Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tasunud sõiduki 1999 Audi A6 Avant Quattro maksumuse 3000 eurot. Kohus määras 10.04.2017 määrusega (lk 133) käekirjaekspertiisi, milles palus tuvastada, kas kostja kassa väljamineku orderil nr 11 on hageja allkiri. Ekspertiisiakti (lk 136-138) järgi viitavad tuvastatud lahkuminekud sellele, et vaidlustatud allkirja XX nimelt ei ole kirjutanud XX. Ekspertarvamuse kohaselt on viiteid, et kostja kassa väljamineku orderil nr 11 allkiri XX nimelt ei ole kirjutatud XX poolt. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus
lg 4 alusel kostja kassa väljamineku orderi nr 11 tõendite hulgast välja, kuivõrd ekspertiis ei ole kinnitanud kostja kassa väljamineku orderil nr 11 hageja allkirja ehtsust ja puudub alus arvata, et tõend oleks ehtne. Kohus nõustus hagejaga selles, et kostja 2013. aasta majandusaasta aruanne ja pearaamatu väljavõte ei saa kinnitada kostja poolt hagejale sularaha üleandmist. Tõendid kinnitavad kostjal põhivarana sõiduki olemasolu. Hageja nõudis kostjalt ka sõiduki esmase registreerimise eest tasutud 180 euro tasumist. 15.11.2017 istungil loobus kostja vastuväitest, et hageja on registreerimise kulu kandnud (lk 180). Kohus leidis, et Krediidipanga sissemaksuorderiga (lk 68) on tõendatud, et hageja tasus 17.12.2013 Rahandusministeeriumi kontole 181,15 eurot. Sama summa nähtub kostja pearaamatu väljavõttest 17.12.2013 peale põhivara ostu märkusega – põhivara arvele (lk 66 pöördel). Nimetatud tõenditega luges kohus tuvastatuks, et hageja kandis käsundi täitmisel sõiduki esmase registreerimise kulu 181,15 eurot ning seda saab lugeda käsundi täitmisel hüvitatavaks kuluks. Hageja nõuab kostjalt 180 eurot. Kohus leidis ülalnimetatu alusel, et puuduvad tõendid, mis kinnitaks kostja poolt hagejale 3180 euro tasumist ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3180 eurot. Hageja nõudis hagiavalduses lisaks põhivõlale kostjalt perioodi 07.12.2013-11.10.2013 eest viivist 520 eurot. Kohus leidis, et hageja viivise määr vastab seaduses sätestatud viivisemäärale. Kostja viivisemäärale ja nõude suurusele vastuväiteid ei esitanud. Viidatud perioodi viivisesumma on 734,14 eurot. Hageja nõuab kostjalt 520 euro väljamõistmist. Eeltoodu alusel mõistis kohus kostjalt hagejale välja sissenõutavaks muutunud viivis 520 eurot. Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt
Maakohus määras menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses
Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 325 eurot. Kohus leidis, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Et hagejal oli menetluses ka lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (
lg 1).
lg 1 4 järgi tuli kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 840 eurot (lk 182-182 pöördel). Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 7 tundi. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot/tund + käibemaks. Kostja hageja menetluskulude avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja kulud õigusabile on olnud menetluses põhjendatud ja vajalikud. Lepingulise esindaja tunnitasu vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13 p 16). Hageja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi. Seega kohus mõistis kostjalt hageja menetluskulud välja koos käibemaksuga. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabile 1008 (840 eurot + km) eurot, millele lisandub riigilõiv 325 eurot, kokku 1333 eurot, mis tuleb kostjal hüvitada. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses harju Maakohtu 14.12.2017 otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja leiab, et Harju Maakohtu 14.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-116676 ei ole seaduslik, ning soovib selle vaidlustada täies ulatuses. Kostja hinnangul tuleb otsus täielikult tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja arvates on esimese astme kohus rikkunud menetlusnormi ja ebaõigesti hinnanud tõendeid, mille tõttu on ebaõigesti tuvastatud asjaolud ning mis on omakorda kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Kui ringkonnakohus leiab, et esimese astme kohtu menetlusnormi rikkumist ja tõendite ebaõiget hindamist ning asjaolude tuvastamist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, palub kostja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Kostja hinnangul on esimese astme kohus õigusvastaselt asunud seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tasunud sõiduki Audi A6 maksumuse 3000 eurot. Kohus leidis, et ekspertiisiakti kohaselt viitavad tuvastatud lahkuminekud sellele, et vaidlustatud allkirja XX nimelt ei ole kirjutanud XX, samuti on viiteid, et kostja kassa väljamineku orderil nr 11 allkiri XX nimelt ei ole kirjutatud XX poolt. Tuginedes seega käekirjaekspertiisile, jättis kohus
lg 4 alusel kassa väljamineku orderi nr 11 tõendite hulgast välja, sest ekspertiis ei ole kinnitanud kostja kassa väljamineku orderil nr 11 hageja allkirja ehtsust, mistõttu puudub alus arvata, et tõend oleks ehtne. Seega puuduvad kohtu hinnangul tõendid, mis kinnitaks kostja poolt hagejale raha tasumist. Kostja kohtu eelviidatud käsitlusega ei nõustunud. Kostja hinnangul on esimese astme kohus ebaõigesti hinnanud 10.08.2017 ekspertiisiakti nr 17E-DK
Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust teistsuguse otsuse tegemiseks.
lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebuses on kostja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Maakohus on käsitlenud hageja nõude rahuldamise eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb nõue rahuldada. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Maakohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud ja ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, nagu oleks maakohtu otsus põhjendamata ja vastuoluline. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ja
Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle:
lg 4 alusel kostja kassa väljamineku orderi nr 11 tõendite hulgast välja, kuivõrd ekspertiis ei ole kinnitanud kostja kassa väljamineku orderil nr 11 hageja allkirja ehtsust ja puudub alus arvata, et tõend oleks ehtne. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ekspertiis leidnud XX allkirja võrdlustes ka olulisi sarnaseid kokkulangevusi, s.h allkiri on kirjutatud keskmiselt väljatöötatud käekirjaga, väljatöötatuse iseloom on lihtsustatud, hajusus on varieeruv. On leitud et „vaidlustatud allkiri järgib (suures osas) XX võrdlusallkirjade ülesehitust“. Apellant heidab ekspertiisile ette, et ekspert ei ole välja toonud, millisele astmele arvamuste skaalal eksperdiarvamus vastab. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud apellandi väidetega. Ekspertiisiaktist nähtub, et tuvastatud lahkuminekud viitavad sellele, et vaidlustatud allkirja XX nimelt ei ole kirjutanud XX. Kuna allkiri on lühike ja suhteliselt väheinformatiivne ei ole tugevama arvamuse andmine võimalik (t.l.138, I kd). Ekspertiisi ei muuda tõendina kõlbmatuks see, et eksperdiarvamuses ei ole toodud otsesõnu välja arvamuste skaalal astet, millele arvamuse tugevus vastab. Ringkonnakohus leiab, et nimetatu vastab ekpertiisiaktile lisatud arvamuste skaala üheksast astmest 6-ndale astmele (t.l.141, I kd) ning on seega piisav tõendamaks, et kassa väljamineku orderile nr 11 ei ole alla kirjutanud XX. Seega ei ole kassa väljamineku order 11 käsitletav täitmise kviitungina VÕS § 95 lg 1 mõttes. Kostja esindaja on kinnitanud 15.11.2017 toimunud kohtuistungil, et ta ei oska öelda, kus raha üle anti ja millistes kupüürides, kuna raha andis üle MJ, kelle tunnistajana ülekuulamist ei pidanud kostja vajalikuks (t.l.179-180, I kd). Apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta kostja seisukoha, et müügilepingul, mille allkirjastamist hageja on ise kinnitanud, on allkiri, mis vähimalgi määral ei sarnane hageja allkirjale. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud väide ei lükka ümber eksperdiarvamust antud asjas. Hageja on kinnitanud, et müügilepingule kirjutas alla tema. Samas on eksperdile esitatud suur hulk võrdlusmaterjali XX poolt, millele on viidatud ka ekspertiisiaktis (t.l.68-70, 139, I kd). Kui apellandil oli eksperdile etteheiteid, et ta ei ole müügilepinguga ja sellel oleva allkirjaga arvestanud, siis oli apellandil õigus taotleda täiend- või kordusekspertiisi või eksperdi küsitlemist istungil. Apellant ei ole selliseid võimalusi kasutanud ega vastuväiteid kohtu tegevusele
lg 1 kohaselt esitanud.
lg 1 järgi on poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema vastuväited hagile. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, mille kohaselt maakohus on jätnud tähelepanuta kostja poolt esitatud muud tõendid, nagu kostja
7 Hageja on ringkonnakohtule 13.02.2018 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kandnud ringkonnakohus menetluskulusid kokku summas 720 eurot. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Esitatud nimekirja kohaselt on tutvumine maakohtu otsusega, tutvumine OÜ Artworks apellatsioonkaebusega, kliendiga nõupidamise ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu kokku 5 tundi. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, seetõttu lisanduvad kuludele käibemaksusummad. Õigusabikulu seega kokku 720 eurot (600 eurot + käibemaks 120 eurot). Õigusabiteenus on seisnenud apellatsioonkaebusele vastuse koostamises, selleks vajaliku materjali ettevalmistamises. Pidades silmas vaidluse keerukusastet, on esindaja poolt kohtumenetluses hageja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud töö maht ja selle hind ringkonnakohtu hinnangul
lg 1 järgi põhjendatud ja vajalik ning tehtud kulutused tuleb kostjalt hageja kasuks kogu ulatuses välja mõista.
lg 2 sätestab, et pooltel peab olema võrdne õigus ja võimalus oma õigusi kaitsta ning teha seda
Allkirjastatud digitaalselt. Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Kaupo Paal
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.