1-17-3173/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kriminaalasja number 1-17-3173 Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Kohtunik Larissa Prokopenko Erakorraline ettekanne Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse Viru piirkonna 06.03.2018 erakorraline ettekanne K M´ele Viru Maakohtu 03.05.2017 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendava kohustuse määramiseks Süüdimõistetu K M, isikukood xxx, elukoht: xxx Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas kohtule erakorralise ettekande, milles palub määrata kriminaalhooldusalusele K M´ele täiendav kohustus – alluda elektroonilisele valvele nelja kuu jooksul, mis aitaks omandada distsipliini ja ajaplaneerimise oskusi, mida omakorda motiveeriks K Mel suurema kohusetundega suhtuma talle pandud kontrollnõuetesse ning vähendaks uue kuriteo sooritamise riski. Samuti tagab elektrooniline valve tema üle parema järelevalve ja suurendaks võimalust, et ta lõpetaks sel aastal
2. klassi. K M tunnistati Viru Maakohtu 03.05.2017 kohtuotsusega süüdi KarS § 121 lg 1; § 120 lg 1; § 214 lg 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 8 kuud. KarS § 74 lg 1,3 alusel otsustati karitust mitte pöörata täitmisele katseajaga 1 aasta. Katseaja kestel pidi K M täitma KarS § 75 lg 1 p 1 – 6, lg 2 p 2, 2¹,4,8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt K M on rikkunud talle Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 03.05.2017 otsusega nr 1-17-3173 määratud kontrollnõuet ja kohustust: - elama kohtu poolt määratud alalises elukohas - vanaisa Ü M ja ema M M saadud andmetel ei ela K M püsivalt määratud elukohas xxx. Peamiselt hulgub ta ringi maakonnas või ka väljaspool seda. Elab tuttavate juures. Koju jõuab harva. - jätkama õpinguid põhihariduse omandamiseks. xxx saadud andmetel on K Mel käesoleval õppeaastal 99 põhjuseta puudumist. Praeguse seisuga on tal ainult kolmes aines positiivsed hinded (inglise keel, bioloogia ja keemia). Kooli esindajate arvamusel suhtub K M viimasel ajal ükskõikselt õppetöösse, kooli ja lõpetamisse. Praeguse seisuga on alust arvata, et ta ei lõpeta
3. klassi K M põhjendab ringi hulkumist ja kodus mitte ööbimist sellega, et sõbrad kutsuvad. Põhjuseta puudumiste kohta väidab, et tal on põhjused olemas aga ta ei ole jõudnud tegelda nende 1 tõendamistega. Selliseid põhjendusi annab ta juba sügisest saadik aga midagi muutunud ei ole. Esmakohtumine kriminaalhooldusalusega, mille käigus tutvustati talle katseajaks määratud õigusi ja kohustusi, toimus 24.05.
4. Katseaeg algas ilma probleemideta. K M täitis talle määratud kohustusi kohusetundlikult. Samuti lubati ta noorteprojekti kaudu toimunud laagrisse xxx. Registreerimiskohustust K M katseajal rikkunud ei ole. K Me käitumine muutus umbes oktoobrist
5. Ta ei käinud enam koolis ja tekkisid põhjuseta puudumised. Samuti ei ööbinud ta enam kodus ja hulkus ringi. 28.10.2017 tuvastasid Ida Prefektuuri patrullpolitseinikud K Mel alkoholijoobe. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pikendada katseaega 4 kuu võrra. Kohus rahuldas kriminaalhooldusametniku ettepaneku. 21.12.2017 tegi kriminaalhooldusametnik K Mele kirjaliku hoiatuse seoses ohtrate põhjuseta puudumistega koolist. Alates 01.08.2017 suunati K M ja tema perekond mitmedimensionaalsesse pereteraapiasse. Terapeudi sõnul oli koostöö kriminaalhooldusalusega esialgu hea, kuid ühel hetkel see muutus. K M leidis pidevalt põhjendusi miks ta ei saa kokku saada. Vastavalt vastusele MDFT terapeudile selgus, et K M (ik. xxx) pere osales MDFT programmis. Teraapia algas 28.06.2017 ja lõppes 13.02.2018.a. MDFT programmis osalesid K ja tema eeskostjad, kellega ta elab (vanaema T ja vanaisa Ü). Samuti oli kohtumisi K emaga (M) ja üksikuid kohtumisi K venna- ja õega (R ja V). Programmi käigus tegime koostööd K klassijuhataja, lastekaitse spetsialistide ja kriminaalhooldajaga. K Me teraapia üldised eesmärgid: � Tulevikuvisiooni loomine, realistlike eesmärkide püstitamine, teostatava