RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-17-1649 6. apr

) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Määruse kohaselt nähtus Tartu Vangla

1. juuli
2. a vastusest, et otsuse kaebajale prillide väljastamise ja valgustuse reguleerimise vajalikkuse kohta oli teinud silmaarst. Tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Seetõttu on kaebaja õigusi väidetavalt rikkunud Tartu Vangla silmaarsti meditsiinilised otsused, mis tehti eraõiguslikus lepingulises suhtes, mitte haldusotsused. Kohus selgitas, et kaebajal on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks maakohtu poole.
3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu määruse tühistada.
4. Tartu Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a määrusega rahuldati määruskaebus osaliselt. Tartu Halduskohtu
7. augusti
8. a määrus tühistati osas, millega kaebus tagastati halduskohtu pädevuse puudumise tõttu nõudes kohustada Tartu Vanglat tegema kaebaja suhtes erisus päevatulede sisselülitamisel. Selles osas saadeti asi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. Ülejäänud osas jäeti halduskohtu määrus muutmata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 6.
9. Halduskohus leidis õigesti, et kaebus kuulus

§ 121

lg 1 p 1 alusel tagastamisele osas, mis puudutas vangla kohustamist veelgi tumedamate klaasidega prillide väljastamiseks. Arvestades, et kaebajale on tumedate klaasidega prillid silmaarsti korraldusel

1. aastal väljastatud ja
2. juunil 2017 on silmaarst teinud kaebaja meditsiinikaardile kande: "Soovitatavad tumedad prillid [...]", ei ole võimalik järeldada, et silmaarst tegi
3. juunil 2017 otsuse võimaldada kaebajale olemasolevatest tumedamate klaasidega prillid. Eeltoodut kinnitab vangla
4. juuli
5. a vastuses olev selgitus, et pärast kaebaja
6. juuni
7. a taotlust konsulteeris vangla veelkord silmaarstiga, kes kinnitas, et kaebaja olemasolevad prillid on hetkel igati sobivad ja uusi, senisest tumedamate klaasidega prille pole kaebajale vaja soetada. Seega on silmaarst vaatamata kaebaja vastupidistele väidetele ja arusaamale keeldunud talle veel tumedamate klaasidega prillide väljastamisest. Õige on vangla ja halduskohtu seisukoht, et kaebaja õigusi võib sellises olukorras olla rikkunud silmaarsti meditsiiniline otsus, mis on tehtud eraõiguslikus lepingulises suhtes tervishoiuteenuse osutamisel. 6.
8. Nõue kohustada vanglat tegema kaebaja suhtes erisus päevatulede sisselülitamisel ei ole esitatud seoses tervishoiuteenuse osutamisest tuleneva vaidlusega. Silmaarst on märkinud
9. juunil 2017 kaebaja meditsiinikaardile järgmist: "Kui on võimalik, siis palun reguleerida kambris valgust veidi nõrgemaks. Sarvkesta ärritustel on otsene seos valgusega." Seetõttu leidis kaebaja õigesti, et tal puudub selles küsimuses vajadus vaidlustada silmaarsti otsus, sest arst toetas tema soovi reguleerida kambri valgustust selliselt, et valguse eredus ei kahjustaks kaebaja silmi. Otsus, millega vangla keeldus rahuldamast kaebaja taotlust teha tema suhtes päevatulede sisselülitamisel erisus, on avalik-õiguslikus suhtes tehtud haldusotsus ja selle vaidlustamiseks esitatud kaebuse lahendamine on halduskohtu pädevuses. 2

§ 234ja § 229 lg 2 ls 1, lg 3).

Kuna kaebus saadetakse halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, edastab kolleegium

1. märtsi
2. a raviloo väljanõudmise taotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
3. Ringkonnakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, mille järgi kuulub vaidlus kambris päevatulede sisselülitamise üle läbivaatamisele halduskohtus. Kolleegium lahendab küsimuse, kas vaidluse lahendamine prillide väljastamise üle on halduskohtu pädevuses. Halduskohus ja ringkonnakohus on õigesti märkinud, et vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe ning tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevad vaidlused lahendab maakohus tsiviilkohtumenetluses (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-50-14, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Mõlemad kohtud asusid seisukohale, et kaebajale vajalike prillide väljastamise otsustas silmaarst, mistõttu on tegemist tervishoiuteenuse osutamisel langetatud meditsiinilise otsusega, millest tekkinud vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. 11.Kaebuse põhjal ei vaidlusta kaebaja talle vangla tervishoiutöötaja poolt osutatud meditsiinilisest abist keeldumist, ravikvaliteeti, talle määratud diagnoosi ega raviarsti otsust. Kaebaja on seisukohal, et silmaarst määras talle
4. juuni 2017 vastuvõtul uued, tumedamate klaasidega prillid, kuid Tartu Vangla keeldus talle raviarsti otsusega määratud prille väljastamast. Seega vaidlustab kaebaja vangla keelduvat haldusotsust. Sellise otsuse vaidlustamine kuulub halduskohtu pädevusse (vt Riigikohtu erikogu määrus asjas nr 3-17-1076, p 10).
5. Silmaarst, kelle vastuvõtul kaebaja
6. juunil 2017 käis, on raviloo anamneesi kirjelduses kajastanud, et kaebaja soovis
7. aasta detsembris toimunud vastuvõtul endale tumedate prillide määramist. Silmaarst märkis samasse kirjeldusse järgmist: "Soovib tumedaid prille, kuna silmad on väga valgustundlikud. Põhjuseks tugev sarvkesta ärritus parema silma puhul." Sama raviloo otsusesse on silmaarst märkinud: "Soovitatavad tumedad prillid, sest valguskartus tugev + pisaravool." Raviloo on
8. juunil 2017 koostanud sama silmaarst, kes määras kaebajale tumendatud klaasidega prillid
9. aastal. Kolleegiumi hinnangul ei selgu eeltoodust, kas kaebaja silmade seisundit hinnanud silmaarst pidas seniseid prille piisavaks või määras kaebajale uued, senisest tumedamate klaasidega prillid. 3

§ 234ja § 230 lg 5 p 3).

14. Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, ei võta ta seisukohta menetluskulude jaotamise kohta (

§ 109lg 2).

Riigikohtule määruskaebuse esitamisel oli kaebaja kautsjoni tasumisest vabastatud.

§ 178lg 3 ja § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas määruses kaebaja nimi kohtu algatusel tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4