Obsah (7)

§ 162§ 657§ 238§ 173§ 163§ 177§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2018,

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. RR (hageja) esitas 16.02.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse MM (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest 235 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 p 1, § 101 lg 1) ning elatise tagasiultuvalt perioodi 16.02.2016 – 15.02.2017 eest 1414,69 eurot (PKS § 108). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja elab koos oma ema CC-ga. Hagiavalduse esitamise hetkel on kostja tasunud elatist 100 eurot kuus, kuigi hageja seaduslik esindaja on palunud kostjal maksta elatis miinimummääras. Kostja ei ole seda teinud. Hageja palub kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise aasta eest enne hagi 2 esitamist.
3. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et hageja vanemad ei ole sõlminud kokkulepet elatise maksmiseks 100 eurot kuus, tegemist on kostja poolt valitud summaga. Hageja vanemate lahkuminekule järgnevatel aastatel on kostja tasunud elatist juhuslikult ja ebaregulaarselt. Krooni ajal tasus kostja elatist 1000 – 1500 krooni kuus ning alates euro kasutuselevõtust on tasunud elatist 100 eurot kuus. Alates
4. aastast on hageja seaduslik esindaja kostjal korduvalt palunud tasuda suuremas määras elatist (vt 02.06.2010, 29.03.2011, 14.09.2011, 02.09.2012, 27.05.2014, 22.06.2015 kostjale saadetud e-kirjad).
5. Kostja poolt esitatud tõendeid analüüsides nähtub, et kostja annab oma lastele ülalpidamist ebavõrdselt (kulud YY-le on keskmiselt 697,05 eurot kuus, GG-le 621,49 eurot kuus, TT-le 127,82 eurot kuus ja hagejale 100 eurot kuus).
6. Kui kostja sissetulek on 1831 eurot kuus ja kostja peab andma ülalpidamist neljale lapsele, siis jaguneks kostja igakuine sissetulek järgmiselt: 1831 eurot / (4 last + kostja) = 366,20 eurot. Seega omab kostja piisavaid varalisi vahendeid, et anda kõigile lastele ülalpidamist miinimummääras.
7. Alates 18.09.2017 saab kostja kõige vanema laps täisealiseks ning siis on kostja kohustatud ülalpidamist andma ainult kolmele lapsele. Kostjate vastuväited hagile
8. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9. Tagasiulatuva elatise nõue ei ole põhjendatud. Hageja vanemad on sõlminud aastaid tagasi suulise kokkuleppe selle kohta, et kostja tasub hagejale elatist 100 eurot kuus. Kostja ongi hagejale vastavad summas elatist tasunud. Hageja seaduslik esindaja rikub poolte vahelist kokkulepet, kui nõuab kostjalt tagasiulatuva elatise tasumist. Tagasiulatuva elatise tasumine on kostja jaoks ka põhjendamatult koormav (vt ka RKTKo nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12).
10. Kostjal ei ole majanduslikult võimalik maksta elatist rohkem kui 100 eurot kuus. Kostjal on lisaks hagejale veel 3 last – T (sündinud XX.XX.XXXX), G (sündinud XX.XX.XXXX ja Y (sündinud XX.XX.XXXX). T elab Eestis ja kostja tasub tema ülalpidamiseks igas kuus elatist 128 eurot. Teised lapsed on kostja ja tema abikaasa ühised lapsed ja elavad kostjaga ühise perena.
11. Kostja pere Soomes on viieliikmeline - abikaasa XX, abikaasa laps D ning kostja ja XX ühised lapsed GG ja YY. Kostja osaleb paratamatult ka abikaasa lapse D ülalpidamises, sest tema isalt ei ole XX-l õnnestunud elatist saada.
