← Eesti

2-17-125708/9

Obsah (7)§ 168§ 428§ 206§ 173§ 190§ 150§ 433

2-17-125708 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tsiviilasja number Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Hagihind Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlus Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi

§ 168lg 3).

1.

  1. Osapooled kinnitavad, et Kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadustega, Kompromiss ei riku avalikke huve ning Kompromissi on võimalik täita. 1.
  2. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad osapooled, et on Kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus.
  3. Määrus saata pooltele. MENETLUSKULUD
  4. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda, Ahti Paemurd`ile osutatud riigi õigusabi kulud riigi kanda.
  5. Tagastada hagejale pooles ulatuses riigilõiv, so 212,50 (kakssada kaksteist eurot ja 50 senti) eurot MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi arvele xxxxxxxxxxxxxxxx, selgitus x. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates. MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja menetluses on Mittetulundusühingu Eesti Liikluskindlustuse Fond hagiavaldus Ahti Paemurd`i vastu 5613,93 euro nõudes. 14.03.2018 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu ja taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Pooled avaldavad, et on teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisel ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 4, §-le 430 ja §-le 432 ning nõustuvad kompromissi kinnitamisega ilma kohtuistungit pidamata. KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus leiab, et vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega on poolte seadusest tulenev õigus (

§ 206lg 2).

Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse tuginedes

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 sätetele.

  1. Kompromissi vabatahtliku mittetäitmise korral või mittenõuetekohase täitmise korral on 3 2-17-125708 hagejal õigus nõuda kompromissi sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromisslepingus kokku leppinud, et poolte menetluskulud, jäävad poolte endi kanda. 4. Pärnu Maakohtu 26.02.2018 määrusega on kostjale Ahti Paemurd`ile antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulu. Tulenevalt

§ 190

lg-st 7 võib kohus muuhulgas kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et kostjale anti riigi õigusabi arvestades tema majanduslikku seisundit ning samuti asjaolu, et pooled sõlmisid kompromissi, peab kohus õigeks ja põhjendatuks jätta riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. 5. Hageja palub poole riigilõivust talle tagastada.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, on taotlus riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses, st summas 212,50 eurot, põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu 425 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda taotleja poolt nimetatud arveldusarvele. 6. Menetluse lõpetamise määruse peale võib

§ 433

lg 1 ja § 661 lg 2 alusel esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.