← Eesti

3-18-234/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2018, Tartu Kohtuasja number 3-18-234 Kohtuasi Pavel Kabanovi kaebus RESOLUTSIOON Tagastada Pavel Kabanovi kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
  2. Pavel Kabanov esitas
  3. jaanuaril 2018 Tartu Halduskohtule taotluse, milles selgitab, et ajalehe Põhjarannik
  4. jaanuari
  5. a artiklis kirjutati, et kinnipeetavale antakse vanglast vabanemisel ajutine elukoht ning alustuseks nn ümberasumisraha kolme miinimumpalga ulatuses. P. Kabanaov pöördus selle küsimusega ka vangla ametnike poole, kes ei osanud küsimusele vastata. P. Kabanov taotleb, et kohus selgitaks välja, kas tal on vabanemisel õigus saada raha kolme miinimumpalga ulatuses.
  6. Halduskohtu hinnangul on tegemist puudustega kaebusega, nt pole vaidlustatud ühegi konkreetse haldusorgani tegevust ega esitatud konkreetset nõuet. Kohus ei pea otstarbekaks jätta kohtule esitatud avaldust käiguta, sest kaebaja tahe on ilmne. Kaebaja nõuab kohtu kaudu sisuliselt teavet kehtiva õiguse kohta. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja ei saa kaebusega kohtult nõuda teavet kehtiva õiguse kohta. Ühtlasi nähtub kaebusest, et vangla on kaebaja pöördumisele vastanud. Kaebus tuleb tagastada põhjusel, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1).
  7. Kohus peab siiski menetlusökonoomia kaalutlustel kaebajale otstarbekaks selgitada eluruumi ja vabanemistoetuse kohta järgmist.
  8. Kohtule teadaolevalt ei anna riik kinnipeetavale vanglast vabanemisel eluruumi. Tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest (SHS) on eluruumi tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikult olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama (SHS § 41 lg 1). Seega (vanglast vabanenud) isikul, kes ei ole võimeline endale tagama eluruumi, on õigus pöörduda taotlusega kohaliku omavalitsuse poole. Kohalik omavalitsus otsustab, kas isikule eluruum anda või mitte.
  9. Kohtu hinnangul on artiklis kolme miinimumpalga all tõenäoliselt mõeldud kinnipeetava isikuarvele kogunenud vabanemistoetust. Vanglateenistus kannab kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele (vangistusseadus (VangS) § 44 lg 1). Tegemist ei ole vabanemisel kinnipeetavale riigi makstava toetusega, vaid rahaga, mis peetakse kinni kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest ning mida hoiustatakse isikuarvel vanglast vabanemiseni (VangS § 44 lg 2). Vangistusseaduse kohaselt hoiustatakse vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni (VangS § 44 lg 3). Kinnipeetava isikuarvele kogunenud summa makstakse isikule tema vabanemisel. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.