12. Kostja viimase 6 kuu keskmine töötasu netosummas on ca 1831 eurot kuus. Kokku on kostja leibkonnas ühe kuu vältimatud kulutused ühe täiskasvanu kohta 1646,85 eurot kuus ja pärast tasutava elatise mahaarvamist ühe täiskasvanu kohta 1532,85 eurot kuus (summa ei sisalda toidu- ja esmatarbekulusid). Kostja on esitanud ülevaate, millise kohaselt tema pere kulud aastas on alljärgnevad: automaks 280 eurot, laste kindlustused 798 eurot, täisealiste pereliikmete, kodu ja auto kindlustused 1973 eurot, kütus 3360 eurot, auto liising 11 kuud 5950 eurot, lastearsti visiiditasud 500 eurot, G prillid 500 eurot, lasteaed 11 kuud 5022 eurot, vesi 560 eurot, elekter 380 eurot, korteri üür 12055 eurot, TV ja internet 780 eurot, 3 mobiiltelefoni 780 eurot, TT elatis 1536 eurot, hageja elatis 1200 eurot, laen Aktia 1500 eurot, laen Tuohi 2000 eurot, laen Swedbank 350 eurot, kokku leibkonna kulud 39 524 eurot aastas.
13. Kostjaga koos elavad lapsed ei saa rahapuuduse tõttu osaleda huviringides. Pere vajaks suuremat korterit, kuna poiss ja väiksem tüdruk jagavad tuba. Igapäevaseks äraelamiseks olid kostja ja tema abikaasa sunnitud võtma krediitkaardi laenu, kostja ühe ja tema abikaasa 2 laenu. Telefoni paketti kuulub kokku 4 numbrit. Kindlustused 3 sisaldavad kodu, auto ja kõigi pereliikmete kindlustusi. Pere soetas laenuga auto, sest ilma autota ei ole kostjal teises linnas tööl käimine võimalik. Kuna Soomes tööpäev algab 7.00 ja lasteaed avatakse kell 6.15, puudub füüsiline võimalus ühistranspordiga õigeaegselt tööle jõuda. Pere ei saa Soome riigilt sotsiaaltoetusi, kuna pere brutosissetulekud ületavad toetuse maksmise alampiiri. Kostja majandusliku olukorra arvestamisel tuleks lähtuda sellest, et kuigi kostja netotöötasu on Eestiga võrreldes suhteliselt suur, on elu ja teenused Soomes palju kallimad kui Eestis.
14. Kostjal on kokku 4 last, kelle ülalpidamises peab ta võrdselt osalema. Arvestades kostja vältimatuid kulutusi, ei ole kostja võimeline maksma igale lapsele oma sissetulekust 235 eurot, kokku 940 eurot. Hagejale igakuise elatise väljamõistmisel tuleks arvestada, kui palju jääb kostjal raha kõigi laste ülalpidamises osalemiseks peale elamiseks vajalike vältimatute kulutuste mahaarvamist tema sissetulekust. Kostja saab töötasu 1831 eurot kuus ning tema vältimatud kulutused on 1532,85 eurot kuus. Eelnevast lähtudes ja jagades kostja palgast järelejäänud summa (298,15 eurot) võrdselt kostja 4 lapse vahel, saab igale lapsele makstavaks summaks ca 75 eurot kuus. Selle summa maksmisel ei ole kostjale jäänud mingisuguseid rahalisi võimalusi toidu-ja esmatarbekulude katteks ning antud juhul jäävad need kulud esmajärjekorras kostja abikaasa kanda.
15. Kostja ei anna lastele ülalpidamist ebavõrdselt. Kostja ja XX ühiste laste minimaalsed ülalpidamiskulud ühes aastas on keskmiselt 15 822,51 eurot, mis teeb ühe lapse peale 329,60 eurot kuus. Eesti ja Soome teenuste hinna erinevus on 2-4 kordne. Arvestades Eesti ja Soome hinnaerinevusi selgub, et hagejale makstav elatise summa (100 eurot) on tasakaalus C ja GG-le (329,60 eurot) jääva summaga.
16. Kostja ei ole alusetult keeldunud elatisesumma suurendamisest. Kostja rahalised võimalused suuremas summas elatist maksta on piiratud. 200 eurot kuus (100 + 100 eurot, mõlema vanema osa elatise maksmisel) on piisav hageja vajaduste katmiseks Eestis. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-174-16 viidanud, et RAKE uuringust tulenevalt on lapse keskmised vajadused ühes kuus on väiksemad kui miinimumelatise määr.
17. Elatise väljamõistmisel tuleks arvestada ka riikliku peretoetusega, mis käesoleval ajal on iga lapse kohta 50 eurot ja mida saab hageja ema (RKTKo nr 3-2-1-124-15 p 16). Esimese astme kohtu otsus
18. Harju Maakohtu 13.06.2017 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, elatise summa muutub koos palga alammäära muutumisega) hageja ülalpidamiseks alates 16.02.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise ajavahemiku 16.02.2016 - 15.02.2017 eest 1410 eurot.
