← Eesti

2-18-1702/11

Obsah (7)§ 22§ 23§ 1§ 31§ 171§ 86§ 65

2-18-1702 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 07. märts 2018 kell 16.15 Tsiviilasja number 2-18-1702 Tsiviilasi A. V avaldus enda pankrot

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  2. veebruaril 2018 esitatud aruande kohaselt A. V omab AS-is SEB Pank arvelduskontot, mille saldo seisuga 12.02.2018 oli 0.63 eurot ja Luminor Bank AS-is arvelduskontot, mille saldo seisuga 25.02.2018 2

(5)2-18-1702 oli – 0.01 eurot (negatiivne). Maksu- ja Tolliameti andmetel on A. V 2018.a saanud maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametist netos 267.93 eurot. Töötasu sai A. V viimati 2017.a juunis xxxx OÜ-st. A. V ei ole esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 2017.a kohta. Maanteeameti liiklusregistris A. V’u nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Tulenevalt eeltoodust on A. V’ul ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara ei ole.
  1. Võlgnikul on tekkinud võlgnevused võlausaldajatele: Swedbank AS-ile 15.60 krooni ehk 0.99 eurot (konto suleti 20.02.2005); IPF Digital Estonia OÜ-le 253.12 eurot (leping 714250). Pankrotiavalduses on märgitud nõude suuruseks 514.52 eurot. Ajutine haldur arvestab lõppjäreldustes IPF Digital Estonia OÜ poolt esitatud summaga, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus; Julianus Inkasso OÜ-le summas 1 847.81 eurot (ts.asi 2-17-113243); AS-ile Rakvere Haigla summas 38.20 eurot (visiiditasud 2012.a, 2014.a, 2016.a ja 2017.a eest); Politsei- ja Piirivalveametile 180 eurot (2 väärteoasja); Kohtutäitur Raigo Pärs’i menetluses on Viru Laen OÜ nõue summas 2 195.77 eurot.. Pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada, kas võlgnevus Swedbank AS-ile ja AS Rakvere Haigla 2012.a ja 2014.a visiiditasud summas 28.20 eurot on aegunud. Teadaolevad võlgnevused kohtutäituritele on järgmised: Kohtutäitur Kristel Maalman’ile summas 452.40 eurot; Kohtutäitur Risto Kütt’ile summas 117.60 eurot; Kohtutäitur Raigo Rärs’ile summas 485.57 eurot. Pankrotiavalduses on välja toodud võlgnevus ETK Finants AS-ile (uus ärinimi Coop Finants AS) summas 1 690.49 eurot. Kuna Coop Finants AS ei ole ajutise halduri järelepärimisele vastanud, siis arvestab ajutine haldur lõppjäreldustes pankrotiavalduses esitatud summaga, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus. Elisa Eesti AS teatas, et isik, endise nimega A. A, oli kliendiks esimest korda aastal 2000-2001, jäi võlgu ning nõue võõrandati 11.02.2008 inkassofirmale Julianus. Teist korda liitus meiega juba A. V, jäi samuti võlgu 2015 ning nõude taas võõrandati inkassofirmale Julianus 06.01.
  2. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad A. V’u ajutisele haldurile teadaolevad kohustused kokku vähemalt 7 261.95 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks, puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.
  3. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes, s.o töövõimetusest (80%) ja väiksest sissetulekust tulenev suutmatus tasuda võetud kohustusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik esitas kohtule koos pankrotiavaldusega ka kohustustest vabastamise avalduse. Käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
  4. Ajutine haldur palus vastavalt

§ 23

, § 31, § 86, § 150 lg 1 p 2, p 5 ja lg 2: 1) kuulutada välja võlgniku pankrot; 2) välja mõista OÜ-le Sentire M.K. ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 850 eurot, millele lisandub käibemaks summas 170 eurot, kokku 1 020 eurot, millest 379 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja 543.60 eurot koos käibemaksuga pankrotivara arvelt. KOHTUISTUNG

  1. Kohtuistungile võlgnik ei ilmunud, istungi ajast ja kohast oli võlgnik teadlik. Asja kohtuistungil arutamise lõppemisel teatati kohtule, et võlgnik käis samal ajal kohtukantseleis ja tõi sinna avalduse.
  2. Ajutine haldur palus arutada asja ilma võlgniku osavõtuta. Ajutine haldur jäi aruande juurde. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3

(5)2-18-1702
  1. Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  2. Pankrotiseaduse (

) § 3 lg 2 ls 1 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 122 kohaselt pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, on hagita asjad. Võlgnik ei ole kohtuistungile ilmunud. Istungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus võlgnikule kohtukutsega, mis on talle 16.02.2018 isiklikult kätte toimtatud. TsMS § 421 lg 1 alusel mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Avaldaja ei ole enne kohtuistungi algust teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse või seadusliku takistuses esinemisest. Ei ole avaldaja ka esitanud tõendeid mõjuva põhjuse kohta. Avaldaja esitas AS-i Rakvere Haigla 27.02.2018 tõendi, mille kohaselt avaldaja kukkus 26.02.2018 õues jalutades vasakule küljele. Samas leiab kohus, et olukorras, kus avaldaja sai istungi päeval kohtumajas käia, oli tal võimalik ka kohtuistungil osaleda. Pankrotiasja menetlemise venitamise vältimiseks kohus arutab asja ilma võlgniku kohalolekuta sisuliselt. Pankroti väljakuulutamine 13.

§ 1

lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 14. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 7 261.95 euro ulatuses. Varasid võlgnikul ei ole. Kuigi sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused 100%-lt ületavad tema vara, käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellpärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise ning pankrotihalduri poolt PankS § 55 lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti. 15. Kohus nimetab ajutise halduri võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooskõlastanud ajutise halduriga,

§ 31

lg 5 alusel määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 26.03.2018 kell 12.15. 16.

§ 86lg 1 ja lg 2 alusel kohustab kohus võlgnikku andma vannet enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku algust. Ajutise halduri tasu 4

(5)2-18-1702 17.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. 18. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad.

§ 23

lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik otseselt ei reguleeri ajutise halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist. Samas leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik ka määrata ajutise halduri tasu riigi vahenditest, kui kohus

§ 171lg 11 alusel kuulutab välja füüsilise isiku pankroti.

  1. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 10 tunni eest summas 800 eurot, s.o 80 eurot tunnis ning tekkinud bürookulude hüvitamiseks summas 50 eurot, kokku 850 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 170 eurot, kokku 1 020 eurot. Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu ja menetluskulude 1 020 eurot (850 + 20%) hüvitamist OÜ-le Sentire M.K., mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, selliselt et 476.40 eurot hüvitatakse riigituludest ning 543.60 eurot pankrotivara arvelt.
  2. Ajutise halduri tunnitasu ei ületa

§ 65lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis. Ts

MS § 183 lg 2 analoogia ja

§ 65

lg 3 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu 476.40 eurot (sh käibemaks 20%) ja pankrotivara arvelt 543.60 eurot (sh käibemaks 20%).

§ 23

lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning menetluse kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 21. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1lg 2, § 23 lg 1lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, §78 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.