KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-13528 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxxvastu abielu lahutuse nõudes Menetlusosalised esindajad ja Kohtuistung nende Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja Deivi Vaht (e-post: deivi.vaht@riversen.
- ee)Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx) 08.02.2018 RESOLUTSIOON 1. Lahutada Xxxx ja Xxxxabielu, mis on registreeritud xxxx Tallinnas. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.
- ee)30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused 2-17-13528 Xxxx esitas 12.09.2017 hagiavalduse Xxxx vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud. Pooled elavad koos, kuid neil ei ole abielulist kooselu ning on alust arvata, et pooled oma kooselu ei taasta. Kostja tarbib alkoholi ega panusta perekonna ülalpidamisse. Kostja vastus Kostja kinnitas kohtule 22.01.2018 telefoni teel ärakuulamisel, et abielu lahutamisele vastu ei vaidle ning leiab samuti, et kooselu ei ole võimalik taastada. Kostja kinnitas oma nõustumist lahutusega ka 27.01.2018 kirjalikult. 08.02.2018 kohtuistungil kinnitas hageja lepinguline esindaja, et hageja jääb oma nõude juurde. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte abielu sõlmiti 19.01.2011 (tl 5). Hageja on esile toonud, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud. Kostja on hageja väiteid kinnitanud ega vaidle lahutamisele vastu. Mõlemad pooled on nõus Eesti õiguse kohaldamisega. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hageja perekonnanime muuta ei soovi. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 2