19. Kohus hindas vastavalt kostja poolt esitatud andmetele tema võimelisust hagejat ülal pidada. Kohus võttis aluseks alljärgnevad kostja poolt kantavad otseselt lastega seotud kulutused: laste kindlustused 798 eurot, auto kütus 3360 eurot, lastearsti visiiditasud 500 eurot, lasteaed 5022 eurot, vesi 560 eurot, elekter 380 eurot, korteri üür 12055 eurot, TV ja internet 780 eurot. Kostja leibkonna lastega seotud kulud aastas, mida kostja isiklikult kannab, on seega 23 455 eurot, ühe kuu kulud 1955 eurot ja 5-liikmelise pere ühe liikme kostja poolt kantavad kulud 391 eurot kuus.
20. Kostjal on neli last, kelle suhtes tal on ülalpidamiskohustus. T ülalpidamiseks maksab kostja igas kuus elatist 128 eurot, hageja ülalpidamiseks maksab kostja igas kuus elatist 100 eurot. G ja Y elavad kostjaga ühises majapidamises ja mõlema ülalpidamises osaleb kostja vähemalt 391 euroga kuus. Eeltoodust nähtavalt ei panusta kostja oma laste ülalpidamisse võrdselt. 4
21. Kostjal on kohustus üleval pidada oma last, kuid ei ole kohustus üleval pidada oma abikaasa last. Kostja selgitused ühes leibkonnas elamise ja leibkonna laste kulude kandmise kohta on arusaadavad, elulised ja mõistetavad. Siiski ei ole mõeldav, et andes vabatahtlikult seadusest mittetulenevat ülalpidamist, ei jätku kostjal enam vahendeid seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kostja väide, et ta peab abikaasa last üleval pidama, kuna abikaasal ei ole õnnestunud elatist tasuma kohustatud isikult elatist saada, ei oma õiguslikku tähendust. Kui kohustatud isikult elatist saada ei ole õnnestunud, siis tuleb kasutada muid seadusest tulenevaid mehhanisme lapse ülalpidamiseks. Kostja panustab abikaasa lapse D, kelle ülalpidamiseks tal kohustust ei ole, ülalpidamisse vähemalt 391 eurot kuus. Seega on kostjal olemas vahendid hageja ülalpidamiseks.
22. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse arvestada elatise väljamõistmisel riikliku lapsetoetusega 50 eurot kuus. Lapsetoetusega tuleks kohtu hinnangul arvestada, kui vanemal puuduvad või on puudulikud vahendid lapse ülalpidamiseks ja/või vanem osaleb muul viisil regulaarselt lapse elus ja ülalpidamises. Käesoleval juhul see nii ei ole.
23. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus alammääras elatise nõude. Kostjalt tuleb alammääras elatis hageja kasuks välja mõista alates hagiavalduse kohtusse esitamisest 16.02.
25. Hageja tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud 1410 euro ulatuses (PKS § 108). Kui ka vanematel oli kokkuleppe elatise tasumise kohta, on lapse vajaduste muutumisel last igapäevaselt kasvataval vanemal õigus ja ka kohustus nõuda teiselt vanemalt senisest suuremate kulude kandmist. Hageja seadusliku esindaja esitatud kirjadest nähtuvalt on ta kostjalt suurema elatise tasumist nõudnud. Hageja seaduslik esindaja on saatnud vastavad kirjad 02.10.2010, 29.03.2011, 14.09.2011, 02.09.2012, 27.05.2014 ning 22.06.
26. Viimasele kirjale kostja vastanud ei ole, kõikidele teistele on vastanud. Seega oli kostja teadlik, et hageja soovib seadusega ettenähtud alammääras elatist ja tagasiulatuva elatise nõue ei tule talle üllatusena. Hageja elatise nõue on esitatud elatise alammääras tagasiulatuvalt perioodi 16.02.2016 - 15.02.2017 eest.
27. aastal oli elatise alammäär 215 eurot ja
28. aastal on 235 eurot. Kostja on igas kuus tasunud elatist 100 eurot. Seega oli hageja õigustatud tagasiulatuva elatise perioodil
29. aastal saama elatist 2258 eurot ja tagasiulatuva elatise perioodil
30. aastal 352 eurot, kokku 2610 eurot. Hageja on tagasiulatuva elatise perioodil saanud kostjalt elatist 1200 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis 1410 eurot.
31. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1).

