Tsiviilasi nr: 2-17-102598 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-17-102598 Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2018, Tallinn Kohtukoossei

) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.

Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele. 14. Kolleegiumi hinnangul on maakohus tõendeid kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 hinnates leidnud, et hageja tasunõue Merivälja kooli objekti koristustööde eest on sissenõutavaks muutnud ning hageja tasaarvestusavaldus ja hinna alandamise avaldus on põhjendamatud. Vastavaid järeldusi on maakohus

§ 436ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud.

Maakohus ei ole kolleegiumi hinnangul eksinud materiaalõiguse (sh VÕS § 108 lg 1, § 635 lg 1, 637 lg 3) kohaldamisel ning apellatsioonkaebuse väited ei võimalda asuda maakohtust erinevale seisukohale. 15. Kostja on kolleegiumi hinnangul esitanud apellatsioonkaebuses mitmeid vastuväiteid, millele ta maakohtu menetluses ei ole tuginenud. Hageja tasunõude sissenõutavuse osas on pooled maakohtu menetluses vaielnud selle üle, kas Puhas OÜ ja kostja vahel oli kokkulepe sõidukulu (30 eurot/kord) osas, samuti osaliselt vaidlusalusel arvel (nr 6771) kajastatud töötundide üle. Kostja kirjalikust hagivastusest (tl 63) ei saa kolleegiumi arvates järeldada kostja tahet vaidlustada hageja väiteid Puhas OÜ ja kostja tasukokkuleppe kohta 15 eurot/tund. Maakohtu menetluses ei ole kostja seadnud kahtluse alla, et Puhas OÜ arvel nr 6771 kajastatud tööd tegi, v.a kaheksa töötunni ulatuses (120 eurot (8*15)). Samuti ei ole kostja maakohtu menetluses väitnud, et Puhas OÜ tehtud koristustöödes esinenuks puudusi. 19.09.2017 maakohtu istungil avaldatust saab järeldada, et Puhas OÜ peamiseks lepingurikkumiseks pidas kostja tähtaja rikkumist (tl 105). 16.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ning

§ 631

lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (

§ 652

) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.

§-st 652 tulenevalt ei kogu, uuri ega hinda ringkonnakohus uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, v.a paragrahvi lõigetes 3 ja 5 sätestatud juhtudel. Eelmärgitut arvestades jätab ringkonnakohus kostja poolt esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väited kaebuse lahendamisel tähelepanuta. 17. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et tööde tegemine vaidlusaluse kaheksa tunni ulatuses ja kokkulepe sõidukulu (30 eurot/kord) osas on tõendatud XX ütluste 5

438 lg 1 esimese lause järgi hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele (

§ 436lg 2 esimene lause).

Tõendeid, millest võiks järeldada XX ütlustele vastupidist, kostja esitanud ei ole. Seetõttu on põhjendamatu kostja etteheited, mille kohaselt on kohus rajanud otsuse ainult tunnistaja XX ütlustele. Kolleegium märgib, et olukorras, kus hageja on enda väite tõendanud, ei saa kostja piirduda pelgalt vastuväitega, vaid peab enda vastuväidet samuti tõendama. Põhjendamatud on apellatsioonkaebuses esitatud väited kostja tõendamata väidete tähelepanuta jätmisest.

1. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et Puhas OÜ pidi tegema kõik kokku lepitud tööd ja alles seejärel võis nõuda tööde eest tasu. Kostja tugineb Puhas OÜ 01.11.2016 ekirjale (tl 54). Kolleegiumi hinnangul viidatud e-kiri kostja väidetut ei tõenda. Arve nr 6771 esitas Puhas OÜ 26.09, 03.10, 04.10 ja 12.10.2016 tehtud tööde eest. 01.11.2016 e-kirjas esitatud kostja võimalik uus tellimus koristustööde tegemiseks ei puuduta vaidlusalust tasunõuet varem tehtud tööde eest.
2. Ringkonnakohus lisab, et arvel nr 6771 kajastatud tasunõude sissenõutavust kinnitavad ka kostja enda hagivastuse p 3.4 väited, mille kohaselt on ta soovinud nõuet osaliselt tasaarvestada enda väidetava leppetrahvinõudega. Kostja hagivastuses väidetu järgi on kostja seda telefonisuhtluses hageja esindajatele korduvalt selgitanud (tl 63). VÕS § 197 lg 1 järgi tekib tasaarvestusolukord siis, kui tasaarvestaval poolel on õigus teiselt poolelt tema kohustuse täitmist nõuda ning oma kohustus täita. Tasaarvestavale poolele kuuluv nõue teise poole vastu peab olema sissenõutav ning teisele poolele kuuluv nõue tasaarvestava poole vastu peab olema täidetav. Tingimuslik tasaarvestusavaldus on VÕS § 198 teise lause järgi tühine. Nõuete tasaarvestusele tuginedes kostja kolleegiumi arvates sisuliselt tunnistab hageja õigust 350 euro saamiseks. Kostja väidetest ei nähtu, et kostja oleks tuginenud üksnes nn protsessuaalse tasaarvestusavaldusele, mida ei loeta tingimuslikuks VÕS § 198 teise lause tähenduses (vt ka Riigikohtu 27.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11, p 10).
3. Tööde teostamise tähtaegsuse osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata. Samuti nõustub kolleegium maakohtu otsuse põhjendustega, mis puudutavad tasaarvestusavalduse ja hinna alandamise põhjendamatust. Selles osas on kostja apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid kostja väiteid on maakohus vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud ning kolleegium ei pea vajalikuks neile veelkord vastata. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid teisiti, kui seda tegi maakohus. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses ka muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Kolleegium märgib, et väidetav täitmisega hilinemine ei saaks VÕS § 112 lg-st 1 tulenevalt olla ka õiguslikult hinna alandamise põhjuseks. 6

§ 442lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh veel lahendamata taotlused.

Hageja on apellatsioonkaebusele 17.11.2017 esitatud vastuses leidnud, et kaebus ei ole võetud õigesti ringkonnakohtu menetlusse. Hageja märgib, et tegemist on

§ 405

lg-s 1 nimetatud asjaga ning sellises asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse

§ 637

lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul ei ole maakohus otsuses andnud luba edasikaebamiseks ning hageja hinnangul on apellatsioonkaebus ilmselgelt põhjendamatu. Kolleegium käsitleb ülalmärgitut kui

§ 333lg 1 kohast vastuväidet kohtu tegevusele, mis tuleb lahendada.

Ringkonnakohus jätab vastuväide rahuldamata, kuna leiab, et

§ 637

lg 21 ei keela ringkonnakohtul

§ 405lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlemist.

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel ei olnud ringkonnakohus praegusel juhul ka veendunud, et maakohus on tõendeid õigesti hinnatud ning et tõendite võimalik ebaõige hindamine lahendit oluliselt mõjutada ei võinud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 22. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

23.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuivõrd maakohus on määranud vaidlustatud kohtuotsuses kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse, määrab ringkonnakohus

§ 174

lg 3 alusel kindlaks ka apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulude rahalise suuruse

1. Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kandnud apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja kulusid kokku 297 eurot (käibemaksuta). Lepinguline esindaja on teinud järgmised toimingud: apellatsioonkaebusega tutvumine, sellele vastuse koostamine (kokku 2,2 tundi). Õigusabi on osutatud hinnaga 135 eurot tund (käibemaksuta). Hageja kinnitusel on kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja on käibemaksukohustuslane.
2. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud. 7

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.

27. Lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb

§ 175

lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kolleegium leiab, et hageja esindaja tunnitasu 135 eurot tund (käibemaksuta) on

§ 175lg 1 mõttes vajalik ja põhjendatud.

1. Lähtudes ülalmärgitust ja hageja esitatud menetluskulude nimekirjast, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 297 eurot (2,2 tundi * 135 €).
2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 30.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm 8