1-17-9663/8

(17233001206)Kohtunik Merit Bobrõšev Asi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Polina Konovalova erakorraline ettekanne, milles taotletakse Andrei Morini suhtes katseaja pikendamist KarS § 74 lg 4 alusel. Hooldusalune Andrei Morin isikukood 36105102217; elukoht xxx; määratlemata kodakondsus; keskeriharidus; emakeel vene keel; ei tööta eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati: - 31.10.2007 Viru Maakohtu otsusega KarS § 274 lg 1 järgi, rakendades KarS § 68 lg 1, § 74 lg 1,3, § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2 sätteid 8 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 427 lg-test 1 ja 3 ning § 432 lg-st 1, kohtunik määras: Jätta Viru Vangla erakorralise ettekande taotlus Andrei Morinile määratud katseaja pikendamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 31.10.2017 otsusega tunnistati A. Morin süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja teda karistati KarS § 68, § 74 ja § 75 lg 1 p-de 1-6 ja lg 2 p 2 sätteid kohaldades 8 kuu 28päevase vangistusega, mis jäeti tingimisi 1-aasta ja 6-kuuse katseajaga kohaldamata. Katseajaks allutati A. Morin KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõuete täitmisele. Kohtuotsus jõustus 16.11.
3. 08.03.2018 registreeris Viru Maakohus erakorralise ettekande taotlusega pikendada A. Morini katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 30.08.
4. 1 1-17-9663 Taotluses annab kriminaalhooldaja ülevaate kriminaalhooldusaluse, s.o A. Morini senisest nõuete täitmata jätmisest – 13.12.2017 tuvastati A. Morini väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,499 mg/l ning kriminaalhooldusalune jättis tähtaegselt ilmumata 14.12.2017, 21.12.2017 ja 12.02.2018 registreerimisele. Tulenevalt asjaolust, et A. Morini suhtes pole karistuse täitmisele pööramine käesoleval ajal otstarbekas, taotleb kriminaalhooldaja katseaja pikendamist 4 kuu võrra, s.o kuni 30.08.
5. MAAKOHTU SEISUKOHT
6. Kohus, tutvunud esitatud erakorralise ettekande taotlusega ja edastatud materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale.
7. Hinnates erakorralise ettekande taotluse sisulist põhjendust, leiab kohus, et erakorralise ettekande taotlus jääb tagajärjetuks.
8. Kohtule adresseeritud taotlusest nähtuvalt toimus erakorralise ettekande aluseks olnud kohustuste rikkumine 12.02.2018, kui A. Morin jättis täitmata registreerimise kohustuse. Lisaks sellele tõi kriminaalhooldaja välja, et juba varasemalt on A. Morin rikkunud registreerimiskohustust kahel korral ning ühel korral ehk 13.12.2017 rikkus A. Morin alkoholi tarvitamise keeldu. Neile rikkumistele on kriminaalhooldaja reageerinud kirjaliku hoiatuse tegemisega. Kohus möönab, et kontrollnõuete korduvate rikkumiste toimepanemine A. Morini poolt on väljaspool kahtlust ja kohustatud subjekt on rikkumiste toimepanemist ka tunnistanud. Siinkohal on ka alust märkida, et registreerimiskohustuse kohane täitmine on olulisim kohustuste täitmise nõue, kuna võimaldab olemuslikult tõhusalt ja vahetult kontrollida teiste kontrollnõuete ja kohustuste täitmist kohustatud isiku poolt. Seega järeldub eelnevast, et registreerimiskohustuse rikkumine kriminaalhooldusele allutatud isiku poolt takistab küllaldaselt intensiivselt ka teiste tema suhtes kohaldatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmise kontrolli. KarS § 74 lg 4 sätestab õigusliku tagajärjena katseajal kontrollnõuete rikkumiste või kohustuste täitmata jätmise eest kriminaalhooldusele allutatud isiku kirjaliku hoiatamise kriminaalhooldaja poolt, kohtu poolt täiendavate kohustuse määramise KarS § 75 lg 2 alusel, katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise. Vaatlusalusel juhul taotleb kriminaalhooldaja A. Morinile määratud käitumiskontrolli tähtaja pikendamist 4 kuu võrra. Materjalidest nähtuvalt lõppeb A. Morini käitumiskontrolli tähtaeg 30.04.
9. Seega taotleb kriminaalhooldaja käitumiskontrolli tähtaja pikendamist kuni 30.08.
10. Kohus märgib, et kohtu poolt määratud kontrollnõuete ja kohustuste kohane täitmine on kohtuotsuse ehk isikule mõistetud karistuse üheks osaks. Isikule mõistetav karistus on ühelt poolt karistusõiguslikuks reageeringuks tema poolt toime pandud teole, teiselt poolt kannab isikule mõistetud karistus resotsialiseeruvat eesmärki, mis peaks kohtuotsuse ning seeläbi ka käitumiskontrollile allutatud subjekti suunama eelduslikult edaspidisele õiguskuulekale teele. Viimati märgitust tuleneb, et isikule karistusõigusliku sunni läbi pandav iga kohustus peab olema põhjendatud, evima konkreetset eesmärki ega tohi hälbida proportsionaalsuse põhimõttest. Kohus märgib ka, et KarS § 74 lg-s 4 nimetatud täiendavate kohustuste määramisel, katseaja pikendamisel ja karistuse täitmisele pööramisel on kohtule antud ulatuslik kaalutlusruum. Kujundades seisukohta erakorralise ettekande taotluse ehk A. Morini katseaja pikendamise osas, jääb kohtule mõistmatuks taotluse sisuline eesmärk ehk see, kuidas võiks katseaja pikendamine aastal 2019 ehk enam kui aasta pärast, avaldada mõju ja/või motiveerida A. Morinit kohtuotsuse kohasele täitmisele antud aja momendil. Kohtu hinnangul jääb riigi reageering kohustuste rikkumisele katseaja pikendamise kaudu sedavõrd pikaks, et ei võimalda tajuda kohustatud subjektil rikkumise tegelikku mõju ega tagajärgi. Seega on erakorralise ettekande taotluses nimetatud meede sobimatu kohustatud subjekti rikkumisele, 2 1-17-9663 see ei taga ega motiveeri A. Morinit kohustuste ja nõuete kohaseks täitmiseks, mistõttu on erakorralise ettekande taotlus oma olemuselt sisutühi. Seega jääb kriminaalhooldaja taotlus katseaja pikendamiseks tagajärjetuks. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kuna registreerimiskohustuse täitmine on üks olulisimaid kohustusi, mille rikkumist ei ole võimalik üldjuhul kompenseerida ühegi täiendava lisakohustuse määramisega, siis olukorras, kus kohustuste, sh registreerimiskohustuse täitmisele allutatud isik jätkab registreerimiskohustuse tahtlikku eiramist, on alust kaaluda talle mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ka selgitab kohus, et Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-61-13 p-s 9 toodu kohaselt ei saa kohus väljuda erakorralise ettekande raamidest. Seega ei ole kohtul võimalik erakorralisest ettekandest sõltumatult otsustada muude meetmete (nt täiendavaid kohustusi) kohaldamist A. Morini suhtes. /allkirjastatud digitaalselt/ 3