Hageja seaduslik esindaja on taotlenud kostjalt välja mõista oma õigusabikulud summas 336 eurot (3,5 h x 80 eurot/h + käibemaks 120 eurot). Hageja seadusliku esindaja õigusabikulud on arvestades menetluse käiku mõistlikud ja põhjendatud nii tunniarvestuses kui ka tunnitasu suuruses. Õigusabikulud tuleb kostjalt välja mõista. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Kostja sissetulek ei võimalda tasuda hagejale kohtu poolt välja mõistetud elatist kahjustamata seejuures enda ja teiste laste tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 2). Väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna teda olukorda, kus ta ei ole võimeline säilitama enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime riigi abita (RKTKo nr 3-2-1-93-08 ja 3-2-1127-09). Maakohus arvestas otsuse tegemisel kostja sissetulekuga, kuid ei arvestanud 5 elukallidusega Soomes. Kostjal ei ole võimalik teenida rohkem sissetulekut. Kostja töötasu on keskmine Soome ehitustöölise tasu.
3. Maakohus on arvestanud kokku pere kulud ja jaganud need viie liikme vahel. Kostja esitas apellatsioonkaebuse lisana uue kulude tabeli, kus on kostja, abikaasa ja tema lapse kulud eraldi välja toodud ja selgelt eraldatud kostja vältimatud kulud ühes kuus. Sellest tabelist nähtub, et pere üldistest vältimatutest kuludest on kostja kanda jääv osa: hageja kulud + 0,5 pereliiget (lapse G kuludest ½) + 0,5 (lapse C kuludest ½). Seega jäävad kostja kanda pere vältimatutest kuludes 1931,89 eurot, sh TT elatis 128 eurot kuus ja hagejale makstud elatis 100 eurot kuus. Kostja ei ole arvestanud enda kulude hulka abikaasa ja tema tütre D-le kulusid. Arvutused põhinevad 2016/2017 tegelikel kuludel, ei sisalda riideid, meelelahutust, harrastusi ega võimalikku üüri-ja lasteaia kulude tõusu
4. aasta teises pooles. Kuna kostja kolme kuu neto töötasu on 1820,58 eurot ja kostja vältimatud kulud 1931,89 eurot, siis on kostja oma lastega osaliselt abikaasa ülalpidamisel. Seega ei ole põhjendatud kohtuotsuse väide, et kostja panustab abikaasa lapse D ülalpidamisse vähemalt 391 eurot kuus.
5. Maakohus leidis, et kostja ei panusta oma laste ülalpidamisse võrdselt, kuid on jätnud arvestamata asjaolu, et kulud Soomes on oluliselt kõrgemad kui Eestis. Kostja lapsed elavad Soomes palju vaesemates oludes kui hageja Eestis. Riigikohus on lahendis nr 32-1-174-16 viidanud RAKE uuringule, milles on leitud, et aastatel 2010-2012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus ühe lapse kohta ning kui korrigeerida uuringus leitud 280 euro suurust keskmist ülalpidamiskulu lapse kohta
6. aasta tarbijahinnaindeksiga, on keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 287 eurot. Kostja leiab, et tal tuleb käesoleval juhul maksta eeltoodud summast pool – 143,50 eurot. Kuna kostja peab ülal pidama 4 last, hageja ema aga ainult ühte last, siis tuleks hageja emal tasuda lapse ülalpidamise kuludest suurem osa.
7. Kostjal puudub informatsioon selle kohta, milliseid lapse vajadusi elatissumma eest kaetakse. Hageja ema on meilivahetuses palunud raha sünnipäevade ja meelelahutuse jaoks, suuruses "mida rohkem seda uhkem".
8. Kostja ei ole rikkunud ülalpidamiskohustus ning on maksnud elatist oma võimaluste piires, kaasa arvatud ajal, mil oli isapuhkusel ja õppis. Tagasiulatuva elatise nõue on põhjendamatu ja kahjustaks kõikide teiste ülalpeetavate põhivajadusi. Kostja on täitnud ülalpidamiskohustust regulaarselt ning kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et hageja ema ja kostja saavutasid aastaid tagasi kokkuleppe, et kostja tasub hageja ülalpidamiseks elatist 100 eurot kuus. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei näe ette võimalust nõuda elatise suuruse muutmist juhul, kui vanemad on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe lastele elatise maksmise kohta (RKTK nr 3-2-1-160-12, p 16). Lisaks on tagasiulatuva elatise maksmine kostja jaoks ebamõistlikult koormav (vt RKTKo nr 3-21-35-16, p 19 ja 20). Vastustaja seisukoht
9. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
10. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada väljamõistetud elatise suuruse osas ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks tema ülalpidamiseks välja elatis 80 % ulatuses PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast alates 16.02.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuva 6 elatise perioodi 16.02.2016 – 15.02.2017 eest summas 891,75 eurot. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

