 29 päeva vangistust. Kandmisele kuuluvaks karistuseks oli 4 aastat 1 kuu 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.09.2016 ja lõpp 04.11.
8. Maakohtu määrus
9. Viru Maakohtu 12.02.2018 määrusega jäeti A.L. vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
10. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ning vanglas viibib ta teist korda, millest järeldub, et varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Varem pani toime varavastaseid kuritegusid, käesolev kuritegu on raske kehavigastuse tekitamine ja suures koguses narkootikumide käitlemine. Seega on kuritegude vägivaldsuse aste suurenenud. Kinnipeetava poolt kuritegude toimepanemist soodustab narkootikumide tarvitamine. 2.
11. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuse jooksul omandanud riigikeele A1- ja A2-tasemed, asus õppima keevitaja erialal, läbis taasühiskonnastavad tegevused ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti osales kinnipeetav vangla tööhõives abitöölisena, kuid teda edasi tootmishoonesse ei suunatud, kuna ei täitnud tööülesandeid samal tasemel teiste kinnipeetavatega. Kinnipeetaval on vabanemisel ka kindel alaline elukoht oma vanematele kuuluvas korteris koos vanemate, elukaaslase ja nende ühise lapsega ning garanteeritud töökoht OÜ-s XX. Samas on isikul tasumata nõudeid üle 10 000 euro, mis mõjutab majanduslikku toimetulekut negatiivselt ning kuigi lähedased on nõus isikut vajadusel toetama, oli kinnipeetav enne vangistust vanemate ülalpeetav, kellel töökogemus on väike ja puudub väljakujunenud tööharjumus. Samuti pani kinnipeetav toime varavastased kuriteod rahalise kasu saamiseks, et osta narkootikume ja seeläbi oma sõltuvusprobleemi rahuldamiseks. 2.
12. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Enda sõnul on ta enamuse kuritegudest pannud toime alkoholijoobes olles. Tunnistab, et muutub alkoholijoobes olles vägivaldseks ning ei kontrolli oma käitumist. Samuti on isikul diagnoositud uimastisõltuvus, mida ise tunnistab ning avaldab, et tahab oma poja pärast narkootikumide tarvitamise lõpetada. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud grupis, mistõttu võib olla teiste poolt mõjutatav. Isiku tutvusringkond koosneb kriminaalse taustaga isikutest, kes võivad isikule negatiivset mõju avaldada ning teda mõjutada uusi kuritegusid toime panema. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on maakohus seisukohal, et esineb uute kuritegude toimepanemise kõrge risk ning maakohus ei ole veendunud, et kinnipeetav vabanemisel käituks seaduskuulekalt. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhooldusele määratuna kontrollnõudeid, mistõttu tingimisi karistus pöörati täitmisele ning pannud katseajal toime uue narkokuriteo. Määruskaebused
13. Viru Maakohtu 12.02.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada ta ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse kohaselt on positiivsetele asjaoludele antud liiga väike osakaal ning on arvestatud üksnes toimepandud süütegu ning varasemat karistatust. Süüdimõistetu toob välja, 2 et kohtupraktika kohaselt tuleb arvestada ka süüdimõistetu käitumist vangistuses ning individuaalse täitmiskava täidetust. Süüdimõistetu leiab, et ta saab aru enda tehtud vigadest ning tal on väike laps, kes teda igatseb ning kelle kasvatamise juures on tal vaja olla. A.L. on motiveeritud narkootikumidest loobuma. Süüdimõistetu käitumine vanglas vastab kehtestatud korrale, mis näitab valmisolekut elada seaduskuulekalt. Ka vangla ja prokurör toetavad süüdimõistetu vabastamist. Seejuures kordab süüdimõistetu veelkord üle enda suhtes esinevad positiivsed asjaolud.
14. Viru Maakohtu 12.02.2018 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning A.L. ennetähtaegselt vabastada. 4.
15. Kaitsjal ei ole võimalik vaielda selles vastu, et A.L. on varasemalt toime pannud kuritegusid ning kannab käesoleval ajal karistust. Samas ei saa märkimata jätta, et ta oma süüd tunnistanud ning kahetsenud. Ta on vanglas püüdnud igapäevaselt teha kõik selleks, et muutuda ja näidata seda ka ühiskonnale. 4.
16. Maakohus ei ole oma lahendis piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel keskenduti liigselt A.L. varasemale elukäigule. Kaitsja leiab, et A.L. st tulenevat riski on võimalik maandada kriminaalhooldusega, mis aitaks A.L. l sotsialiseeruda ning oma käitumine kooskõlla viia seadusest ja ühiselu reeglitest tulenevaga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A.L. vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebustes.
18. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Süüdimõistetu poolt veelkordselt väljatoodud positiivsed asjaolud ei anna alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga põhistustega, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal uuesti üle korrata, vaid märgib üksnes järgnevat. On positiivne, et isikul puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused ning ta on teinud pingutusi individuaalse täitmiskava täitmiseks, kuid arvestamata ei saa siinjuures jätta ka teisi KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid. Seejuures, paljud väljatoodud positiivsed asjaolud esinesid süüdimõistetul ka enne vangistust, kuid ometi ei ole need vähendanud riski uue kuriteo toimepanemiseks. Veelgi enam, kriminaalhooldus on süüdimõistetu suhtes ka varasemalt ebaõnnestunud ning puuduvad asjaolud, mille alusel saaks olla veendumusel, et seekord on tegemist teistsuguse olukorraga. Maakohtule ei saa ette heita KarS § 76 lg-st 4 tuleneva mõne asjaolu eelistamist. Määruskaebused jäävad edutuks.
19. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Tasu koosneb kohtulahendiga tutvumisest 1 pooltund ning määruskaebuse koostamisest 3 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele ka osaliselt. Arvestades määruskaebuse mahtu ning selles sisuliste argumentide vähesust, on põhjendatud rahuldada kaitsjatasutaotlus määruskaebuse koostamise eest 2 pooltunni ulatuses, s.o 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Kokku kuulub kaitsjatasutaotlus rahuldamisele 3 pooltunni ulatuses, s.o summas 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb A.L. l hüvitada M. Reinsalu kaitsjatasu 90 eurot. 3
20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
21. veebruari 2018 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4