tegevusplaani koostamine eesmärkide saavutamiseks. - Ebasoovitava käitumise vähendamine, õigusrikkumiste vältimine. - Alkoholi ja uimastite tarvitamise tagajärgede teadvustamine, tarvitamise vähendamine, vältimine. � Emotsioonidega toimetulekuoskuste parandamine (toimetulek vihaga, agressiivsuse kontrollimine). - Koolis õppimisega seotud kohustuste täitmine. - Pereliikmete vaheliste suhete paranemine, kokkuleppimine reeglites, neist kinnipidamine, säilitamine. � Pere üldise funktsioneerimise suurendamine, toetavate peresuhete loomine. � Nooruki erivajadustele vastava, aktiivse ja toetava süsteemi loomine. Teraapia esimeses faasis õnnestus luua head terapeutilised suhted vanematega (vanaema, vanaisa). Ka Kga oli kontakt hea, kuigi abivajadust ta ei tunnistanud. Arutelu käigus sai saavutatud kokkulepe iganädalaste kohtumiste kohta, mis sai suures osas täidetud, kuigi kontakti kvaliteet oli seansiti kõikuv. Individuaalkohtumistel ta väljendas julgelt oma mõtteid ja arvamusi erinevate teemade kohta, samuti perekohtumistel, kus vanaisa ja vanaema väljendasid oma arvamusi, tundeid, ühiselt jagati mõtteid ja prooviti leida lahendusi ning saavutada kokkuleppeid. Need kohtumised olid tulemuslikud. Vahest oli väga raske noorukiga usalduslikku kontakti säilitada, näis, et ta suhtles pigem formaalselt. Kt võib iseloomustada kui arukat, hea arutlusvõimega noorukit, kes väljendab prosotsiaalseid hoiakuid. Kohtumiste käigus ei olnud tal raskusi tulevikuvisiooni loomisega ja realistlike eesmärkide sõnastamisega. Ta oskab väga selgelt sõnastada probleeme. K on internaalse tulevikuhoiakuga, oma osa eesmärkide saavutamisel peab oluliseks. Samas peresuhete parandamises oma rolli näeb vähe. Üks püstitatud vahe eesmärkidest puudutas vanaisa, kes võiks muuta oma käitumist ja suhtlemisstiili, mis hoiaks ära konfliktide teket ja eskaleerumist. Vanavanemate iseloomustamiseks võib öelda, et nad tahavad olla head lapsevanemad, 2 tunnistavad enda tugevusi ja nõrkusi. Tugevuseks on nooruki toetamine, hoolitsus ja tingimusteta armastus, mis on asendamatu noore inimese arenemisel täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks, kuigi nende vanemlikud oskused piiride kehtestamise osas on väga tagasihoidlikud. Samuti võimekus muutusteks on piiratud, kui arvestada nende vanust, tervislikku seisundit ja põlvkondade jooksul väljakujunenud perekondlike suhete stereotüüpset mustrit. Teraapia lõppedes võib öelda, et püstitatud teraapia eesmärgid sai saavutatud antud momendil vähesel määral. Perekonnas olid head perioodid, kui perekonna sisekliima oli rahulik. Siis olid ka K suhted lähedasemad oma sugulastega, ta viitis nendega ühiselt aega, käis koolis ning vältis õigusrikkumisi. K enda hinnang MDFT programmi kasulikkusele oli järgmine: konfliktide hulk peres vähenes, ka vanaisa suhtlemisstiilis on märgata muutusi, mis on aidanud kaasa konfliktide vähenemisele. Vanaisa enda sõnul hakkas ta paremini mõistma noorukit, teadvustama enda vastureaktsioonide võimalikke tagajärgi ning selle tulemusel tuleb ta nüüd paremini toime oma emotsioonidega ja oskab hoiduda konfliktide eskaleerumise eest. Samas viimase kuu vältel ilma silmnähtava põhjuseta on K suhted vanavanemate märkimisväärselt halvenenud. Ta hakkas rohkem hulkuma, koju ilmus aeg-ajalt, väljendas soovi eraldi elama asuda. Tal on suurenenud probleemid koolikohustuste täitmisega. Viimased planeeritud perekohtumised ei toimunud, sest K ei tulnud kohale, kuigi vastas telefonile ja lubas tulla. Vanemate arvamusel on tütrepoja probleemide tekkimisel suur mõju sõpradel. Kuna viimasel nädalal K teavitas telefoni teel, et asub teises linnas ja edasises ei õnnestunud temaga ühendust võtta. Vanavanemad pöördusid K ema poole (M), kes omakorda hakkas proovima noorukiga ühendust võtta, et koos lahendust leida. Seoses kujunenud uue kriisiolukorraga ja teraapia lõppemisega, oli korraldatud ümarlaud, kus sai läbi arutatud teraapia tulemused ning toimetuleku strateegiad edaspidiseks koos K, ema, vanaisa, lastekaitse