1. Kolleegium leiab, et kostja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust jõuda järeldusele nagu ei oleks kostja suuteline tasuma hagejale elatist suuremas summas kui 100 eurot kuus, ilma et kostja teised lapsed jääksid hagejaga võrreldes vähem kindlustatuks.
2. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostjalt 4 last – hageja, 18.09.2017 täisealiseks saanud TT ning kostjaga koos elavad lapsed G ja YY (tl 11). Seoses TT-le elatise maksmisega käesoleval ajal märgib kolleegium, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse PKS § 98 lg 1 järgi alaealist last teistele lastele. Seega peab kostja elatise andmisel eelistama oma alaealisi lapsi täiskasvanud lapsele. Käesoleval juhul esineb aga olukord, kus kostja annab TTle elatist 127,82 eurot, kuid hagejale vaid 100 eurot. Kostjaga koos elavate laste osas märgib ringkonnakohus, et järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda ning selleks tuleb tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse (RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 12). Ringkonnakohus on 14.11.2017 kirjas kostjale selgitanud, et kui kostja tugineb sellele, et temaga koos elavad lapsed osutuksid miinimummääras elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja, siis tuleb temaga koos elavate laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende laste ema (s.o kostja abikaasa) panust laste ülalpidamisse (RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 12). Ringkonnakohus on palunud kostjal esitada tõendid oma abikaasa XX sissetulekute kohta viimase kuue kuu jooksul, kuna kostjaga koos elavate laste vajadusi rahuldatakse ka kostja elukaaslase sissetuleku arvelt. Kostja on 24.11.2017 menetlusdokumendis selgitanud, et tal on abikaasaga „eraldi rahakotid“ ning tal ei ole juurdepääsu abikaasa dokumentidele ning seega ei ole kostjal ka võimalik kohtule esitada enda abikaasa konto väljavõtet ega muid tuludokumente. Kuna kostja ei ole vastavaid tuludokumente esitanud, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik võrrelda, kas kostjaga koos elavad lapsed jäävad võrreldes hagejaga halvemasse seisu ning kolleegiumil ei ole võimalik kostja sellekohase väitega elatise suuruse määramisel arvestada. Kuna ringkonnakohtul ei ole võimalik laste olukordasid võrrelda, siis ei saa kolleegium anda hinnangut ka sellele, kuidas kujunevad laste kulud tulenevalt elukalliduse erinevusest Eestis ja Soomes.
3. Kostja hinnangul annab elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära alust ka asjaolu, et kostja ei ole võimeline andma elatist miinimummääras kahjustamata seejuures enda ülalpidamist. Selle tõendamiseks on kostja esitanud koos apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule uue tõendina tabeli kostja vältimatute kulude kohta ühes aastas (tl 100). Nimetatud tabeli kohaselt on kostja keskmine sissetulek töötasu näol 1820,58 eurot ja väljaminekud keskmiselt 1931,89 eurot kuus. Seega on kostja sissetulekust katmata kulutused 111,31 euro ulatuses. Kostja on apellatsioonkaebuses välja toonud, et ta on osaliselt oma abikaasa ülalpidamisel (tl 96). Seega saab jõuda järeldusele, et ülejäänud kulud (s.o 111,31 eurot) kannab kostja eest tema abikaasa ning kolleegium ei arvesta kostja kulutuste hulka osa, mida ta tegelikult ei kanna.
4. Apellatsioonkaebusele lisatud tabelis ei ole kostja laste kulude kandmisel arvestanud, et osa laste vajadustest on võimalik katta riiklike lastetoetuste arvelt (RKTKo nr 3-2-1-3711, p 16; nr 3-2-1-127-09, p 15). 02.08.2017 vastuses apellatsioonkaebusele on hageja palunud lugeda kostja sissetulekute hulka ka riiklikud lapsetoetused (RKTKo nr 3-2-1174-16, p 11). Ringkonnakohus on palunud 05.12.2017 esitada kohtule Soome Sotsiaalkindlustusameti KELA poolne tõend selle kohta, kui palju saavad G ja YY 7 käesoleval hetkel Soome riigilt lastetoetust. 12.12.2017 menetlusdokumendis on kostja selgitanud, et ta on esitanud KELA-le vastava taotluse, kuid vastuse saamine võtab aega. Kostja on lisaks välja toonud, et KELA veebilehelt nähtub, et KELA maksab lastetoetust järgmiselt: esimese lapse eest 94,88 eurot kuus, teise lapse eest 104,84 eurot kuus, kolmanda lapse eest 133,79 eurot kuus. Kolleegiumi hinnangul saab lastetoetuse suuruse arvestamisel käesoleval juhul lähtuda KELA veebilehel märgitust. Kuna kostja ja tema abikaasa peres kasvab kolm last (D, G, C), siis on lastetoetuse suuruseks kokku 333,51 eurot (94,88 + 104,84 + 133,79), mis teeb kahe lapse kohta 222,34 eurot (333,51 / 3 x 2). Kostja osa sellest on 50 %, mis teeb 111,17 eurot.
5. Lisaks on kostja 12.12.2017 sisukohas välja toonud, et G käib alates
6. aasta sügisest koolis ning sellega seoses on lasteaiakulu asendunud pikapäevarühma kuluga 100 eurot kuus. Kuna lapsed käivad koolis keskmiselt 9 kuud aastas, siis on selline kulu aastas 900 eurot, mis jaotatuna 12 kuu peale teeb keskmiselt 75 eurot kuus, millest kostja osa on 37,50 eurot kuus. Seega tuleb kostja poolt ringkonnakohtule esitatud tabelis asendada G lasteaiakulu pikapäevarühma kuluga. 12.12.2017 menetlusdokumendi lisana on kostja esitanud tõendi selle kohta, et C lasteaiakulu on 249 eurot, mis teeb aastas 2739 eurot (249 x 11) ning arvestatuna 12 kuu peale 228,25 eurot kuus, millest kostja osa on 114,13 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud tasuma G pikapäevarühma kulu keskmiselt 37,50 eurot kuus ja C lasteaiakulu keskmiselt 114,13 eurot kuus, mis teeb kokku 151,63 eurot. Seega tuleb kostja tabelis märgitud G ja C lasteaiakulu 205,84 eurot asendada G ja C pikapäevarühma ja lasteaiakuluga 151,63 eurot kuus ning tabelis välja toodud kulu on tegelikkuses 54,21 eurot (205,84 - 151,63) väiksem.
7. Arvestades kostja poolt esitatud tabelis kuludelt maha 54,21 eurot (lasteaia ja pikapäevarühma kulu) ja lisades tuludena 111,17 eurot (lastetoetus), jääb kostjal alles 165,38 eurot (1820,58 - 54,21- 111,17), mida ta saab kasutada hageja ülalpidamiseks. Arvestades, et kostja maksab hetkel hagejale elatist 100 eurot kuus, siis suudaks tabelis toodud arvetuste kohaselt kostja hagejale tasuda elatist miinimummääras.
8. Siiski, arvestades kõiki käesoleva tsiviilasja asjaolusid, ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista elatist miinimummääras. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära. Sama lõike neljandas lauses on välja toodud näidisloetelu sellistest mõjuvatest põhjusest ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (RKTKo nr 3-21-17-16, p 11; nr 3-2-1-124-15, p 15; nr 3-2-1-160-12, p 17). PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (RKTKm nr 3-2-1-119-15, p 11). Lisaks on Riigikohus juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses. Miinimumpalk ei seostu enam laste vajadustega ega ole sobiv vahend elatise määramiseks (RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 14). Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE on uurinud laste tegelikke vajadusi ning on
9. aasta novembris koostatud uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs" leidnud, et keskmine lapse ülalpidamiskulu on märgatavalt väiksem, kui kahekordne elatise miinimummäär.
10. Eeltoodust tulenevalt annab käesoleval juhul alust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära asjaolu, et kostja annab elatist kokku neljale lapsele.
11. aastal on elatise miinimummääraks 250 eurot kuus ning see summa tõuseb arvatavasti järgnevatel 8 aastatel, samas kui kostja palk ei pruugi samas tempos tõusta ning RAKE uuringu kohaselt on lapse minimaalsed ülalpidamiskulud väiksemad, kui elatise kahekordne miinimummäär (
12. aastal 500 eurot).
13. RAKE uuringus on mh välja toodud keskmine lapse ülalpidamiskulu, mis on 280 eurot. Samuti on välja toodud ülalpidamiskulud arvestades laste vanust ja leibkonna suurust. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul tuleb ülalpidamiskulu mõistliku suuruse kindlaksmääramisel arvestada leibkonna suurusega, sest olenemata lapse vanusest, on lapse kulutused ühe täiskasvanu ja ühe lapsega leibkonnas märgatavalt suuremad, kuna puudub mastaabisäästu võimalus. Hageja elab ainult koos emaga, vastupidiselt kostjale, kelle leibkonnas on kolm last, mis võimaldab mastaabisäästu kaudu kulusid vähendada. RAKE uuringu järgi olid ühe täiskasvanu ja ühe lapsega leibkonnas lapse ülalpidamiskulud aastatel 2010-2012 keskmiselt 393 eurot kuus, kui korrigeerida selline kulu tarbijahinnaindeksiga (