spetsialisti, klassijuhataja, kooli sotsiaaltöötaja ja kriminaalhooldajaga. K on orienteeritud saama rohkem vabadusi, kuid sellega seotud vastutust ei oska ega suuda veel kanda: mitte alati ei õnnestu antud lubadustest kinni pidada ja ta ise tunnistab seda. Noore seisund on ebastabiilne: tema eluviis sisaldab riskifaktoreid ja tema võime riske hinnata puudulik. Vanematel puudub ressurss probleemide lahendamiseks. Positiivne on see, et nad teevad palju selleks, et K seisund ei halveneks, kuid tema võimalused piirduvad vanemliku mõjutamise vahenditega. Antud soovitused: • Pere vajab hetkel täiendavaid tugisüsteeme. Teraapia käigus said läbi arutatud võimalused, kust ja kuidas abi otsida vajaduse tekkimisel. • Pere jätkab tihedat koostööd klassijuhataja, kriminaalhooldaja ja lastekaitsespetsialistiga. Saavutatud kokkulepe: - vanaema võtab regulaarselt ühendust klassijuhatajaga telefoni teel jooksvatest sündmustest koolis vähemalt kord nädalas. • Soovitav määrata Kle tugiisik, kes aitaks Kl põhikool lõpetada ning seejärel aidata töö leidmisel ja iseseisva prosotsiaalse elu alustamisel. Detsembris kahtlustas politsei K Mt xx kauplusesse sisse murdmises ja kauba varguses, kuid see ei leidnud kinnitust. K Me enda sõnul oli ta sõbraga kaasas ja teadlik tema teost, kuid ise ei tegutsenud. Arvestades asjaolusid, et K M suhtub üleolevalt oma kohustustesse ja tõlgendab kõike nii nagu talle parasjagu kasulik on, siis on uue kuriteo sooritamise risk olemas. Vajalikud oleksid meetmed, mis aitaksid tal arendada distsipliini ja mõista olukorra tõsidust. Vastavalt KarS § 74 lg 4, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoitada või kohus määrata täiendavaid 3 kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 87¹ kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud kohtustust elada kohtu määratud elukohas ning kohustust jätkata õpinguid üldhariduse omandamiseks, mille peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõistetu on esimest korda kriminaalkorras karistatud, tegu on alaealisega, ta on motiveeritud muutma oma eluviisi ning arvestades kriminaalhooldusametniku seisukohta, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on täiendava kohustuse määramine. K M on andnud kirjaliku nõusoleku alluda elektroonilisele valvele. Samuti on tema elukohas elavad täisealised isikud andnud oma nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks nende elukohas. Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 5-1 lg 2 alusel elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) kahtlustataval, süüdistataval või süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lõige 3 alusel Elektroonilise valve seadmeid ei paigaldata elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldaja ettekandest ja selle lisadest tuleneb, et K M elukohas xxx on võimalik paigaldada elektroonilise valve seadet. Korteris elab K M koos vanaema ja vanaisaga. Kohus leiab, et K M´ele täiendava kohustuse määramine aitab tal omandada distsipliini ja ajaplaneerimise oskusi, mida omakorda motiveeriks K Mt suurema kohusetundega suhtuma talle pandud kontrollnõuetesse ning parandada oma eluviisi, mis aitab tal edaspidi elus vältida seaduserikkumiste toimepanemist ning lõpetada põhikool. Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks määrata K M´ele täiendav kohustus: alluda elektroonilisele valvele. Juhindudes KrMS § 427, kohtunik M ä ä r a s: 4 Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksus Viru kriminaalhooldusametniku Triin Tarendi 06.03.2018 erakorraline rahuldada. piirkonna ettekanne Määrata K M´ele Viru Maakohtu 03.05.2017 otsusega määratud katseajaks täiendav kohustus KarS § 75 lg 2 p 9 alusel – alluda elektroonilisele valvele nelja kuu jooksul alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Määruse ärakiri saata kriminaalhooldusosakonda. süüdimõistetu K Mele ja Viru Vangla Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. / allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 5