14. aastal oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aastaga võrreldes 2,8%; aastatel 2014-2016 on tarbijahinnaindeksi muutus olnud 0% või negatiivne;
15. aastal oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aastaga võrreldes 3,4 %), siis tuleneb, et käesoleval ajal võib RAKE uuringu järgi hageja keskmiseks ülalpidamiskuluks olla 417,74 eurot kuus.
16. Hageja seaduslik esindaja on välja toonud, et hageja kulutused ühes kuus on 504,05 eurot. Arvestades RAKE uuringus tooduga, leiab kolleegium, et hageja poolt välja toodud kulud ei ole täis määras põhjendatud. Hageja peab vaatama üle oma kuluartiklite põhjendatuse ja vajalikkuse ning tegema vajadusel mõned kärped. Eelpooltoodule tuginedes leiab kolleegium, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis, mis on 80 % seaduses sätestatud miinimummäärast (s.o
17. aastal 188 eurot kuus ja
18. aastal 200 eurot kuus). Selline summa vastab ligilähedaselt ka RAKE uuringus välja toodud summale (lapse kulutused ühes kuus on keskmiselt 417,74 eurot). Lisaks on kolleegium eespool välja toonud, et pärast kostja poolt esitatud tabelis korrektuuride tegemist nähtub, et kostjal on võimalik hagejale maksta iga kuu elatist, mis vastaks 80 %-le seaduses sätestatud miinimummäärast.
19. Kuivõrd kolleegium mõistab kostjalt välja elatise alla seaduses sätestatud miinimummäära, siis ei pea kolleegium elatise suuruse kindlaksmääramisel põhjendatuks arvestada lisaks riikliku lapsetoetusega 50 eurot kuus.
20. Kolleegiumi hinnangul on hageja õigustatud nõudma kostjalt tagasiulatuva elatise maksmist ühe aasta eest enne hagi esitamist. Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide selle kohta, et kostja ja hageja seaduslik esindaja on sõlminud kokkuleppe elatise tasumiseks 100 eurot kuus. Toimiku materjalidest nähtuvalt on tegemist pigem kostja enda otsustusega maksta hagejale sellises summas elatist. Seejuures on hageja seaduslik esindaja mitmel korral enne hagiavalduse esitamist pöördunud kostja poole elatise suurendamiseks (tl 65 – 70). Seega ei tule tagasiulatuva elatise nõudmine kostjale üllatusena. Riigikohus on öelnud, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 12). Seega, kui hageja ei oleks enne hagi esitamist kostjalt kordagi nõudnud ülalpidamist ning oleks siis esitanud hagi elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt, siis saab kohus tagasiulatuva elatise suuruse määramise puhul sellise asjaoluga arvestada. Käesoleval juhul sellist olukorda aga ei esine, kuna hageja seaduslik esindaja on mitmel korral palunud elatisesummat suurendada ning kostja sai arvestada asjaoluga, et hageja võib pöörduda elatisenõudega kohtusse. Kuna kolleegium leidis eespool, et kostjalt ei ole põhjendatud 9 elatist välja mõista seaduses sätestatud miinimummääras, siis tuleb ka maakohtu poolt välja mõistetud tagasiulatuva elatise summat muuta. Hageja esitas maakohtule hagi 16.02.
22. aastal oli elatise miinimummääraks 215 eurot (millest 80 % on 172 eurot) ja
23. aastal 235 eurot (millest 80 % on 188 eurot). Elatise summa
24. aasta 10 kuu ja 14 päeva (16-29 veebruar) eest on seega 1803,04 eurot ((10 kuud x 172 eurot) + (172 eurot x 14 päeva, mis on 48,25 %) ning elatise summa
25. aasta 1 kuu ja 15 päeva (1-15 veebruar) eest on seega 288,71 eurot (188 + 188 eurot x 15 päeva, mis on 53,57 %). Kokku on tagasiulatuva elatise suuruseks 2091,75 eurot (1803,04 + 288,71), milles tuleb maha arvutada kostja poolt tasutud summa 100 eurot kuus (1200 eurot aastas). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks perioodi 16.02.2016 – 15.02.2017 eest välja mõista tagasiulav elatis summas 891,75 eurot. Taotluste lahendamine
26. Kostja on esitanud koos 06.07.2017 apellatsioonkaebusega taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks. Kolleegium leiab, et kostja taotlus tuleb rahuldada osaliselt (

§ 238lg 1).

Ringkonnakohus tagastab kostjale tõendid, mis on toimiku materjalide hulgas juba olemas, s.o tõend hagejale elatise maksmise kohta (tl 25), Nordea pangakonto väljavõtted perioodide 01.01.2017-31.01.2017, 01.02.2017-28.02.2017, 01.03.201731.03.2017 osas (tl 76-80), GG kindlustuse tõend (tl 39), YY kindlustuse tõend (tl 40), elukindlustuse tõend (tl 36), kodukindlustuse tõend (tl 34), liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse tõend (tl 41), tõend Trafi automaksu kohta (tl 42), tõend lasteaia maksu kohta (tl 44), tõend veearve kohta (tl 29), tõend elektriarve kohta (tl 32), tõend üüriarve kohta (tl 28), tõend TeliaSonera kohta summas 89,49 eurot (tl 30), tõend TTle elatise maksmise kohta (tl 43). Ringkonnakohus tagastab kostjale ka tõendi laenumaksete tagastamise kohta summas 540 eurot, maksepäevaga 19.06.2017, kuna laenu tagasimaksete kohta on kostja esitanud tõendi juba maakohtule, maksepäevaga 17.03.2017 (tl 35). Lisaks tagastab ringkonnakohus kostjale ka TeliaSonera arve summas 67,32 eurot, kuna nimetatud kulu kohta on sama perioodi osas esitatud maakohtule juba tõend (tl 33) ning ringkonnakohtule esitatud tõend on lihtsalt teises vormis. Ringkonnakohus võtab tsiviilasja materjalide juurde uute tõenditena vastu tabeli kostja vältimatute kulude kohta aastas, 27.01.2017 ja 22.05.2017 silma- ja kõrvakliiniku arved ning 26.03.2017 lastekliiniku arve. Uues tabelis on kostja täpsustanud oma kulusid ning eristanud pere kulutuste kandmisel enda ja abikaasa kulutused. Lisaks ei ole kostja varasemalt esitanud tõendeid laste arsti visiiditasude kohta. 46. Kostja ja hageja on 12.12.2017 esitanud ringkonnakohtule taotlused uute tõendite vastuvõtmiseks. Kostja on uute tõenditena 2017. aasta oktoobri arve YY lasteaia ja eelkooli eest, 2017. aasta septembri arve GG pikapäevarühma eest, TT-le tasutud elatis 2017. aasta septembri – detsembri eest. Hageja on uute tõenditena esitanud hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõte 2017. aasta juuni kuni november eest ja kinnistusraamatu väljavõtte kinnistu registriosa nr XXXXXXXX kohta. Ringkonnakohus rahuldab poolte taotlused uute tõendite vastuvõtmiseks, kuna vastavad dokumendid omavad tähtsust asja lahendamisel ning ringkonnakohus on 05.12.2017 kirjades palunud vastavate tõendite esitamist. Menetluskulude jaotus 47.

§ 173

lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele 80 % ulatuses, siis jätab ringkonnakohus maakohtus kantud menetluskulud 80 % ulatuses kostja ja 20 % 10 ulatuses hageja kanda (

§ 163lg 1).

Kuivõrd apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, siis jätab ringkonnakohus ka ringkonnakohtu menetluskulud 80 % ulatuses kostja ja 20 % ulatuses hageja kanda (

§ 163lg 1).

48. Käesoleval juhul on maakohus kindlaks määranud vaid hageja menetluskulude rahalise suuruse, kuid ei ole kindlaks määranud kostja menetluskulude rahalist suurust. Seega ei määra ringkonnakohus kindlaks poolte menetluskulude rahalist suurust ning seda teeb maakohus

§ 177

lg-s 2 sätestatud korras (

§ 174lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen 11 /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar